Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Internetipettused on jätkuvalt probleemiks – tarbijate arvelt teenitakse miljoneid

Sageli eeldatakse, et internetis levivad pettused ja petuskeemid on vaid kergeusklike jaoks. Ometi langeb iga päev interneti teel levivate pettuste ohvriks mitmeid inimesi. Euroopa Komisjoni andmetel on viimase kahe aasta jooksul kogenud veebipettusi 56% Euroopa Liidu täiskasvanud elanikest. Millistest pakkumistest tasub eemale hoida, selgitab EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Internetipettuste alla ei kuulu vaid tõsised finantspettused või isikuandmete kuritarvitamine. Ebaausad kauplemisvõtted, lepingulõksud ning fiktiivsed e-kaubamajad on peamised pettused, mida tarbijad igapäevaselt kogevad. Väga kerge on tellida tooteid ja teenuseid kogu maailmast vaid mõne hiireklõpsuga – see on internetist ostmise suur eelis. Paraku käib sellega kaasas suur kuritarvituste oht. Veebis oste tehes on pettusi kõige kergem tuvastada ja vältida, kui tunda tarbijaõigusi ja teada, millised kauplemisvõtted on keelatud.

Tunne ära lepingulõksud

Lepingulõks on olukord, kus tarbija teeb tehingu, sooritab ühekordse ostu või kasutab „tasuta“ pakkumist, tajumata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega.  Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid see on raskesti märgatav. Selleks kasutatakse kas muust tekstist väiksemat kirjasuurust, visuaalselt vähemmärgatavaid värve või paigutust. Lepingulõksude taga olevad firmad teenivad tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.

Tavaliselt iseloomustab lepingulõkse „eripakkumine“ ja „tasuta prooviperiood“. Näiteks sotsiaalmeedias levivad soodushinnaga või tasuta „imetooted“, mida tellides jääb tarbijale  märkamata, et ta annab nõusoleku aastasele tellimusele koos maksekohustusega.

Tellimuslõksude ära tundmiseks tuleb enne tehingu tegemist lugeda läbi kõik lepingutingimused, sh small print ehk väikeses kirjas esitatud teave ja lisaks veenduda, et pakkuja kohta on olemas reaalsed kontaktandmed ning ärinimi.

Ebaausad kauplemisvõtted seisnevad tarbija survestamises

Ebaausat kauplemisvõtet iseloomustab kas eksitav teave, olulise teabe varjamine või pakkumise agressiivne stiil. Eelkõige on selliste pakkumiste eesmärgiks panna tarbija tegema ostuotsust, mida ta ei teeks, kui tal oleks teada kogu teave pakutava kauba kohta.

Et vältida lõksu langemist, tuleb ära tunda survestusvõtteid, mida müügis kasutatakse:

• pakkumiste taga oleva ettevõtte päritolu ei ole üheselt mõistetav
• tooteid või teenust reklaamitakse kui ainukordset võimalust
• toote kohta väidetakse näiteks, et see on „ainus toode, mis pakub tõhusat kaitset“, „ainus koduseks kasutamiseks mõeldud testikomplekt“ või müüakse seda justkui „turu madalaima hinnaga“
• väidetakse, et tooteid on piiratult, kasutades väljendeid „ainult täna“, „kaup väheneb kiiresti“, kuigi antud reklaam on sotsiaalmeedias pidevalt näha.

Fiktiivsed e-kaubamajad

Fiktiivsed e-kaubamajad loovad mulje nagu oleks tegemist veebipoega, kuid tegelikkuses ei ole pakutavaid kaupu kauplejal olemas ega ka kavatsust peale raha laekumist midagi tarnida. Seega tuleb  alati kindlaks teha, kas tegemist on legaalse e-poega. Eelkõige veenduda, et kaupleja kontaktandmed on leitavad ja korrektsed. Kui lehel puudub kaupleja e-postiaadress ning ühenduse võtmiseks on avaldatud vaid kontaktivorm, kuhu tarbija saab sisestada enda andmed ning küsimuse või tagasiside, tuleks ostust loobuda. Kui veebipoega puudub varasem kogemus, tasub internetist kindlasti otsida teiste tarbijate kommentaare ja hinnanguid ning kahtluse korral ostu mitte sooritada.

Võimalikud näpunäited fiktiivse poe ära tundmiseks:

• Küsige kauplejalt küsimusi – enne ostu sooritamist tasub küsida kauplejalt kas e-kirja või telefoni teel mõni täpsustav küsimus kauba omaduste või müügitingimuste kohta. Nii saab teavet selle kohta, kas kaupleja kodulehel esitatud kontaktandmed üldse kehtivad ning kas kauplejal on tahtmist tarbija pöördumistele reageerida.
• Liiga hea, et olla tõsi – alati tasub meeles pidada, et uskumatult soodsatesse pakkumistesse ei tasu uskuda. Liiga atraktiivse Interneti-kaubamaja taga võib peidus olla tegelikult pettur, kelle eesmärgiks on inimestelt raha väljameelitamine.
• Lugege hoolikalt veebiaadresse ja veebilehtede pealkirju ning ärge ostke midagi veebilehtedelt, millel esineb süstemaatiliselt kirjavigu. Neid kasutatakse sageli selleks, et veebisaidi haldajate algoritmid neid ei tuvastaks.

Pressiteade

19.03.2021

EL tarbija nõustamiskeskus

SUUR UURING: Eestlased usaldavad kauplejaid, kuid lükkavad reisiplaane edasi

Tarbijaõiguste nädala raames avalikustas Euroopa Komisjon mahuka tarbijauuringu tulemused. Uuring viidi läbi 2020. aasta lõpus, et analüüsida COVID-19 kriisi mõju tarbimisele ning tulemustest nähtub, et veebist ostmine ja keskkonnasõbralikud tooted on peamised märksõnad, mis iseloomustavad eurooplaste tarbimiskultuuri koroona-aastal.

“E-kaubandus toimis eelmisel aastal hästi ka vaatamata koroonaviiruse leviku poolt põhjustatud segadustele, seda kinnitab tõik, et 71% Euroopa tarbijatest sooritas eelmisel aastal veebist oste. Mõistagi on see peamine ja kõige kättesaadavam piiriülese tehingu võimalus, mistõttu iseloomustab sama tendents ka eesti tarbijate käitumist – suisa kolm neljandikku ehk 75% eestlasi kasutas eelmisel aastal e-poodide teenuseid,” märkis EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Tammaru lisab siiski, et peamised murekohad tarbijate jaoks viimase aasta jooksul on olnud ärajäänud reisid ja reisiteenustega seonduvad hirmud. “Viiruse leviku tõttu on kõige enam suurenenud pöördumised, mis puudutavad tühistatud reise. Uuringust ilmneb ka see, et 86% Eesti tarbijaid ei julge reisiplaane teha, kuid ettevaatlikkus on praeguses olukorras igati arusaadav ja ootuspärane.”

Valik uuringu olulisematest tulemustest:

• 71% Euroopa tarbijatest ostis 2020. aastal tooteid veebist (Eesti tarbijatest 75%);
• 81% tegi sisseoste kodu lähedal asuvatest kauplustest ja toetas kohalikke ettevõtjaid (Eestis 74%)
• 80% vastanutest ei planeeri ühtegi välisreisi kuniks olukorra stabiliseerumiseni (Eesti vastajatest 86%);
• Sama suur hulk (80%) kinnitasid, et usaldavad kauplejaid ja teenusepakkujaid (Eesti protsent küündis 87-ni);
• 67% respondentidest vastasid, et ostsid keskkonnasõbralikke tooteid isegi siis, kui nende eest tuli rohkem maksta (Eesti puhul vastavalt 50%);
• 38% vastajatest olid raskustes arvete maksmisega, Eesti tulemus vastavalt 18%.

Euroopa Komisjon on kokku pannud uue tarbijakaitse tegevuskava aastateks 2020-2025, mille eesmärk on rahuldada tarbijate esmased vajadused seoses käimasoleva COVID-19 pandeemiaga ja parandada nende toimetulekuvõimet. Pandeemia on tekitanud olulisi probleeme, mis mõjutavad tarbijate igapäevaelu, eelkõige seoses toodete ja teenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega ning reisimisega ELi sees ja väljapoole ELi.

Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena 30 Euroopa riigis, sh kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Suurbritannias. Uuringus osales esinduslik valim riikide täisealistest elanikest. Uuringu tulemuste ja materjalidega saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

www.ecc.ee | Endla 10a, Tallinn 10142

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

08.02.2019

Meeldetuletus turismimessiks: Ära lase ostumelul oma tähelepanu hajutada

Täna algava turismimessi Tourest 2019 puhul tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) reisihuvilistele meelde, et reisi ei tasu osta liiga rutakalt – müüjail tuleb anda reisijale piisavalt infot ning reisijal tasub pakutavaga põhjalikult tutvuda. Samuti tuleb reisiettevõtjatel hoolitseda, et tagatise suurus oleks piisav ka tavapärasest suurema müügi puhul.

Kõik reisihuvilised on oodatud Eesti Näituste messikeskuses TTJA boksi C3, et küsida nõu reisimisega seonduvate küsimuste kohta, millega sageli ameti poole pöördutakse ka muul ajal. Näiteks puudutavad enam küsitud teemad lennu hilinemisi ja tühistamisi, autorendil ootamatult krediitkaardilt võetud raha või majutuse mittevastavust lubatule. Boksis on kõigile tutvumiseks ka tavaliselt Tallinna lennujaamas asuv reisija infokiosk, mis vastab peamistele lennuteemalistele küsimustele. Interaktiivne infokiosk on ühendatud reaalaja lennuinfoga andes reisijale nõu tema õiguste osas, kui lennu väljumine on edasi lükatud või sootuks tühistatud.

Amet tutvustab viimase aja muudatustena mullu jõustunud uut pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi, millega said reisijad varasemast suurema õiguse saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja tagatise kaitse kohta. Laienes ka pakettreisi mõiste – pakettreisid on nüüd ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil ning uue mõistena tekkisid seotud reisikorraldusteenused.

Reisija õigused sõltuvad konkreetsest reisiliigist, ent reisijal võib olla keeruline eristada pakettreisi seotud reisikorraldusteenustest. Seetõttu on sarnaselt finantssektorile reisiettevõtjail kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, mis annab selget infot sõlmitava lepingu liigi, reisija õiguste ja tagatise kaitse kohta.

Enne reisi ostmist tasub reisihuvilistel teha reisiettevõtja osas eelnevat taustauuringut, seda nii internetiotsingut tehes kui ka ametlikku infot otsides.

Pakettreisi puhul tasub välja selgitada, kas reisi pakkuja on reisikorraldaja või -vahendaja, sest lepingu täitmise eest vastutab reisikorraldaja. Eesti ettevõtte puhul saab majandustegevuse registrist kontrollida, kas reisikorraldaja on nõutud majandustegevusteate esitanud ning kas ja millises ulatuses on reisiettevõtjal tagatis.

Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisikorraldaja koostatud pakettreiside vahendajal ei ole kohustust esitada majandustegevusteadet ja omada tagatist. Kui reisikorraldaja on andnud enda koostatud pakettreiside pakkumise ja müügi õiguse reisivahendajale, peab ta olema esitanud andmed sellise reisiettevõtja kohta oma majandustegevusteates. Seega tasub ka vahendaja andmeid otsida majandustegevuse registrist.

Ka seotud reisikorraldusteenuseid hõlbustav ettevõtja peab olema esitanud majandustegevusteate ja omama tagatist. Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb aga silmas pidada, et teenuse osutamise eest vastutab selle tegelik osutaja.

Enne reisi ostmist soovitab amet reisihuvilistel süüvida täpsemalt pakkumise sisusse, et teada saada:

• marsruut,
• sihtkohad,
• majutustingimused,
• lõpphind ja mida see sisaldab,
• taganemistingimused,
• pretensioonide lahendamise kord.

Lisainfo:

Pille Kalda

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1719

pille.kalda@ttja.ee

Pressiteade
19.12.2018

Tarbijakaitseamet tuvastas krediidiandjate ja -vahendajate tegevuses rikkumisi

Amet kontrollis 60 krediidiandja ja -vahendaja tegevust ja avastas 55 puhul rikkumisi. Puudujääke oli muuhulgas lepingueelse teabe andmisel, lepingust taganemise ja ennetähtaegse tagasimaksega, probleeme oli ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel.

2016. aastal jõustusid seadusemuudatused, mis tähendas krediidiandjatele ja -vahendajatele oma tegevuse ümberorganiseerimist selliselt, et see vastaks uutele nõuetele. Amet on kahe aasta jooksul kontrollinud ettevõtjate tegevust, mil fookuses olid tarbijatele antav lepingueelne teave, tarbijakrediidilepingute üldtingimused ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.

Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud esitama lepingueelse teabe, et tarbija saaks kaaluda lepingu sõlmimise üle ning võrrelda pakkumisi. Teave tuleb esitada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel, elamukinnisvaraga seotud lepingute puhul Euroopa standardinfo teabelehel.

Oluline on teada, et reeglina teabelehti muuta ja täiendada ei tohi, välja arvatud teatud juhtudel. Muutmise all peetakse silmas näiteks raamistiku, esitatud teabe sõnastuse ja teksti vormi muutmist. Seega iga pisike sõnaline või vormiline muutus on rikkumine, mistõttu on tuvastatud rikkumiste arv märkimisväärne.

Lepingueelse teabe andmise nõuete rikkumise osas tuvastati kokku puudusi ja/või rikkumisi 48 ettevõtte puhul. Seejuures üheksal ettevõttel esines rikkumisi mõlema teabelehe osas. Tüüpilisemaks rikkumiseks saab pidada teabe esitamist valel vormil. Nimelt peavad krediidiandjad esitama teavet erineval teabelehe vormil olenevalt sellest, kas väljastatav krediit on seotud elamukinnisvaraga või mitte.

Võlaõigusseaduses on loetletud mitmed sätted, millest ei ole krediidiandjal ja/või -vahendajal võimalik sõlmitavas lepingus tarbija kahjuks kõrvale kalduda. Tarbijakaitseamet tuvastas kontrolli käigus puudusi selles osas 36 juhul. Rikkumised olid seotud näiteks taganemisõiguse tähtajaga, mis on erinevad nn tavalisel krediidilepingul ja elamukinnisvaraga seotud lepingutel. Eksiti ka seoses õigusega nõuda intresse krediidilepingu ülesütlemisel ja tarbija õigusega ennetähtaegsele tagasimaksele. Läbiviidud kontroll näitas muu hulgas, et paljud krediidiandjad ei ole pärast 2016. aastal hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmist võlaõigusseadusesse muutnud oma lepingutingimusi.

Amet tuvastas, et 10 ettevõtte puhul ei olnud veebilehel avalikustatud info kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Näiteks ei saa korrektseks pidada veebilehel olevat teavet, millega antakse tarbijale teada, et krediidi saamiseks ei ole oluline taotleja eelnev krediidiajalugu.

Täiendavalt juhtis tarbijakaitseamet viie ettevõtte tähelepanu tarbijakaitseseadusega keelatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamisele. Näiteks mitu krediidiandjat kirjeldasid enda teenuseid pangateenustena olukorras, kus ettevõttel puudus krediidiasutuse tegevusluba ehk tegemist ei olnud pangaga.

Kõik kontrollitud krediidiandjad ja -vahendajad on lepingueelse teabe esitamise vormid ja üldtingimused võlaõigusseadusega kooskõlla viinud ja vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus olev teave veebilehtedelt eemaldanud.

Rohkem teavet:
raha peatükk tarbijatele tarbijakaitseameti veebis;
lepingueelne teave tarbijatele tarbijakaitseameti veebis;
finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna

Enne seikluspargis ronimist loe kindlasti leping läbi ning pea meeles, et kuigi teenuse pakkuja peab tagama teenuse ohutuse, tuleb teenuse kasutajal täita nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks kõiki reegleid. Et seikluspargi külastamine oleks meeldejääv ja meeldiv kogemus, tasub eelnevalt teha veidi eeltööd ja tähelepanu pöörata mõningatele nüanssidele.

Piirangud kasutamisele

Kõigepealt tasub tutvuda teenusepakkuja kodulehega, kust selgub, millises vanuses või pikkuses kasutajatele park suunatud on. Seda tasub teada juhuks, kui seltskonnas on keegi, kes on lubatust noorem või lühem, siis tema teenust tarbida ei saa – ta lihtsalt ei pruugi ulatuda atraktsioonideni või ei ulata kinnitada end turvatrossi külge. Seega tasub uurida, kas pakutakse ka muid teenuseid või kas pealtvaatajaid lubatakse parki kaasa.

Välja tasub selgitada ka, kuidas ilmaolud mõjutavad seikluspargis ronimist, näiteks kas vihmaga on rajad avatud või mitte.

Vajalik füüsiline ettevalmistus

Seikluspargi kodulehel on enamasti kirjas, kas tegemist on madal-  või kõrgseiklusradadega ning millist füüsilist ettevalmistust see nõuab. Kõik rajad ei ole nii lihtsad, et igaüks suudaks neid igal ajahetkel läbida. Kui seiklusparki minnakse sõpruskonnaga, tasub läbi mõelda, kas igaüks on valmis rada läbima. Igale järgmisele rajale minnes tasub vahepeal nõu pidada ka juuresoleva instruktoriga, kes oskab anda head nõu vastavalt kui osav tundub ronija olevat ja teab eesootavaid takistusi. Sõbra toetamine ja julgustamine on hea, kuid kui sellest saab survestamine, ei jää sellest sõbrale head kogemust ning hirmud võivad pigem süveneda.

Ronimiseks sobiv riietus

Parkides võivad olla piirangud ka riietusele. Kindlasti ei sobi lehvivad riided – seelikud ja sallid, ka kapuuts võib rajaosadesse takerduda. Seiklusparki soovitatakse külastada sportlikes pika varruka ja säärega rõivastes. Jalanõud peaksid olema kinnised ja kindlalt jalas. Pikad juuksed tasub panna korralikult patsi, et vältida takerdumist konstruktsioonide või liikuvate osade vahele.

Töökorras ja kasutajale sobiv varustus

Varustust vastu võttes vaata ka ise rakmed, köied, karabiinid ja rullikud üle. Kui rakmete sild või köied narmendavad või neid on proovitud ise parandada, ei pruugi need sinu ohutust tagada. Kui isesulguvad karabiinid või rullik ei sulgu ise korralikult (plõksuta neid kinni-lahti mõned korrad), võib eeldada, et mustus on detailide vahele läinud või detailid on liigselt kulunud ning seade vajab hooldust või välja vahetamist. Sellistel puhkudel anna sellest teenusepakkujale teada ja küsi endale teised.

Kui seikluspargi esindaja pakub kindaid ja kiivrit, siis kasuta neid. Vali kindlasti õige suurus, sest liiga suurte kinnastega on ebamugav ronida, need võivad takerduda karabiini vahele selle turvatrossile ühendamisel.

Kuula juhendajat

Kui rada ei ole üles ehitatud ühe tervikuna, tutvu ka radade skeemiga ja värvide tähendusega, enamasti on iga järgnev rada raskem. Pargis esimest korda ronides tasub rajad läbida teenuse osutaja soovitatud järjekorras. Kindlasti kuula tähelepanelikult instruktaaži ning kui midagi jääb ebaselgeks, küsi üle. Pea meeles, et kaasaolevad lapsed on seikluspargis täiskasvanute vastutusel ning hoolitse selle eest, et ka nemad kõikidest reeglitest aru saaksid ja neid järgiks.

Raja kõige olulisem reegel, kui kasutatakse rullikute ja karabiinide süsteemis – üks karabiin peab ALATI olema turvatrossi küljes! Kui tunned, et vajad abi või juhendamist, anna sellest häbenemata instruktorile märku, sest selleks ta seal ongi. Kui keegi seltskonnast ei soovi või ei jaksa rada/radasid lõpuni teha, siis ta saab katkestada – ainult teenuse kasutaja ise saab hinnata oma võimeid ja jõuvarusid.

Anna seikluspargile tagasisidet

Isegi, kui järgitakse kõiki reegleid ja nõudeid, ei ole siiski täielikult välistatud õnnetuste juhtumine, näiteks võib juhtuda, et seikleja väänab jala välja pärast ebaõnnestunud maandumist või marrastab nahka vastu puidust konstruktsiooni. Õnnetuse korral on oluline sellest ka teenuse osutajale teada anda, ainult nii saab ta teenust paremaks ja turvalisemaks muuta.

Anneli Nagel, tarbijakaitseameti  turujärelevalve osakonna toote- ja teenuseohutuse nõunik

Aitäh teile!

Elamusteenuse pakkuja ei saa oma vastutust lükata tarbijale

Seadus ütleb, et teenusepakkuja vastutab pakutava teenuse ohutuse eest, ent tarbijakaitseameti järelevalve näitab, et tihti püüavad elamusteenuste pakkujad vastutusest vabaneda. Tegelikult ei ole teenusepakkujal võimalik sellisest vastutusest vabaneda ja tarbijal on kohustus järgida ohutusnõudeid ehk mõlemad vastutavad oma tegevuse eest.

Tarbijatele pakutav teenus peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule ja tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatud eeldab. Teenuse pakkuja peab järgima hoolsuskohustust ehk tegema kõik endast oleneva tarbija huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja tarbijal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ameti järelevalve mängutubades ja seiklusparkides on aga näidanud, et sageli kirjutavad elamusteenuse pakkujad lepingusse või kodukorda, et teenuse kasutaja vastutab ise enda ohutuse eest või kasutab teenust omal vastutusel. Sellised lepingutingimused on seadusega vastuolus ning ebamõistlikud. Kusjuures ei ole määrav, kas tarbijale pakutav teenus on tasu eest või tasuta.

Näited tühistest lepingutingimustest

„Teenuse saaja või tema esindaja …… on teadlik ratsutamise ja hobusega seotud ohtudest ja on tuttav turvanõuetega ning sellest tulenevalt võtab kogu vastutuse võimalike õnnetusejuhtumite eest, mis võivad ratsutamise käigus juhtuda ega esita X OÜ-le kahjunõudeid võimalike vigastuste korral. Leping on koostatud kahes (2) eksemplaris, millest ühe saab kumbki osapool. Lepingu pooled on võrdsed ja tähtajatu kehtivusega ning kehtivad alates allakirjutamise hetkest.

„X OÜ ja meie lasteala töötajad ei vastuta võimalike õnnetusjuhtumite eest. Toredat ja turvalist lustimist.“

„Kinnitan, et olen nõus kasutama OÜ x seadmeid omal vastutusel. Vabastan X OÜ kõikidest kohustustest nii seadmete kui ka kaassõitjate ees, kui olen põhjustanud seoses oma teoga X OÜ-le kahju.“

„Võttes vastu teenuse „külastage mängutuba“ ja makstes selle eest, tõendavad lapsevanemad, et nad on tutvunud mängutoa reeglitega ja kohustuvad neid järgima, juhtima oma lapsele tähelepanu ning samuti nõustuma, et X mängutuba ei vastuta laste võimalike vigastuste eest seal viibimise ajal.“

Hoolsuskohustuse rikkumine võib kaasa tuua rahalise nõude

Hoolsuskohustuse rikkumisena võib kõne alla tulla näiteks olukord, kui teenuse pakkuja teeb teenuse käigus vea või esineb puudus teenuse pakkumisel kasutatud tootel, teenuse kohta antud info on ebaõige, eksitav või puudulik, mis  põhjustab inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või ohustab muul viisil tema tervist. Samuti olukorrad, mil teenuse pakkuja ei järgi kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning selle läbi ka osutatava teenuse ohutus.

Kui teenuse osutaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi, siis õnnetuse korral, mille tagajärjel saab kahjustada tarbija tervis, saab tarbija nõuda teenuse osutajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Üldjuhul vastutab teenuse osutaja lepingu rikkumise eest.

Lepingupooltel on võimalus teenuse osutamise lepingus kokku leppida, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud kahju eest. Samuti võib piirata teenuse osutaja vastutust. Oluline on arvestada, et teatud juhtudel võivad kokkulepped osutuda tühiseks. Näiteks on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks. Tühine on ka kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda,. Samuti on tühine tarbijaga sõlmitud lepingus tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise poole surm või kahjustatakse tema tervist või kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Näiteks kui lapsevanem viib lapse seiklusparki, mängutuppa või batuudile mängima, ei saa teenust pakkuv isik lepingu rikkumisest tulenevat vastutust kokkuleppel kehtivalt välistada ega seda ebamõistlikult piirata. Vastutusest vabanemiseks peab teenuse osutaja tõendama, et täitis hoolsuskohustust, st kohustust mitte kahjustada tarbija tervist, mistõttu ei saa talle kahju tekitamist ette heita.

Tarbija peab järgima antud juhiseid

Samuti on oluline märkida, et ka tarbija on kohustatud järgima kõiki ettevõtja poolt esitatud juhiseid, et vältida riske nii enda kui ka teiste elule ja tervisele. Tarbijail on soovitav enne lepingu sõlmimist tutvuda lepingu sisu ja tingimustega. Seejuures tasub teada, et leping ei tähenda alati millegi paberil allkirjastamist, vaid ka kokkulepet ning lepingu osaks saavad lepingutingimused võivad olla ka teave, mille teenuse pakkuja annab suuliselt. Näiteks batuutide puhul on lepingutingimus teenuse pakkujalt kasutajale antav teave selle kohta, millises vanuses ja pikkuses lapsed võivad batuudil hüpata. Mängutubade puhul tuleks tutvuda mängutoa kodukorraga, mis võib olla esitatud nii mängutoas kui ka veebilehel.

Seega lasub vastutus ohutuse tagamisel mõlemal osapoolel. Ettevõtja kohustus on tagada teenuse ohutus ning ohutusega seonduvat vastutust ei saa lükata tarbijale. Teisalt peab tarbija mõistma, et ka tema vastutab oma käitumise ja reeglite järgimise eest.

Ohutult lõbutseda on lõbusam!

Kristina Meus, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist