Uudised ja Teated

Lähtuvalt tarbijakaitseametisse tulnud küsimustest ja probleemidest seoses nutiseadme ostuga, soovitab amet tarbijail enne ostu sooritamist hoolikalt läbi mõelda, millistele omadustele peaks seade vastama ning millistel tingimustel seda osta tasuks.

Märkimisväärne osa tarbijate pöördumistes on ajendatud kiiruga tehtud valikutest ning hilisemast rahulolematusest, sest seade ei vasta ootustele või sellega kaasnevad ootamatud lisakulud või probleemid. Seda, kui rahule tarbija oma uue nutiseadmega jääb, mõjutavad paljud tegurid. Lisaks nutiseadme füüsilistele mõõtmetele ning tehnilistele andmetele, on oluline pöörata  tähelepanu ka teatud võimalikele lisakulutustele ning riskidele, mis nutiseadme ostmisega võivad kaasneda. Samuti tasub teada, et kaupleja peab tehniliselt keeruka seadme müügil kaasa andma kasutusjuhendi.

14-päevase taganemisõiguse juures võimalik väärtuse vähenemine

Oluline on teada, et kui seade on ostetud tavapoest, siis puudub tarbijal ostust taganemisõigus, kui toode lihtsalt tarbijale ei meeldi. E-kauplustest ostes on tarbijal aga õigus lepingust 14-päeva jooksul ilma põhjust avaldamata taganeda. Küll aga peab tarbija arvestama asjaoluga, et kui ta on asunud seadet kasutama ja alles siis leiab, et see siiski ei vasta tema ootustele, ent 14-päevane taganemisõigus ei ole veel läbi, siis ilmselt tõusetub päevakorda seadme väärtuse vähenemine, sest see ei ole enam uus, vaid kasutatud seade. Kõige sagedasemateks seadme väärtuse vähenemise põhjusteks on asjaolud, et tarbija on lõhkunud seadme pakendi, eemaldanud seadmelt kaitsekiled või on tekitanud seadme korpusele ja ekraanile kriimustusi. Seadme tagastamisel kaupluse esindusse oleks kindlasti mõistlik tarbijal koos kauplejaga fikseerida selle seisukord kirjalikult ning võimalusel ka fotodega. Postiga tagastamisel on parimaks viisiks seadme seisukorra fikseerimine fotode ja videote abil, mispuhul võiks kindlasti olla nähtav ka selle jäädvustamise aeg. Seadme seisukorra fikseerimine võib aidata ära hoida võimalike vaidlusi seadme väärtuse vähenemise osas.

Milliste lisakulutustega peaks arvestama?

Tavaliselt on nutiseadme rakenduste ja funktsioonide kasutamise lahutamatuks osaks kuutasulised sideteenuse paketid. Sideteenuse paketi lähtu valimisel enda tegelikest vajadustest ning nutiseadme võimekusest. Ei ole mõistlik valida sideteenuse paketti, mis sisaldab endas suurt interneti mahtu videote ja filmide vaatamiseks, kui tegelikult ei kavatse rakendada sa nutiseadet kordagi eelnimetatud eesmärgil. Enda nutiseadmele sideteenuse paketi valimisega kiirustamisel võib tekkida olukord, kus mõistad, et oled valinud vale paketi, aga kuna oled sõlminud tähtajalise lepingu, siis lepingust taganemiseks pead maksma leppetrahvi või lepingu muutmiseks lepingu muutmise tasu.

Kuna nutiseadme puhul on tegemist pigem kallima esemega, siis oleks mõistlik kaitsta seda kriimustuste või põrutuste eest vastavate kaitsekilede või kaitsekaantega. Nii võid ennetada ka võimalikke probleeme ja vaidlusi kauplejaga seadme garantii või pretensiooni esitamise õiguse puhul. Harvad ei ole juhtumid, kus nutiseadme mehaaniliste vigastuste tõttu on lõppenud automaatselt selle garantii ning lisaks keeldub kaupleja ka pretensiooni esitamise korras tarbija nutiseadet parandamast, viidates kriimustustele ja põrutusjälgedele.

Nutiseade peaks vastama regioonile

Nutiseadme ostmisel eelista pigem ametlikku maaletoojat või usaldusväärset kauplejat. Kahtlasest kauplusest või veebipoest ostes, kus ka nutiseadme hind võib olla ahvatlevalt soodsam, võib esineda risk, et seade ei vasta Euroopa regiooni tunnustele ja ei pruugi seetõttu Eestis töötada.

Näiteks on olnud juhtumeid, kus ostetud nutitelefon ei toeta Eesti mobiilside töötamise sagedust, mistõttu võib siseruumides olla levi lünklik ning maapiirkondades võib esineda suuri leviauke.

Lisaks on esinenud teatud regiooni tunnustele mittevastavate seadmete puhul probleeme avalikult välja reklaamitud teenuste, soodustuste või lisaväärtuste rakendamise osas. Näiteks  Eestist ostetud Samsungi nutitelefonis ei olnud võimalik aktiveerida tasuta nutiseadme ekraanikindlustust „Samsung Screen Care“. Samas Samsungi kodulehel välja toodud info kohaselt oli antud mudeli puhul võimalik see aktiveerida, kui seade on ostetud Balti riikidest. Hiljem selgus, et telefon ei vasta Balti regiooni tunnustele, mistõttu ei olnud võimalik Samsungi kodulehele välja reklaamitud ekraanikindlustust rakendada. Vastava regiooni tunnusteta nutiseadme puhul võib problemaatiliseks osutuda ka remontimine või hooldamine.

Uuri kaupleja kohta rohkem infot

E-kauplusest ostmise puhul tasub eelnevalt teha kaupleja enda suhtes eeltööd, et välja selgitada, kas tegemist on ausa kauplejaga või petturiga. Näiteks vaata esmalt kaupleja ametlikku nimetust, asukohta, müügitingimusi, Eesti e-kauplejate puhul kontrolli ka tarbijakaitseameti ning tarbijavaidluste komisjoni musta nimekirja. Hinda ka üldist veebi väljanägemist, kas see tekitab usaldusväärsust või mõjub pigem petulehena. On Eestiski olnud juhtumeid, kus äsja turule tulnud mobiiltelefone pakuti äsja loodud e-poes ülisoodsa hinnaga, seejuures tuli telefoni tellides kõigepealt maksta pool ostusummast ette. Telefoni ükski tarbija aga ei saanud. E-kaupluste nimesid tasub ka internetiotsingusse panna, et vaadata, mida räägivad teised tarbijad konkreetse kaupleja kohta.

Ettevaatlik tuleks olla ka järelturult eraisikult nutiseadme soetamisel. Eraisikult ostmisel ei saa  kindel olla selle päritolus või ajaloos. Esineda võib risk, et seade on varastatud ning kantud musta nimekirja. Samuti ei rakendu eraisikult ostmisel tarbijalemüügi sätted, mistõttu ei ole võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks ka tarbijavaidluste komisjoni poole. Eraisikud peavad oma erimeelsused lahendama kohtus.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijakaitseametisse pöörduvad sageli tarbijad, kes on saanud teate inkassoettevõttelt võlgnevuse kohta, mille olemasolust ei olnud tarbija teadlik. Amet kutsub üles tarbijaid hoolitsema selle eest, et on esitanud enda korrektsed kontaktandmed ja ühtlasi juhib ka võlausaldajate tähelepanu nõude tõendamise kohustusele.

Olukorras, kus tarbija ei täida sõlmitud lepingust tulenevat kohustust, näiteks jätab tasumata teenuse või toote ostuarve, on võlausaldajal õigus nõue võlgniku nõusolekust hoolimata loovutada inkassoettevõttele. Inkassofirmad tegutsevad üldiselt kahel alusel – nad kas on omandanud võlausaldajalt nõude ja saanud seeläbi ise võlausaldajaks või on võlausaldaja volitanud neid võlausaldaja eest võlgu sisse nõudma. Tasub teada, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma üle nõuet ja muid kohustusi tõendavad dokumendid.

Inkassofirma peab tõendama nõuet

Nõude aluseks olevates dokumentides peavad kajastuma nõude tekkimine või selle sisu, näiteks lepingu dokument, millest tulenev nõue loovutati. Eeltoodu tähendab ka seda, et inkassoettevõtja on kohustatud tõendama nõude olemasolu. Lisaks tuleb vanal võlausaldajal uuele võlausaldajale edastada nõude esitamiseks vajalikku teavet, eelõige peab võlausaldaja inkassole edastama teavet võlgniku isiku ja elu- või asukoha, nõudele vastava kohustuse senise täitmise ning sellega seonduvate asjaolude kohta ja võimalike võlgnikul nõude suhtes eksisteerivate vastuväidete kohta.

Kui tarbija on sõlminud lepingu kauplejaga, tuleb tarbijal veenduda, et lepingus fikseeritud andmed oleksid kehtivad, näiteks nimi, aadress ja e-postiaadress. Kehtivate kontaktandmete olemasolu aitab vältida võimalikke probleeme võlgnevuse sissenõudmisel. Sageli on maksehäireregistrisse või inkassosse sattumist võimalik ära hoida, lihtsalt uuendades oma kontaktandmeid. Tihti siiski selgub, et tarbija ehk võlgnik on muutnud oma aadressi või muid kontakte, mistõttu ei ole ta saanud kätte võlateateid.

Sissenõudmiskulud on seadusega piiratud

Seadusest tulenevalt on inkassofirma sissenõudmiskulud piiratud. Piir sõltub sellest, kas tarbijaga sõlmitud leping on veel kehtiv või enam mitte ning võla suurusest.

Sissenõudmiskulude piir lepingu kehtivuse ajal on iga tähtajaks täitmata rahalise kohustuse eest, näiteks iga tasumata arve, maksegraafiku osamakse jne, võimalik tarbijalt nõuda 5 euro suurust sissenõudmiskulu. Eelnevalt tuleb inkassofirmal tarbijale saata täitmata rahalise kohustuse kohta tasuta teatis.

Pärast lepingu lõpetamist on võimalik nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid alljärgnevate piirmäärade ulatuses: kuni 500 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 30 eurot, 500-1000 euro suuruse nõude korral kuni 40 eurot ning üle 1000 euro suuruse nõude korral on sissenõudmiskulud kuni 50 eurot. Võla sissenõudmiskulude hulka loetakse kõik kulud, mida ettevõte peab tegema, et saada võlgnikult raha kätte. Nendeks kuludeks võib olla võlgnikule helistamine, meeldetuletuskirjade saatmine jne. Lisaks on tarbijal õigus küsida võlgnevuse sisu, kui suur on sissenõudmiskulud, põhivõlgnevus jne.

Juhul, kui tarbijale on esitatud alusetu võlanõue tuleks nõue vaidlustada edastades inkassoettevõttele kirjalik vastulause. Kui inkasso nõuab endiselt nõude tasumist, kuid ei esita nõude aluseks olevaid dokumente ning tarbija on veendunud, et nõue on alusetu, on tarbijal õigus pöörduda avaldusega tarbijavaidluste komisjoni poole.

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

Aitäh!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnedes tarbijates ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.

Rändlusregulatsiooni eesmärk oli kaotada alates 15. juunist 2017 Euroopa Liidus rändlustasud ja võimaldada sideteenuse tarbijatel oma koduriigi mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel ka Euroopa Liidu riikides reisil olles. Tihti arvatakse, et rändlus ja välismaale helistamine on samaväärne mõiste. Tegelikult ei ole Eestis asudes välismaale helistamisel tegemist rändlusega, vaid rahvusvahelise kõnega, millele on sideettevõtjad kehtestanud eraldi hinnakirja, mis võib olla oluliselt kõrgem rändluse hinnakirjast. Rändlusregulatsioonist tulenev hinnakiri kehtib vaid siis, kui helistaja asub väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning helistab teise Euroopa Majanduspiirkonna riiki. Eristada tuleks kolmandates riikides reisides kehtivat hinnakirja, mille tasud võivad olla tunduvalt kõrgemad.

Samuti on mõnedel tarbijatel väärarusaam, nagu rändluses olles ei tohiks sideettevõtjad üheski paketis rakendada lisatasusid rändluses kasutatud teenuste eest. Tegelikkuses on Tehnilise Järelevalve Amet andnud sideettevõtjatele jätkusuutlikkuse mehhanismi põhimõttel võimaluse rakendada rändluses olles lisatasusid.

Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikele olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 euro võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Kõnekaartide puhul rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.

Seega peaks iga reisihuviline enne reisimist endale selgeks tegema, mis tema paketis sisaldub, et vältida hilisemaid üllatuslikke arveid.

Autor: Karlis Kolk, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna elektroonilise side ja energia valdkonna jurist

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee