Euroopa Liidu tarbijad pandeemia järgses taastumise faasis.
Selle aasta kevadised statistilised näitajad viitavad sellele, et tarbijatel on vähem pessimismi oma finantsolukorra pärast, siiski 26 protsenti tarbijatest arvavad, et nende rahaline seis halvenes viimase kolme kuu jooksul või halveneb lähema kolme kuu jooksul veelgi.
2020 a. kevadel olid samad näitajad 38 protsenti ja suvel 34 protsenti.
Need näitajad vastavad Komisjoni kindlustunde indeksile, mis tõusid neljandat korda järjest.
Riikide vahel on suured erinevused – majapidamisi, millised on sattunud raskustesse on näiteks Taanis vaid 14 protsenti samas kui Horvaatias on selliseid majapidamisi koguni 74 protsenti.
Euroopa Keskpanga andmetel on rahaliselt kõige rohkem haavatavamad noored pered, madala sissetulekuga majapidamised, likviidsusprobleemidega majapidamised, kõige rohkem on mõjutatud naised.
Pandeemia mõjutas pikas plaanis ka tarbijate käitumist s.t. et rohkem raha kulutati teenustele ja rohkem aega ja raha kulutati väljaspool kodu tegevustele, suurenes digitehnoloogiate kasutus, samuti on ostlemine veebis muutumas aina globaalsemaks.
71 protsenti tarbijatest sooritas oste 2020 aastal veebi vahendusel 63 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt sooritades oste koduriigist, mis on 6 protsenti rohkem kui 2014 aastal.
43 protsenti tarbijatest tunneb end kindlalt osteldes mõnest teisest ELi riigist, mis on 7 protsenti rohkem võrreldes 2014.aastaga.
Väliüritused, reisimine, puhkused jne. on saamas küll jälle hoogu juurde, aga ilmselt siiski väiksemas mahus kui enne kriisi. 80 protsenti tarbijatest ei planeeri reise seni kuni olukord stabiliseerub nende koduriigis.
Võrreldes tarbijate käitumist enne pandeemiat ja praegu, siis 37 protsenti tarbijatest uurivad hoolikamalt hindasid toidupoodides, et säästa raha ja 30 protsenti tarbijaid otsivad elustiili toetavaid tooteid ja on nõus nende eest ka rohkem maksma.
42 protsenti tarbijatest on lükanud suuremad ostud tulevikku.
Tõusnud on tarbijate keskkonnateadlikkus – 56 protsenti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. 2014. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 18 protsenti.
67 protsenti tarbijatest ostab tooteid, mis on kasulikumad keskkonnale, isegi kui need maksavad rohkem.
81 protsenti tarbijatest ostlesid kodu lähedal ja toetasid kohalikku ettevõtlust. 16 protsenti kasutasid kullerteenuseid.
Kodus töötamine eeldatavasti jääb püsivaks trendiks – kõrgepalgalised töötajad eelistavad siiski osaliselt töötada ka väljaspool kodu.
Millist tuge pakutakse madala sissetulekuga tarbijatele, kelle haavatavus on pandeemia mõjul suurenenud.
Euroopa Komisjon on hetkel üle vaatamas kahte olulist jaefinantsteenuste direktiivi, need on tarbijakrediidi direktiiv (CCD) ja hüpoteeklaenude direktiiv (MCD).
Esimese direktiivi osas on oodata Komisjoni määrust juuni lõpus, mis on vastavuses uue tegevuskava 10.punktiga ja kuigi Komisjonil on positiivne praktika selle kohta, kuidas CCD aitab takistada võlgnevustesse sattumist, siiski mõned meetmed ei ole nii ambitsioonikad ega tööta veel adekvaatselt.
Komisjon on teinud head tööd viimased kuud selle nimel, et aidata tarbijatel ja ettevõtetel, kes on tõsistes majanduslikes raskustes, leida sobivaid kokkuleppeid kreeditoridega: näiteks on 2020 a. keskel moodustatud kõrgetasemeline erinevate osapoolte ümarlaud, kes aitab Komisjonil välja kuulutada osapooltele moratooriumi ja see on osutunud efektiivseks meetmeks haavatavate deebitoride vaatevinklist, jäädes samas vabatahtlikuks meetmeks kreeditoridele.
Komisjon tegeleb tõsiselt ka ülemääraste võlgnevustega ja siin on võlanõustamine väga oluline abinõu aitamaks tarbijatel võlgnevustega toime tulla ja säilitada rahuldav elatustase.
Uue tegevuskava punkt 15 raames näitab Komisjon üles initsiatiivi ja viib läbi erinevaid tegevusi:
ELi rahastatud võlanõustamise projekt, mis näeb ette kolme erinevat tegevust on praegu teoksil ja plaanitakse lõpetada 2021 sügisel:
- uuring selle kohta kuidas võlanõustamist rahastatakse,
- organiseerida parimate praktikate vahetamist, millest esimene toimus jaanuaris ja teine toimub septembris;
- tulevaste võlanõustajate koolitamine ja võimekuse väljaarendamine riikides, kus võlanõustamine hetkel puudub.
Lisaks nendele tegevustele on Komisjon välja kuulutamas taotluste vooru võlanõustajatele, kes soovivad teenuseid pakkuda pikaajaliselt.
- aastal plaanitakse läbi viia ka uuring ELi majapidamiste võlgnevuste kohta.
Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
