Tarbijate päringud ja kaebused koroonaajal.
Meie elukorraldus kriisi tingimustes muutus üleöö.
Muutus ka ostlemine ja inimeste käitumine sotsiaalmeedias.
Mure homse pärast halvas paljude tarbijate tavakäitumise ja ratsionaalse mõtlemise kuna poed osteti päevaga kaupadest lagedaks ja tõi meile meelde üheksakümnendad – kogu raha kaubaks!
Suurema koguse toidu ostmist ei saa kaupleja keelata, sest seadustes sellekohaseid sätteid ei ole ja juhinduda tuleks sellistel juhtudel ikka headest kaubandustavadest, aga võib-olla et teatud olukordades sellest ei piisa nagu näitas praktika.
Kriis näitas meile kätte valdkonnad, mis on ala-või ülereguleeritud ja millega tuleks tegeleda nüüd ja praegu uusi lainetusi ootamata.
Tarbijad seisavad silmitsi COVID-19 tervisekriisi tõttu erinevate majandusraskustega nagu näitasid meile saabunud päringud ja kaebused, mida laekus esimesel poolaastal kaks korda rohkem kui tavaliselt kogu aasta vältel – kokku 1209 pöördumist.
Ka viimase kolme kuu jooksul on tarbijate pöördumisi rohkem kui tavaliselt suvekuudel.
Tarbijate murede tipus ruulisid eksitavad tavad reisitööstuses.
Siinjuures tuletame tarbijatele veelkord meelde, kuna see teema on aktuaalne täna ja tulevikus, et juhul kui lennuettevõtja lennu tühistab on reisijal õigus lennupileti raha tagasi saada, aga mitte leppida vautseriga, kui ta seda just ise ei soovi.
Lennureisijate õigused on reguleeritud seadusega ja nendest peavad ettevõtjad rangelt juhinduma oma tegevuses.
Küll aga tekkis ka ettevõtjatel olukordi, kus objektiivsetel põhjustel ei olnud võimalik kõiki nõudmisi täita – riigipiiride sulgemised, rahvusvahelise transpordi seiskumine jne.
Koroonakriis tõi kaasa plahvatusliku e-kaubanduse buumi, mis automaatselt tekitas kaebuste laviini.
Kuna kontaktivaba kaupade tellimine oli soovitatav, siis tõusis e-kaubanduse maht koguni 85% võrra ja see oli nii e-kauplejatele kui tarbijatele nii võlu kui valu.
Meie kodulehel läbiviidud uuringu kohaselt ostsid 44 protsenti kaupu interneti vahendusel.
41 protsenti vastanutest on lükanud suuremad ostud edasi tulevikku.
Toitu ostsid e-poest 33 protsenti vastanutest.
Suuremas koguses toidu-ja tarbekaupu on varunud 20 protsenti vastanutest.
Uurides, milliste probleemidega tarbijad kokku puutusid e-poest oste sooritades, siis vastused olid järgmised:
Tellimused on täitmata, aga kaupleja on kadunud – 17 protsenti;
Tarnetähtaegadest ei ole kaupleja kinni pidanud – 21 protsenti;
Tarnitud on puudusega toode 16 protsenti.
Tarbijate kaebused ja päringud e-kaubanduse kohta olid seotud samade probleemidega.
Eesti e-kauplejaid pidas usaldusväärseteks 14 protsenti vastanutest, vastupidist on kogenud 45 protsenti tellijatest.
Seega suur osa tarbijatest kahtleb usaldusväärsuses, aga tellib ikkagi heauskselt.
Eesti e-kaubanduse maht eriolukorras suurenes 150-200 protsendi võrra, viimastel kuudel on kasv püsinud 70 protsendi juures.
Mida siis tarbijal tuleb teha kui kaup on juba tellitud, aga kaupleja teatab, et seoses eriolukorraga ei ole tal võimalik lepingut täita.
Eriolukorra tõttu ei ole kauplejal mingit õigust jätta tarbijate pretensioonid lahendamata.
Tarbijal on õigus nõuda tasutud summa tagastamist ja teha seda kirjalikus vormis.
Tarbija poolt tasutud summad peab kaupleja tagastama koheselt, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel.
Juhul kui toote kohta on tarbijal pretensioon, siis tuleb kauplejale esitada kirjalik avaldus selle kohta ja 15 päeva jooksul peab kaupleja tarbijale vastama võimalikust lahendist.
Palju probleeme tekkis tarbijatel seoses ärajäänud üritustega.
Sellisel juhul on tarbijal õigus oma raha tagasi nõuda, aga on võimalikud ka erinevad kokkulepped – asendada raha kinkekaartidena või külastada sama või mõnda muud üritust hiljem.
Peab mainima, et tarbijatel oli suuri probleeme raha tagasisaamisega ja siiani ei ole veel kõik juhtumid positiivselt lahenenud.
Tarbijatel on vääramatu jõu tõttu õigus oma lepingust taganeda – siiski tasub enne seda uurida ka muid võimalusi, mida teenusepakkujal on olukorra lahendamiseks pakkuda.
Paljud töötajad jäid sundpuhkusele ja muretsesid, kuidas laenude ja liisingute maksmisega edasi toimetada.
Mõned pangad küll pakkusid ka maksepuhkust, kuid üldjuhul ei ole vääramatu jõud põhjuseks, et keelduda oma rahaliste kohustuste täitmisest.
Viimase kolme kuu jooksul peale eriolukorra lõppu on järelmõjud tuntavad ja paljud probleemid ootavad veel lahendamist.
Praegune olukord on paraku tarbijate valikuid ja vabadusi koomale tõmmanud, mis jätkusuutlikkuse seisukohast on positiivne trend, et üle vaadata oma tarbimisharjumused.
Kutsume tarbijaid üles jätkuvalt oma muredest ja probleemidest meile teada andma aadressil tarbijakaitseliit@hotmail.com või spetsiaalsel kaebuste esitamise vormil meie kodulehel www.tarbijakaitse.ee.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
Tegevdirektor
6411697
