Euroopa Tarbijate Tippkohtumine
15.märts 2021
Lissabon.
Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis toimus veebi vahendusel Lissabonis tõi kokku üle 700 osaleja kõikidest liikmesriikidest – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.
Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.
Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.
Euroopa Komisjoni voliniku Reyndersi poolt juhitud kõrgetasemelises paneelis osalejad arutlesid tarbijapoliitika väljakutsete üle uue tegevuskava raames, millele on Covid-19 pandeemia vajutanud oma pitseri erinevates valdkondades:
reisitööstuse likviidsusprobleemidele vaatamata ootavad tarbijad õigustatult rahade tagastamist ärajäänud reiside eest;
e-kaubanduses on suurenenud pettused ja ebaausad kaubandustavad ja petuskeemid;
tarbijate finantsiline haavatavus on süvenenud – 38 protsenti tarbijatest muretsevad arvete maksmise pärast.
Seega tuleb tõsta turgude usaldusväärsust, et pandeemiast räsitud majandus kiiresti taastuks.
Tippkohtumise raames toimusid neli töötuba:
– keskkonnasäästlik tarbimine;
– tarbija õiguste jõustamine,
– tarbijate roll digitaalsel üleminekul;
– pandeemia mõjud tarbijakaitsele.
Töötubade eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmise aasta märtsis toimuval tippkohtumisel.
Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.
Kolm enim hääli saanud ettepanekut:
- ELi seadusandlusega peaks kehtestama platvormidele selged kohustused, mis keelustavad tarbijate pettused – 50%,
- järelevalveasutused tuleb varustada vastavate e-jõustamisalaste tööriistadega, et neil oleks võimalik efektiivsemalt tuvastada rikkumisi digitaalses keskkonnas – 43%;
- Komisjon, liikmesriigid ja erinevad osapooled peaksid tegema koostööd selle nimel, et jõuda kokkuleppele toodete elutsükli ühtsete standardite osas 36%;
Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks ja kohandamiseks riiklikku konteksti.
Siinjuures nimekiri nendest ettepanekutest, mis ei kogunud valdava enamuse poolehoidu:
- liikmesriigid peavad kindlustama ärajäänud reiside eest rahade tagastamise – 29%;
- edendada tarbijaharidust kestlikku tarbimise valdkonnas arvestades nii
noorte kui vanemaealiste tarbijate erivajadustega – 29%;
- organiseerida iga-aastaseid töötubasid erinevate osapoolte osavõtul, et adresseerida digitaalse ühiskonna väljakutseid – 21%;
- välja töötada juhised, kuidas rakendada ja jõustada tarbija seadust roheliste väidete osas – 19%;
- luua riiklikud jõustamisealased võrgustikud – 13%;
- välja töötada jõustamisalane koostöö memorandum – 13%;
- toetada madala sissetulekuga tarbijaid seoses pandeemiaga – 10%;
- läbi viia CPC poolt suurpuhastus (sweep) võltside ja eksitavate ülevaadete osas – 8%
12.märtsil, vahetult enne Tippkohtumist avalikustas Euroopa komisjon tarbijauuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada Covid-19 mõjud tarbimisele, aga ka tarbijate käitumisele ja hoiakutele.
Uuringud viidi läbi telefoniküsitlusena 30. Euroopa riigis ja tulemused on järgmised:
- 71% tarbijatest ostsid tooteid veebi vahendusel;
- 81% teostas sisseostud kodu lähedastest poodidest ja toetas kohalike ettevõtteid;
- 80% vastanuid ei planeeri välisreise kuni olukorra stabiliseerumiseni;
- 80% usaldavad kauplejaid ja teenuste pakkujaid;
- 67% ostsid keskkonnasõbralikke tooteid makstes nende eest kõrgemat hinda;
- 38% on raskustes arvete tasumisega;
- 42% tarbijatest on edasi lükanud suuremad ostud;
- 56% mõtleb ostu sooritades selle keskkonnamõjudele;
- 27% tarbijatest on teadlik oma õigustest;
- 23% tarbijatest teavad, et neil on õigus esitada kaebus.
Uuringu tulemused näitavad, et tarbijate ostlemine muutus suuresti veebipõhiseks, samas suurenesid ka pettused, ebaausad turunduspraktikad ja petuskeemid.
Ebaausad kauplejad pakkuvad Covid-19 infektsiooni tõkestamiseks valeväidetega tooteid.
Mõned liikmesriigid on hakanud avaldama spetsiaalseid nimekirju petturitest aadressil www.watchlist-internet.at/;
Internetiplatvormid etendavad võtmerolli, et tagada ohutut ja turvalist keskkonda kasutajatele, samas peaksid tarbijad ise olema ettevaatlikumad ja targemad.
Kuna interneti turuosa kasvab suure kiirusega tekitavad uued digitaalsed ärimudelid probleeme nii riiklikele järelevalveasutustele kui kohtuorganitele.
Maailma tasemel digitaalsetele turgudele tuleb kehtestada kõrgetasemelised vastavuse standardid ja see eeldab aktiivset osalemist rahvusvahelises koostöös.
12.märtsil avaldas Komisjon ka võrdlusandmed selle kohta, kuidas tarbijad hindavad oma kogemusi 23 erinevas majandussektoris. Need andmed koos Eurostatist saadud statistikaga avalikustatakse Tarbijate tulemustabelis (Consumer Conditions Scoreboard), et hinnata
kuidas ühtne turg tarbija jaoks toimib.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
6411697
