Tarbijakaitseamet

Pressiteade
11.12.2018

Ametid pöörasid seiklusparkide tähelepanu ohutusele

Tänavu suvel kontrollisid Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ohutust üheksas seikluspargis. Puudujääke leiti nii tarbijale antavas teabes, ohutuse eest vastutuses kui ka riskide kaardistamisel. Kinnitust leidis fakt, et mida põhjalikumalt oli koostatud riskihindamine ja enesekontrolliplaan, seda vähem esines puudujääke radadel.

Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tootja ja/või radade paigaldaja poolt antud teabele nii kodulehel kui pargis enne teenuse tarbimist, sealhulgas lepingule. Ametid hindasid pargi olukorda – kas riskihinnang on koostatud ja arborist või dendroloog hinnanud puude seisukorda. Tähelepanu all oli ka töötajate ettevalmistus – töötajate koolitamine ja valmisolek õnnetuseks või päästmist vajavaks olukorraks, isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine.

Kontrollimise tulemusena selgus, et mitme ettevõtte kodulehel antav teave ei ole kooskõlas kohapeal või lepingus antud teabega. Näiteks anti erinevat infot piirangute kohta raja kasutamisel. Neljal juhul välistas teenusepakkuja vastutuse teenuse ohutuse eest. Tasub teada, et isegi kui seikleja sellisele lepingule alla kirjutab, on vastav säte tühine, kuna teenuse pakkuja peab tagama ohutu teenuse, juhul kui klient täidab kõike reegleid ja instruktori korraldusi.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutamise reeglite või korra järgi täita. Näiteks lepingu kohaselt peab klient eelnevalt veenduma, et valitud rada vastab tema füüsilistele võimetele ja oskustele. Tegelikult vastavad asjaolud selguvad alles raja kasutamise käigus.

Dokumentidega tutvumisel pöörati tähelepanu koostatud riskihinnangutele ja nende järgimisele. Riskihinnang annab ettevõtjale ülevaate põhilistest ohukohtadest ning võimaluse rakendada kaalutletud meetmeid ohtude maandamiseks. Üheksast kontrollitud pargist oli riskihindamine koostatud vaid kahel. Tänaseks on veel viis seiklusparki läbi viinud riskihindamise ning kahel on see koostamisel. Selgus ka, et kahel seikluspargil puudus kasutusluba.

Ametid rõhutavad enesekontrolli süsteemi vajalikkust – see annab järjepideva ülevaate pargi ning kasutatavate isikukaitsevahendite seisust ning võimaldab kiirelt tuvastada amortiseerumisest, intensiivsest kasutamisest tulenevaid riske jms. Seiklusradade perioodilist kontrolli teostati väidetavalt igas pargis enne hooaja algust ning igapäevaselt enne pargi avamist/külastajate saabumist, kuid igapäevased kontrollitulemused talletati kirjalikult vaid neljas pargis.

Radade läbironimisel tuvastati suuremaid või väiksemaid puudusi kõikides parkides, kahes leiti aga tõsisemad ohud. Ühes pargis trosslaskumise keskosas võis klient puutüvega kokku põrgata ning teises leiti poomisoht, kui ronija peaks atraktsioonil tasakaalu kaotama ja kukkuma.

Aitamaks ettevõtjail oma tegevust seikluspargis ohutult ellu viia, on Baltimaade tarbijakaitseametid koostanud seikluspargi ohutuse juhised, mis on abiks nii juba tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele. Juhisele on lisatud enesekontrolli küsimustik, mis aitab hinnata teenuse ohutust.

Rohkem infot:
nõuandeid ohutuks seiklemiseks.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijat diskrimineeritakse?

Mis on geoblokeering ehk asukohapiirangvõi elukohast tingitud diskrimineerimine? Enamusele on need terminid võõrad, kuid tegelikult oleme tarbijatena seda kogenud. Alates 3. detsembrist on selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidus keelatud.
„Kahjuks teie maksevahend ei ole aktsepteeritav“ võib tulla vastuseks nii naaberriikide e-kauplustest kui ka veidi kaugemalt, kuigi tegemist on rahvusvahelist tarnet pakkuva kauplejaga. Põhjusekstarbija VISA krediitkaart, mis on väljastatud Eestis,mis sest, et tegemist oli ülemaailmse kaadriorganisatsiooni kaardiga. Küsimusele, et mis võiks olla kauplejapoolne äririsk antud olukorras ja miks krediitkaart ei sobi, vastust ei saa.
Alates 3. detsembriston seoses vastava Euroopa Liidu määruse jõustumisega selliste piirangute tekitamine Euroopa Liidu siseselt keelatud. Ehk näiteks kui Saksamaa veebikaupleja aktsepteerib VISA krediitkaarti Saksa tarbijate puhul, tuleb seda teha ka Eesti tarbijate puhul. Eesti või mistahes liikmesriigi tarbijatele tuleb pakkuda samasuguseid maksevõimalusi nagu kohalikele tarbijatele, olgu selleks siis võimalus tasuda ülekandega, kaardiga või kauba kättesaamisel.
Kuidas geoblokeering töötab?
Lihtsustatult öeldes on tegemist olukorraga, kus tarbijale keeldutakse internetis asju müümast või teenuseid osutamast seoses sellega, milline on tarbija kodakondsus, millises riigis on tema elukoht või asukoht. Enamasti on selle taga kauplejate soovimatus piiriüleselt müüa.
Tarbija ostusoovi võidakse blokeerida erinevalt. Kõige sagedamini tekib tarbijal takistus soovitud veebipoes kasutajaks registreerimisel, sest rippmenüüst puudub võimalus valida kättetoimetamise aadressiks Eestit või sisestada Eesti suunakoodiga telefoninumbrit.
Tarbija blokeerimiseks kasutatakse ka ümbersuunamist uuele veebilehele. Näiteks suunatakse Eesti tarbija Suurbritannia e-poest, mille tippdomeen on .uk peale kontaktandmete sisestamist lehele lõpuga .ee. Eesti tippdomeeniga veebilehel on aga samad kaubad kallimad või toodetevalik väiksem.Selline ümbersuunamine saab pärast 3. detsembrit olla lubatud vaid tarbija selgesõnalisel nõusolekul, kuid ka sel juhul peab tarbijal olema jätkuvalt ligipääs algsele saidile. Näiteks kergestileitava lingi vahendusel.
Mis veel uute normidega tarbija jaoks muutub?
Uute reeglite kohaselt ei saa Euroopa Liidu siseste tehingute korral keelduda kaupade või teenuste müügist teise liikmeriigi tarbijale. Küll aga jääb kauplejatele õigus valida, kas ostud tarnitakse liikmesriiki, kuhu kaupleja pakub kohaletoimetamist, või tarbija tuleb ise kaubale kokkulepitud kohta järele.
Näiteks kui Eesti tarbija soovib osta fotokaamerat Saksamaa veebipoest, mis pakub tarnet vaid Saksamaa piires, ei tohi kaupleja tehingust keelduda, kui tarbija nõustub kaamerale ise järgi tulema või vormistab kättetoimetamise Saksamaal asuvale aadressile.
Ka elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul, nagu pilveteenused, andmebaasiteenused ja veebimajutus, ei nähta edaspidi ette võimalust keelduda teise liikmesriigi tarbijale teenuse osutamistest. Sama kehtib ka muude teenuste kohta, näiteks autorent või hotellimajutus. Antud teenuste puhul on siiani ligipääsu piirangutest rohkem täheldatud kallimate hindade kehtestamist sõltuvalt tarbija päritoluriigist. Näitekskogus mõned aastad tagasi kuulsust Prantsusmaa hotell, kus identne viiepäevane majutuspakett internetis broneerides maksisAustria ja Saksamaa tarbijatele 1038 eurot, Itaalia tarbijatele858 eurot ning Belgiast või Prantsusmaalt pärit tarbijatele 645 eurot.
Kas on erandeid?
Uue määruse kohaldamisalast jäetakse välja teatud liiki teenused, näiteksautoriõigusega kaitstud sisu või mittemateriaalses vormis teosed, nague-raamatud. Nimetatud teenuste puhul võib jätkuvalt esineda piiranguid piirülese ostusoovi korral. Seegavõib müügist keelduda Luksemburgis asuv kaupleja, kelle veebisaidilt soovib Eesti tarbija osta tarkvara, mille müük on autoriõigusega kaitstud ning lubatud vaid riikides, mille hulka Eesti ei kuulu .
Samuti on määrusest välja jäetud finants-, audiovisuaal-, transpordi-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Millist kasu on uutest reeglitest oodata?
Hiljutine statistika näitab, et teises ELiriigis asuvatest internetipoodidest sooritab oste ainult 15 protsenti eurooplastest. Üheks põhjustest geoblokeering ehk tarbija asukohapõhine tõkestus.
Seega võib uskuda, et kui uute reeglite abil tarbija elukohast tingitud tõkked e-kaubanduses kaovad, aktiveerub ka liidu sisene netikaubandus, millest võidavad nii tarbijad kui ka ettevõtted. Tarbijate õigused e-kaubanduse korral ning kauplejate seadusest tulenevad lepingulised kohustused on juba viis aastat samad, hoolimata sellest, millises liikmesriigis on tarbija elukoht.
Seega soodsate hindadega ja laiema kaubavalikugaSuurbritannia või Saksamaa netipoest kaupade tellimine on kindlasti tarbijate huvides. Samas annab piiriülene müük ka ettevõtjatele võimaluse olla liidu siseturu kaubanduse osaks, pakkudes ka konkurentsialast väljakutset ning rohkem kliente.
Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet

Tähelepanu ettevõtjad – uus direktiiv võib kohalduda lisaks klassikalistele reisiettevõtjatele ka tegelikele teenuseosutajatele

Sel suvel jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv ei puuduta pelgalt klassikalisi reisiettevõtjaid, vaid ka tegelikke teenuseosutajaid, näiteks majutusettevõtjaid ja reisijavedu korraldavaid ettevõtjaid. Nõudeid peavad järgima kõik,kespakuvad ja müüvad reisiteenuseid, mis vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele.

Uue regulatsiooniga laienes pakettreisi mõiste ja tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol, mille tulemusena on reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevus varasemast enam reguleeritud.Lisaks on ühe olulise muudatusena kolmele reisiteenusele –reisijavedu, majutus ja muu turismiteenus –lisandunud ka neljas. See on auto, mootorratta ja muu mootorsõiduki üürimine.

Ka reisija soovil või valikul koostatud reis võib olla pakettreis

Kui varem kehtinud direktiiviga olid hõlmatud pakettreisid valmiskombinatsioonidena, siis uue direktiiviga on võrdsustatud kõik pakettreisid olenemata sellest, kas need on reisikorraldaja poolt eelnevalt kokku pandud või tehakse seda reisija soovil või valikul.

Pakettreisiga on tegemist näiteks juhul, kui reisija valib internetis või reisibüroos samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid, nii et nõusoleku maksmise kohta annab ta pärast kõikide reisiteenuste valimist. Kusjuures reisiteenuste hinnad võivad olla esitatud nii ühtse hinnana kui ka koguhinnana. Seega moodustub pakettreis näiteks juhul, kui reisija lisab samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid ostukorvi jatasub nende eest vastavalt kuvatud koguhinnale.Lisaks on pakettreisiga tegemist näiteks juhul, kui reisiteenuseid pakutakse ja müüakse „pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või kui pakutakse jamüüakse pakettreisi kinkekaarti, mille eest saab tulevikus pakettreisi soetada.

Kuidas tekivad seotud reisikorraldusteenused?

Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel kuulub regulatsioon kohaldumisele, kuid tegemist ei ole mitte pakettreisiga, vaid seotud reisikorraldusteenustega.Seotud reisikorraldusteenustega võib tegemist olla siis, kui samaks reisiks või puhkuseks pakutakse ja müüakse kahte või enamat eri liiki reisiteenust eraldi ning nendest reisiteenustest ei moodustu pakettreisi.

Näiteks juhul, kui reisija valib ühe veebilehe või reisibüroo külastuse käigus lennupiletid ja maksabnende eest ära (see tähendab, et esimene tehing on lõpuni viidud) ning enne kui ta lahkub, ostab ka majutuse, mille ta valib eraldi ja mille eest ta maksab eraldi. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist ka näiteks juhul, kui lennupiletitebroneerimise järel kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise ettevõtja koduleheküljele, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust, ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast lennupiletite broneeringu kinnitamist.

Merli Siitan, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna turismi valdkonna jurist-valdkonnajuht

Minna reisile või mitte? Uus teabeleht aitab reisihuvilisel teha teadlikku valikut 

Tänavu suvel muutusid oluliselt reisiteenuste pakkumisele ja müümisele kehtestatud reeglid, mis tõi praktilisi uuendusi nii reisiettevõtjale kui ka ostjale. Sarnaselt finantssektorile kehtestati reisiettevõtjaile kohustus esitada reisijaile enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabeleht, kust tarbija saab selget infot sõlmitava lepingu tüübi ja oma õiguste kohta.

Uue pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmise eesmärk oli viia reisijate kaitse ulatus vastavusse turu arenguga, suurendada läbipaistvust ning reisijate ja ettevõtjate õiguskindlust. Reaalselt tähendab seemuuhulgas seda, et kuna tarbijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, siis tuleb talle anda rohkem teavet enne, kui ta sõlmib lepingu kummagi ostmiseks. See on oluline, sest reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral.

Mis on pakettreisi teabeleht?

Pakettreiside puhul peab standardinfo teabelehest selguma, et tegemist on pakettreisiga, reisija õigused, teave reisikorraldaja vastutuse ja tagatise kohta. Lisaks tuleb reisijale enne pakettreisi müümist anda piisavat teavet konkreetse reisi kohta. Näiteks peab reisija saama teada oma reisi sihtkoha ja teekonna, milliste transpordivahenditega sinna jõutakse, millises majutuskohas peatutakse, milline on selle majutuskoha järk või mugavusaste. Kui pakett sisaldab ka toitlustust, siis tuleb reisijale esitada toitlustuskava. Reisija peab saama teada reisitasu koguhinna ja selle tasumise korra ning millised teenused on reisitasu sisse arvestatud.

Kohustuslik on reisijale anda ka üldist infot sihtriigi passi-, viisa- ja tervisenõuete kohta. Reisi valimisel on reisija jaoks oluline saada teada, milline on viisa saamiseks kuluv ligikaudne aeg. Reisiettevõtja peab reisijat teavitama, et reisijal on igal ajal enne pakettreisi algust õigus lepingust taganeda, makstes reisiettevõtjale mõistlikku hüvitist tehtud kulutuste eest.

Kes peab andma teabelehe – reisikorraldaja või vahendaja?

Lepingueelse teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka vahendajale, kui pakettreisi pakutakse või müüakse vahendaja kaudu. Reisija ees peab selle kohustuse täitma emb-kumb neist. Reisikorraldajal ja vahendajal tuleks kokku leppida kumb teavitamiskohustuse täidab.

Kui reisikorraldaja või vahendaja ei täida lepingueelset teavitamiskohustust, on reisijal võimalik kasutada ettevõtja vastu asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, eelkõige nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.

Mis on seotud reisikorraldusteenuste teabeleht?

Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, etta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist näiteks juhul, kui reisija ostab müügikoha ühekordse külastamise või sellega ühenduse võtmise käigus ühe reisi jaoks erinevaid reisiteenuseid, valib need ja tasub nende eest eraldi.

Nende teenuste puhul vastutab iga teenuse tegelik osutaja ise oma teenuse kohase osutamise eest. See on erinev pakettreisist, kus kõikide reisiteenuste osutamise eest vastutab reisija ees reisikorraldaja.

Ettevõtjail tuleb teada, et seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisijale pakkumise teinud reisiettevõtja ehk antud juhul hõlbustaja samuti omama tagatist. Seejuures on oluline reisijat teavitada, et tagatist saab kasutada vaid sellisel juhul, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata hõlbustaja maksevõime tõttu. Näiteks ei laiene tagatise kaitse juhtudele, kus hõlbustaja on tegelikule teenuse osutajale reisijalt laekunud reisitasu edasi kandnud, kuid tegelik teenuse osutaja keeldub teenust osutamast.

Teavitamiskohustuse saab hõlbustaja täita esitades reisijale enne seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist standardinfo teabelehe.

Nagu eelnevast selgub on varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud reisija õigus saada enne pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste soetamist reisiettevõtjal põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta. Põhjalik eelteave soetatavate teenuste kohta aitab reisijal langetada teadlik valik ja vältida hilisemaid arusaamatusi.

Helen Rohtla, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist

Kui satud käimasoleva „musta reede“ sooduskampaania või mõnel muul ajal hea reisipakkumise peale või võtad ise ühendust reisiettevõtjaga pakettreisi soetamise sooviga, siis tea, et teatud olukordades on varasemast suuremad võimalused sõlmitud reisilepingust taganeda.

Suvel jõustusid turismiseaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti üle uus pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv.Muuhulgas muutusid varasemast soodsamaks ja läbipaistvamaks ka lepingust taganemise võimalused. Näiteks, kui oled reisikorraldajaga sõlminud pakettreisilepingu, ent hiljem, enne reisi toimumist, tõstab reisikorraldaja objektiivsetel põhjustel ja seadusest tulenevatel eeldustelreisi hinda kaheksa või enam protsenti, siis on sul õigus lepingust taganeda ja nõuda kõikide selle reisi eest reisikorraldajale tasutud maksete tagastamist.

Lepingust on õigus taganeda ka siis, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega reisikorraldaja määratud tähtaja jooksul. Kui reisija on muudatustega nõus ning muudatustest tulenevalt väheneb reisi hind või kvaliteet, on reisijal õigus nõuda pakettreisi hinna alandamist.

Nendel nimetatud juhtudel on reisijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kõik selle reisi eest reisikorraldajale tehtud maksed.Samamoodi nagu varem, on selline õigus reisijal ka juhul, kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, näiteks seal puhkeb sõda, terrorism, toimub loodusõnnetus või haiguspuhang jms.

Ühtlasion reisijal õigus igal ajal enne reisi algust lepingust taganeda (näiteks temast endast tulenevatel põhjustel) ja sellisel juhul on reisikorraldajal õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Kui reisija taganeb lepingust, siis reisikorraldaja peab talle raha tagastama 14 päeva jooksul.

Sandra Kurs, tarbijakaitseameti järelevalveosakonna turismivaldkonna jurist

Homme on „must reede“ ehk Ameerika Ühendriikidest alguse saanud soodsate müügipakkumiste kampaania, mis on üle võetud terves Euroopas, samutivallutanud Eesti. Netikauplejate ülisoodsaid pakkumisi on internetis rohkem kui jõuaks jälgida.

Kui tavakauplustest ostes puudub tarbijal seaduslik õigus ostudest taganeda ja oma raha tagasi saada, siis  e-kaupluste puhul on tarbijatel võimalik enamasti ümber mõelda. Seega need, kes „musta reede“ pakkumistest pimestatult kipuvad hiljem oma oste kahetsema, saavad netipoodides reeglina arvestada 14-päevase taganemisõigusega. Seda aga ainult juhul, kui tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga ning kaupleja, kellele raha on makstud, ka tegelikkuses eksisteerib.

Seega tasub pettumuste vältimiseks alati veenduda, kes on see kaupleja, kellele  oma raha andma hakkad. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa.

Esimene samm – vaata milliseid andmeid netikaupleja enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidel on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemiskoha aadress, ettevõtte telefoninumber jms. Veebipoed, mille veebiaadressis sisaldub  näiteks co.uk, et pruugi sugugi olla Suurbritannia ettevõtted.

Veebilehe tausta ning päritolu saab uurida mitmeid interneti otsingumootoreid kasutades, nt tasub netipoe aadress sisestada http://whois.domaintools.com/ või www.scamadviser.com otsingusse, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud.

Tasub teada, et e-poed, mille kontaktide lingi alt ei avane andmeid kaupleja kohta, vaid pakutakse võimalust võtta veebivormi kasutades kauplejaga ühendust, ei ole usaldusväärsed. Sageli tellitakse neist just odavate hindade tõttu ning hiljem tuleb tarbijale üllatusena, et kauba tegelik müüja asub Hiinas, sest e-kaubamaja aadress jättis mulje kui Suurbritannia või Saksamaa kauplusest.

Teine samm – täpsusta, kellele palutakse makse sooritada? Kui märkad, et kaupleja asub väljapool Euroopa Liitu, nt Hiinas või  Ameerika Ühendriikides, ei ole see tingimata ohumärk, vaid siis , tuleb lihtsalt arvestada, et sellise tehingu korral ei reguleeri sinu õigusi, nt kaup tagasi saata, Euroopa Liidus kehtivad reeglid. Seega tasub eriti hoolikalt muuhulgas veenduda selles, kas kaupleja pakub ostust taganemisvõimalust, kui kalliks võib kaupade tagastamine minna ning kas hinnale võivad lisanduda tollimaksud. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate kauplejate puhul ei saa vajadusel abistada ka riiklikud tarbijakaitseasutused, nagu tarbijakaitseamet ja EL tarbija nõustamiskeskus.

Kui sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kahe eraisiku vahel sõlmitud tehingutele ei kohaldu tarbijakaitsereeglid.

Kolmas samm – loe läbi kasutajatingimused. Kuigi enamus tarbijaid peab end vilunud netiostlejateks, kes on kursis 14-päevase taganemisõiguse, tavapärase tarneaja või tagastamistingimustega, tasub alati vaadata, kas ja kuidas kaupleja tarbijat tema õigustest teavitab. Netipoed, kes ei anna üheselt mõistetavalt ostueelset teavet tarbija seaduslikest õigustest, ei ole usaldusväärsed.

Neljas samm – oska eristada originaal- ja võltstooteid. „Musta reede“ pakkumiste hulgas hoogustuvad ka sellised veebileheküljed, kust leiab nö bränditooteid või kaubamärgi kaupu. Tasub meeles pidada, et kui ka toote pilt või  kirjeldus tundub tõetruu,  kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas tegemist on ikka originaaltoodetega.Näiteks ECCO jalatseid müüva veebipoe aadress on ee.ecco.com, mitte www.eccoesale.com.

Kui toodete hind on tavahinnast kordi väiksem või disainertooteid pakutakse enneolematult odava hinnaga, tasub pigem ost katki jätta.

Mis ikkagi teha, kui oled petta saanud?

Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud sinuni, tasub võtta ühendust oma pangaga, kes saab algatada chargeback protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Euroopa Liidu siseste ostude osas saab sind nõustada tarbijakaitseameti piirüleste kaebustega tegelev osakond – EL tarbija nõustamiskeskus. Esmaseid nõuandeid leiad keskuse veebilehelt www.ecc.ee.

Kristina Tammaru
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet on aastaid otsinud võimalusi oma nõustamisteenuste kättesaadavuse ja efektiivsuse parandamiseks, sest mehitatud nõustamispunktide külastatavus oli madal ja kulukas. Samal ajal suurenes telefonikõnede arv ameti nõustamistelefonile, mis omakorda koormas sisulist järelevalvetööd. Olukord karjus täiendava ressursivajaduse järele, selle saamine aga reaalselt oli piiratud, mistõttu tuli vaadata digilahenduste poole.
Otsustasime esimese katsetusena viia nõustamise digitaalkujul vahetusse tarbimiskeskkonda ning paigutasime kolm infokioskit Tallinna lennujaama. Kioskitest saab tarbija kiirelt infot oma lennureisija õiguste kohta reaalajas. Muidugi ei edenenud kõik lihtsalt ja mõttest reaalsuseni kulus omajagu aega, kuid 2015. aastal jõudsime siiski sihile. Juba esimesed kuud näitasid tulemusi, mis ületasid igasuguseid ootuseid. Skeptikuid oli palju ja eks osa nende väidetest on ka tõesed – infokioskeid näpitakse ka ajaviiteks, aga see ei ole ju tegelikult halb, sest ilmselt võib seejuures meelde jääda ka mõni ekraanil kuvatud soovitus.
Esimene täisaasta2016. aastal näitas tulemust ligikaudu kümme tuhat nõustamist, mis jätkus samamoodi ka järgneval aastal. Arvestades asjaolu, et ligi 3 kuud 2017. aastast olid infokioskid lennujaama remondi ja ümber paigutuste tõttu võrgust eemaldatud, oli tulemus veelgi muljetavaldavam. 2018. aasta on infoekraanidele olnud stabiilne aasta nii tehniliselt kui ka asukoha mõttes ja juba täna võib öelda, et reisijad on oma nõustaja leidnud – aasta lõpp terendab tulemusega üle kahekümne tuhande nõustamise. Täname lennujaama mõistva suhtumise ja koostöövalmiduse eest!
Abimehed ka kaubanduskeskustesse
Esimesed lootustandvad tulemused lennujaamast ja jätkuv teadmine, et võime olla nõustamisel efektiivsemad, innustas meid edasi mõtlema kaubanduskeskuste peale. Taaskord tuli rinda pista skeptikute ja kaigastega, kuid 2018. aasta algusest on infokioskid kasutusel Rakvere, Viljandi ja Kuressaare kaubanduskeskustes, esialgu pilootprojektina. Oma lahenduselt ei ole infokioskitesse lisatud diginõustaja midagi muud, kui tavapärasel troubleshooter põhimõttel töötav keskkond, kus kasutaja käest küsitakse suunavaid küsimusi ning valides erinevaid vastusevariante jõuab ta 6-12 sammuga vastuse või selgituseni. Seega on selle kasutamine väga hõlbus ja kiire.
Esimesed tulemused kinnitavad meie valikute perspektiivikust. Seni on kaubanduskeskustest kõige edukamaks osutunud Rakvere Põhjakeskus – augusti lõpu seisuga ligikaudu 3000 nõustamist. Viljandi Centrum ja Kuressaare Kaubamaja on ületanud kumbki tuhande nõustamise piiri. Lisaks on uuendusena meil ka Tarbijakaitseameti kodulehele paigutatud diginõustaja, mis liigub juba teist aastat ligi 6000 nõustamise graafikus ning on vähenenud infotelefonile tulnud kõnede arvu viiendiku võrra. Kaubanduskeskuste piloodi aastalõpu koondtulemuseks võib ennustada 7000-8000 nõustamist. Varasem nõustamiskorraldus neis linnades andis tulemuseks pea 50 korda väiksema kontaktide arvu.
Numbrid on mõtlemapanevad ning meie kogemus huvipakkuv ehk ka teistele riigiasutustele, kelle nõustamisalane fookus suunatud klientidele, kes vajaksid enim nõu just oma igapäevasel liikumistrajektooril.
Avaliku ja erasektori koostöö
Tõsiasi aga on, et ei riik ega ükski amet suuda kõikidesse kaubanduskeskustesse eraldi kujundatud puutetundliku ekraaniga nn infokioskit paigutada. Äärmisel juhul võiks rääkida ühest igasse maakonnakeskusesse. Küll aga on käesolev artikkel üleskutseks kõigile kaubanduskeskustele ning miks ka mitte väikepoodidele ja nende kettidele omal initsiatiivil tarbija infokioski kasutusele võtmiseks. Lahendite võimalusi on palju. Näiteks oleks tarbijakaitseamet nõus jagama kauplejatega oma väljatöötatud tarkvara, kui kaupleja soovib oma kauplusesse või keskusesse analoogset infokioskit paigaldada.
Alati tasub meeles pidada, et ausa kauplemise üks tunnus on ausa info andmine olukordadeks, kus tehing ei ole kõige paremini õnnestunud ja kauba või teenusega on probleem, sõltumata põhjustest. Probleemseid olukordi tekib, see on fakt. Kliendi jaoks on oluline saada infot ja abi, lisaks võib sellise infokioski olemasolu osutuda ettevõtja trumbiks oma konkurentide ees ning suurendada külastatavust ja usaldusväärsust. Ei maksa muretseda ka diginõustaja asjatu näppimise pärast – konkreetse probleemi puudumine, ei tähenda, et tegemist oli ajaraiskamisega. Ühel või teisel viisil leiab sihitult seigeldes omandatud teaveikka koha tarbijateadlikkuse varasalves.

Andres Sooniste, tarbijakaitseameti peadirektor

Tarbijakaitseameti pressiteade
19.11.2018

„Puhka targalt“ ehk kuidas vältida puhkusereisi ebaõnnestumist
Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga, mis keskendub reiside müümise ja ostmisega seonduvatele küsimustele lähtuvalt 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustest. Edaspidi on reisijail varasemast suurem õigus saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta.
Amet rõhutab, et igal turismiteenuseid pakkuval ettevõtjal tuleb üle vaadata oma tegevus, et selgeks teha kes ta on uue direktiivi valguses. Sellest omakorda sõltub, kas ta on kohustatud esitama majandustegevusteate ja omama tagatist. Nimelt, uue korra järgi võib reisiettevõtjaks muutuda samahästi ka majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja.
Pakettreisi mõiste sai varasemast laiema tähenduse. „Direktiiv käib kaasas muutuvate tarbijaharjumustega, kuna üha enam soovivad reisijad ise oma reise erinevatest teenustest kokku panna. Varem olid pakettreisid vaid need, mille pani kokku reisikorraldaja omal algatusel, siis nüüdsest on pakettreisid ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil. Seega on reisijale tagatud varasemast laiem õiguste kaitse,“ kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Direktiiviga tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Kui ettevõtja hõlbustab reisijal üksikute reisiteenuste valimist ja ostmist eraldi ning nendest ei moodustu pakettreisi, võib tegemist olla seotud reisikorraldusteenustega. Oluline on teada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane.
Nii reisijail kui ettevõtjail tuleb teada, et reisiettevõtja peab andma reisijatele enne lepingu sõlmimist standardinfo teabelehe, nagu see on seni tuntud finantssektoris. „Standardinfo on vajalik seetõttu, et reisijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, aga tema õigused sõltuvad konkreetsest teenuse tüübist. Reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral,“ selgitas Sooniste.
Hea on teada ka seda, et teatud olukordades muutus reisijaile pakettreisilepingust taganemine soodsamaks. Näiteks kui reisikorraldaja tõstab pärast lepingu sõlmimist, kuid enne reisi toimumist, hinda enam kui kaheksa protsenti või kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, siis on reisijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu makstud raha tagasi. Samasugune õigus on ka juhul, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega.
Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi https://ostatargalt.ee/puhkatargalt/, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist.
Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseameti pressiteade
15.11.2018

Sideettevõtjad loobusid tarbijakaitseameti menetluse tõttu ebamõistlikest tingimustest
Tarbijakaitseamet viis sideettevõtjate Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti suhtes läbi järelevalvemenetlused, kuna ettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Sideettevõtjad tegid asjakohased muudatused.
Tarbijate pöördumistest nähtus, et sideettevõtjad nõudsid tarbijailt tähtajalise lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel või paketi muutmisel ebamõistlikult suuri leppetrahve, mida lepingus nimetati ka käsitlustasuks. Lisaks esines mobiilsideoperaatoritel olukordi, mil osamaksetega mobiiltelefoni soetanud tarbija pidi ettevõtja ühepoolse lepingu tingimuste muutmise korral, näiteks hinnatõus, lepingu ülesütlemisel ostma telefoni kohe täishinnaga välja, kaotades soodustuse.
Tarbijakaitseamet selgitab, et tüüptingimustega ette nähtud kohustuse rikkumise korral nõutav leppetrahv ei tohi olla ebamõistlikult suur. Sideettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes fikseeritud summas leppetrahvi, mida tuli maksta ühesuguses summas sõltumata sellest, millal leping üles öeldi. Näiteks tuli tasuda sama suur leppetrahv tarbijal, kes lõpetas tähtajalise lepingu pärast lepingu tähtaja poolt aega või kuu enne tähtaja täitumist. Ameti hinnangul on tähtajalise sideteenuse lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel või paketi muutmisel makstav leppetrahv ebamõistlikult suur, kui leppetrahv ei ole ligilähedane tegelikult tekkinud kahjule ega arvesta, kui suures osa on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud.
Kuivõrd tähtajaline leping sõlmitakse teenuse või seadme hinna soodustuse saamisel, tuleb kahju ja leppetrahvi arvestamisel lähtuda soodustusest, mille tarbija on saanud. Arvesse tuleb võtta ka kui suures osas on tarbija omaltpoolt lepingut täitnud. Seetõttu võib näiteks teenuse hinna soodustuse puhul pidada mõistlikuks leppetrahvi, mis lepingu tähtaja esimeses pooles on ajas suurenev, kuivõrd iga kuuga suureneb tarbija poolt kasutatud soodustus ning lepingu tähtaja teises pooles ajas vähenev, sest arvestatakse ka lepingu lõpuni jäävat aega ja tarbijapoolset lepingu täitmist. Seadme hinna soodustuse korral saab tarbija kohe kogu soodustuse kätte, mistõttu on alguses makstav leppetrahv suurem.
Seadusest tulenevate põhimõtetega ei ole kooskõlas olukorrad, mil sideettevõtja muudab ühepoolselt lepingu tingimusi ning tarbija kaotab soodustuse ja peab ostma telefoni kohe täishinnaga välja. Nimetatuga piiratakse tarbija seadusest tulenevat õigust lepingu ülesütlemisel, kui tarbija ei nõustu sideettevõtja lepingu tingimuste muudatustega. Uute tingimuste kohaselt on tarbijal võimalik valida, kas osta seade koheselt välja või tasuda edasi osamaksetena, seejuures ei kaota soodustus kehtivust.
Lisateave
sideteenuste rubriik tarbijakaitseameti veebis.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719