Euronicsi Järelteeninduses töötav Meelis Soasepp leidis, et katkiseid asju tuleks alati parandada.
“Tootjad väga hea meelega, ka tänapäeval, remondivad tooteid. Kahjuks on olukord selline turul, et tarbijad ise ei ole väga huvitatud sellest, et nende tooteid remonditaks, kui midagi peaks juhtuma. Kui toote remontimise kulu on kallim kui omahind, siis ma arvan, et seda ei juhtu, et neid hakatakse remontima,” lausus Soasepp.
Parandamine võib tähendada tootes terve ploki väljavahetamist, sest eraldi detailidele juurde ei pääse.
“Ei ole elektroonikaseadmete parandamises viimase kümne aasta jooksul suuri muudatusi olnud, võib-olla on veatuvastus läinud pisut keerulisemaks ja parandatakse moodulivahetuse kaupa,” ütles Euronicsi hooldusjuht Sven Kolts.
Seadused aga remontimist praegu ei soosi.
“Ka seadusandlus tänasel päeval ei toeta väga seda ettepanekut. Tarbijad on teadlikud sellest, et kui toodet on juba ühe korra remonditud, siis on neil õigus või tekib neil ootus, et see toode välja vahetatakse,” lausus Soasepp.
Nüüd leiab aga Euroopa Komisjon, et Euroopa inimesed pole küllalt teadlikud, et asjade eluiga saab parandamisega pikendada.
“Direktiivi ettepanekus on sees üks asi, mis ka meil palju komisjonis kõneainet tekitas, et peaks looma mingisuguse platvormi, kus inimesed saavad oma asjade, näiteks pesumasinate parandajaid otsida. Mitmed komisjoni liikmed tõid esile, et on võimalik Google`isse see otsing sisse lüüa ja sealt ju leiab,” lausus Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) liige Rain Epler (EKRE).
ELAK-i hinnangul on Eestis praegu kõik teavituse ja remontimise võimalused juba olemas.
“Komisjoni liikmed olid ühel arvamusel selles, et asju võiks parandada, neid kasutada, nende eluiga võiks olla pikem. Küll aga oldi ka ühel arvamusel selles, et selleks ei pea Euroopa üleselt mingisugust direktiivi vastu võtma,” ütles Epler.
