Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta.
Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja tarbijakaitseseaduses nimetatud tingimustele.
Peamine lepingueelne teave, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja on kohustatud tarbijale esitama tuleneb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 54. Tarbijat tuleb lepingueelsest teabest teavitada enne lepingu sõlmimist (st ostu sooritamist või tellimuse kinnitamist). Lepingueelne teave on oluline andmaks tarbijale kogu vajalik informatsioon teadliku ostuotsuse tegemiseks. Kui kaupleja ei anna tarbijale piisavalt infot, võib tarbija seetõttu kaupleja suhtes kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Teave ja müügitingimused peavad olema e-kaupluses paigutatud selliselt, et need on lihtsalt märgatavad ning esitatud selgel ja arusaadaval viisil ja olema üheselt mõistetavad.
Kaupu ja teenuseid tuleb tarbijale pakkuda ja müüa ning muul viisil turustada head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kaupa ja teenust tuleb pakkuda nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.
Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. Kaupleja ametialase hoolsuse puhul lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mille kasutamist tarbijate suhtes võib kauplejalt mõistlikult eeldada ja mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega.
Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (tarbijakaitseseadus edaspidi TKS § 16 lg 2). Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kauba või teenuse olemasolu või peamiste omaduste kohta. Nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas kättesaadavus ja kättetoimetamise tingimused.
Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui:
- sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks;
- sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt.
E-kaubandusega tegelev ettevõtja peab tarbijale lepingueelselt teatavaks tegema maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise korra ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aja (arve tasumise aeg, tarneperiood, teenuse puhul lepingu täitmise aeg) (VÕS § 54 lg 1 p 9). Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud kättetoimetamise ajas, siis VÕS § 209 lg 6 järgi tuleb kohustus täita viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest ehk tellimusest.
Lepingule kohalduvad müügitingimused peavad olema seadusega kooskõlas, avaldatud e-kaupluse veebilehel ning tarbija jaoks allalaetavad.
VÕS § 55 lg 1 järgi annab ettevõtja tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. Nimetatud kinnitus sisaldab VÕS § 54 lõikes 1 loetletud lepingueelset teavet, kui ettevõtja ei ole seda teavet esitanud tarbijale püsival andmekandjal juba enne lepingu sõlmimist. Püsiva andmekandja mõiste sätestab VÕS § 111 ja selleks vahend, mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav.
Tarbijal on õigus saada pakutava kauba kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (TKS § 4 lg 2). Tarbija majandushuvide kaitseks on tarbijal vajalik teada, kas kaup on saadaval ja mis aja jooksul või mitte, et tarbija ei tasuks kauplejale ettemaksu põhjuseta. Kaupleja ei saa pakkuda müügiks kaupa, mida tal reaalselt ei ole võimalik tarnida. Selleks, et vältida ebaõige teabe andmist tarbijale, ei või kasutada automaatset lahendust, kui kõigi toodete puhul märgitakse tarneajaks näiteks üks, kaks või viis päeva, vaid avaldada tuleb tõene teave konkreetse kauba tarnimise tähtaja kohta.
Tarbijatel on õigustatud ootus, et kaupleja tagab tema poolt pakutavate kaupade kohta asjakohase teabe nii enne lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ajal, kui ka lepingu sõlmimise järgselt. Kaupleja peab nõuetekohase ja õige info tarbijatele tagama.
Juhul kui kaupleja on varjanud olulist teavet või esitanud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või mitteõigeaegselt, siis eelkirjeldatud käitumisega moonutab kaupleja oluliselt tarbijate majanduskäitumist, s.t kahjustab märgatavalt tarbijate võimet teha teadlikke valikuid, pannes tarbija seetõttu tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kui tarbijale oleks antud informatsioon selle kohta, et kauplejal ei ole võimalik tellimusi täita lubatud aja jooksul, siis ilmselgelt paljud tarbijad ei soetaks soovitud kaupa sellelt e-kauplejalt. Kauba kättesaamine ja tarneaja pikkus on tarbijale olulised faktorid kauba tellimisel ning ilmselgelt ei soovi tarbija tasuda raha kauplejale, kellel ei ole võimalik õigeaegselt tellimust täita ning kellega ei ole võimalik hiljem ka näiteks probleemide korral ühendust saada. Olukorras, kus kaupleja on edastanud tarbijatele eksitavat ja ebatõest informatsiooni tema poolt pakutavate kaupade ja teeninduse kohta, on kaupleja kasutanud ebaausaid kauplemisvõtteid.
Kui tarbija ei ole kaupa kätte saanud lubatud tarneaja jooksul, võib tarbija anda ettevõtjale täiendava tähtaja kauba tarnimiseks, kuid ei ole selleks kohustatud. Seega on tarbijal kauba kättesaamise hilinemisel õigus lepingust taganeda, muu hulgas on tarbijal õigus viivitada maksmisega ja nõuda kahju hüvitamist.
TTJA kutsub kauplejaid üles tähelepanelikkusele ja korrektsusele, et kauplejate veebilehtedel esitatud teave kaupade kättetoimetamise korra ja tarneaja pikkuse kohta oleks esitatud tõeselt ja tarbijate suhtes ausalt.
Kuivõrd kaupade kättesaamise ja tarneaegade pikkusega ilmnenud probleemid on laialdased, soovitab TTJA kõikidel e-kaubandusega tegelevatel ettevõtjatel kontrollida üle oma e-kaupluse veebilehed ja müügitingimustes avaldatud teave. Lisaks soovitame tutvuda TTJA e-kaubanduse juhendiga avaneb uues vahekaardis ning Eesti E-kaubanduse Liidu poolt veebilehel https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/juhendid-e-kauplejale avaneb uues vahekaardis avaldatud materjalidega.
TTJA eeldab kõikidelt e-kauplejatelt seadusekuulekust, sh seadusega kooskõlas olevate müügitingimuste kasutamist.
TTJA julgustab tarbijaid oma õiguste eest seisma ning vajadusel pöörduma abi saamiseks Ameti või õigusnõustajate poole. Vaidluse korral tuleb esmalt kauplejale esitada kaebus ning kui erimeelsus ei lahene ja kokkuleppele ei jõuta, siis on võimalik tarbijal edasi pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijavaidluste komisjoni ja kohtu poole.
