• Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides. (14 kB)

    Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.
    Täna, 4.juulil 2018, andis Eesti Tarbijakaitse Liit üle Riigikogu esimehele Eiki Nestorile Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Eesti Karskusseltsi pöördumise Vabariigi Valitsusele, et kohustada alkoholitootjaid avaldama oma toodete pakendite märgistusel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave kohustuslikus korras.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT,
    EESTI KARSKUSSELTS.
    Tarbijal on õigus teada, mis on alkohoolsetes jookides.

    Alates 1978. aastast on alkoholitootjatele tekitatud vabastus kohustusest avaldada oma toodete pakendite märgistustel koostisosade loetelu ja toitumisalane teave. Alkohoolsed joogid on ainus toiduaine või jook, millele selline privileeg on loodud ja on absoluutselt viimane aeg, et selline eriõigus kaotataks.
    Euroopa tarbib rohkem alkoholi kui ükski teine regioon maailmas, ometi hoitakse eurooplastest tarbijaid jätkuvalt pimeduses selle osas, mis nende joogis tegelikult on. Ennekõike ongi see tarbijaõiguse küsimus, kuna igaühel on õigus teada, mis igas joogis on.
    13. märtsil 2017 avaldas Euroopa Komisjon raporti Euroopa Parlamendile ja Nõukogule, seoses alkohoolsete jookide koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe kohustusliku esitamisega alkohoolsete toodete märgistusel. Euroopa Komisjon ei leidnud ühtegi objektiivset põhjendust, millega õigustada selle info jätkuvat puudumist alkohoolsetelt toodetelt (etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi) ega osade alkohoolsete jookide, nagu “alkopopide”, erikohtlemist.
    Raport andis alkoholitööstustele ühe aasta, et esitada omapoolne eneseregulatsiooni ettepanek. Käesolevas märtsis see ettepanek ka avaldati. Alkoholitööstuse ettepaneku kohaselt saaks enamus informatsioonist esitatud online´s, kodulehe linkide, QR-koodide ja muude viidete kaudu.
    Toetame põhimõtet, et alkohoolsetel toodetel oleks vastav info avaldatud toote pakendil oleva märgistuse peal nii nagu kõigi muude toiduainete puhul ning et see oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt seadusega reguleeritud.
    Alati saab olema neid inimesi, kes majanduslikel, sotsiaalsetel või mingitel muudel põhjustel internetti igapäevaselt ei kasuta. Neid ei peaks seetõttu sellest informatsioonist ilma jäetama.
    Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt hoiatab joogil avaldatud koostisosade loetelu tarbijaid potentsiaalselt kahjulikest või problemaatilistest ainetest. Avaldades toitumisalase teabe nagu näiteks kalorisisalduse võimaldab see tarbijal jälgida paremini oma dieeti ning teha tervislikuid ja haigusi ennetavaid valikuid.
    Arvame, et see on ennekõike tarbija õiguste küsimus ning nõustume Euroopa Komisjoni raportiga, mis jõudis järeldusele, et alkohoolsetel toodetel selle info puudumiseks ei ole mitte ühtegi ratsionaalset põhjendust.

    Valli Järve Lauri Beekmann
    Eesti Tarbijakaitse Liit Eesti Karskusselts

    Lisainfo:
    Linda Läänesaar
    ETL tegevdirektor
    6411697

  • Newsletter 2017 (736 kB)

  • Piiriülesed ostud internetis ()

    Piiriülesed ostud InternetisEsileht

    Uudised ja Teated

    Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar 29.septembril 2017 Tallinnas
    Eesti Tarbijakaitse Liit (ETL) korraldas 29.septembril k.a. tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti tulevikku vaatavaid ja innovatiivseid teemasid.
    1. Piiriülestest ostudest ja geoblokeeringute kaotamisest rääkis meile Kristina Vaksmaa-Tammaru, Euroopa Tarbijate Nõustamiskeskuse juhataja.
    Piiriüleste kaebuste lahendamisega Eestis tegutseb Euroopa Tarbijate nõustamiskeskus, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures ja mille teenused tarbijatele on tasuta.
    Peamiste probleemidena piiriüleses kaubanduses toodi esile:
    • ettemakstud kauba mittekättesaamises;
    • tellitule mittevastavad kaubad;
    • kasutamise käigus kaubal ilmnenud puuduste osas ei aktsepteeri kauplejad tarbijate kaebusi;
    • mitmesugused pettused.
    Kaugeltki mitte kõik tarbijad Euroopas ei ole võrdselt koheldud.
    Kui tarbija läheb teises EL-i riigis poodi ei küsi temalt keegi ostu kinnitamiseks isikutunnistust, kuid internetis piiratakse sageli juurdepääsu teiste riikide pakkumistele. Tarbijate diskrimineerimist esineb nii hinnaerinevustes kui kaupadele ja teenustele ligipääsu piiramises.
    Geoblokeeringute aluseks võivad olla sisestatud e-posti aadress, elukoha aadress, telefoninumber, krediitkaardi number.
    Tarbijatele jagati seminaril näpunäiteid kuidas targalt toimida enne kui hakatakse kaupu ja teenuseid tellima.
    Piiriülestele ostudele spetsialiseerunud koduleht on www.ecc.ee
    1. Puutevabadest pangakaartidest ja viipemaksetest tegi ettekande SEB Balti divisjoni kaardivaldkonna juht Meelis Nurk.
    2016 aasta lõpus kasutati puutevabu pangakaarte ligi 80 riigis, sealhulgas pea kõikjal Euroopas. Viipemakse saab teha kõigis vastavat märki kandvates kaarditerminalides ning sama märk on viipemakse võimalusega pangakaartidel.
    Viipemaksu eest lisatasu ei võeta.
    Viipemaksed on turvalised ja neil on mitmeid eeliseid:
    • Viipemaksed lubavad teha igapäevaoste kiiresti, puudutades kaardiga vaid makseterminali;
    • Pole vaja sularahaga õiendada;
    • Ühtlasi parandab viipemakse kassade läbilaskekiirust ning kliendid saavad oma ostud nobedasti tehtud.
    Eesti Tarbijakaitse Liit koostöös MasterCardiga koostas puutevabade pangakaartide ja viipemaksete voldikud, mis informeerivad tarbijaid viipemaksete kasutamise eelistest ja annavad tarbijatele ülevaate turvalise kasutamise kuldreeglitest.
    Voldikuid on praeguseks juba levitatud üle-eestiliselt ja ka meie kodulehelt www.tarbijakaitse.ee leiate voldiku.
    1. Mis on jagamismajandus, seda teemat käsitles seminaril Hannes Lents, Jagamismajanduse Liidu juhatuse liige.
    Jagamismajandusel on mitmed käsitlusalad:
    • koostöömajandus;
    • ühistarbimine;
    • jagamismajandus;
    • isikumajandus
    Jagamismajanduse koostööplatvormidel on Euroopas kasvav trend – 10,2 mld 2013. aastal kuni 28,1 mld. 2015 aastal, millest suurim osakaal on transpordisektoril – 46 protsenti, millele järgnevad majutusteenused 32 protsendiga.
    Jagamismajandusele on antud roheline tee ja seda kui moodsat majandusmudelit ei peaks takistama, küll aga kehtestama teatud mängureeglid, mis on lihtsad ja arusaadavad tarbijatele ja mis edendavad nii majandust kui tarbijate heaolu.
    1. Pakendiseaduse muudatustest seoses plastkandekottide tarbimise vähendamisega rääkis meile Marika Siht, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse peaspetsialist.
    Läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et õhukeste plastkandekottide tarbimine aastas on 133.2 miljonit.
    Seda on kohutavalt palju meie väikese riigi jaoks ja seda peab kindlasti piirama.
    Plastkandekottidele alternatiivsed lahendused tänases kaubandusvõrgus on:
    – biolagunevad ja oksüdantide toimel lagunevad plastkandekotid;
    – korduvkasutatavad plastkandekotid;
    – riidest kandekotid;
    – paberist kandekotid;
    – võrkkotid
    Eesmärk on 31.detsembriks 2019 vähendada õhukeste plastkandekottide arvu alla 90 tükki inimese kohta ja 2051. aastaks alla 40 tükki aastas.
    Seminaril tegi esinejatega intervjuusid ja kajastas neid üle-eestiliselt Kanal 2 saade Reporter, edastades teavet võimalikult laiale sihtrühmale.
    Seminari läbiviimine sai võimalikuks tänu Tarbijakaitseameti toetusele.
    Ettekanded täismahus leiate:
    1. Viipekaardid, viipemaksed – 29.09.2017
    2. Koostöömajandus
    3. Pakendiseaduse muudatused seoses plastkandekottide tarbimise vähendamisega
    4. Piiriülesed ostud internetis
    Linda Läänesaar
    Tegevdirektor

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!