Läbimõtlematu tegutsemine reisi broneerimisel võib tuua hinnaüllatusi

Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskused saavad aastas kümneid tuhandeid pöördumisi tarbijatelt, millest iga viies on seotud reisiteenuste hindadega. Alati ei ole algse hinna lõpphinnaks kujunemisel põhjuseks tarbija eksitamine kaupleja poolt, vaid hinda võivad kergitada ka tarbija tellitud lisateenused või hilisem soov broneeringut muuta.

Tarbijad on nõustamiskeskuse võrgustiku poole pöördunud küsimustega, mis puudutavad olukordi, mil veebis broneeritud teenuste, näiteks lennupiletite, hotelli või autorendi maksumus on kujunenud plaanitust suuremaks. Euroopa Liidus kehtib nõue, et tarbijale peab olema teada teenuse lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja muid tasusid.

Nõustamiskeskuste võrgustiku läbiviidud seire, mis hõlmas tarbijate pöördumisi, tarbijate e-küsitlust ning testiks sooritati ka ise broneerimisi, näitas, et sageli pole küsimus ainult kauplejate läbipaistmatutes hindades või hindade kuvamises, vaid ka selles, et tarbijad ei loe hoolikalt, millele nad alla kirjutavad. Seega tasub broneeringut tehes olla hoolas andmete sisestamisega ning mitte kiirustada.

EL tarbija nõustamiskeskused koostasid projekti käigus tõstatunud probleemide ja küsimuste põhjalt tarbijatele 10 nippi, kuidas puhkusereisi broneerides vältida üllatuslikke tasusid:

  • maksud – jälgi, et pakkumise juures olev hind sisaldaks kõiki makse, et hiljem lisatavad kohustuslikud maksud ei tuleks sulle üllatusena. Sulle kuvatud teenuse või kauba hind peab olema lõpphind, mis sisaldab kõiki makse, näiteks lennupiletite hind peab sisaldama ka kõiki lennujaamamakse jms.
  • lisateenused – küsi üle, kas ja millised lisateenused on hinna sees ja mille eest peaks juurde maksma. Näiteks hommikusöök, ära antav pagas, rendiauto tagastamine teise kohta jne.
  • varu broneerimiseks aega – uuri millised on broneeringu tühistamise tingimused ning otsustamisega ära kiirusta. Tihti ei ole võimalik broneeringust loobuda isegi siis, kui soovid seda vahetult pärast broneeringu kinnitamist. Sellised olukorrad võivad tekkida, kui oled kiirustanud broneeringu tegemisega, ent seejärel leiad midagi sobivamat ja soovid juba olemasolevast broneeringust loobuda või oled kiiruga broneerides teinud mingi muu vea.
  • kuupäevad – kui sa ei soovi olla kuupäevades paindlik, vaid soovid kindlaid kuupäevi, siis kontrolli, et nn paindlike kuupäevade funktsioon oleks broneerimissüsteemis välja lülitatud.
  • reisikindlustuse tingimused – mõtle läbi, mille vastu soovid end kindlustada, loe läbi juba olemasoleva kindlustuse tingimused, näiteks krediitkaardiga kaasnev kindlustus, ja otsusta, kas sellest sulle piisab või vajaksid täiendavat kaitset.
  • eelnevalt täidetud lisateenuste soovid – enne broneeringu kinnitamist vaata see veel korra täpselt üle, et veenduda, et süsteemis ei oleks juba eeltäidetud lahtreid mingi lisateenuse tellimiseks. Taolised eeltäidetud lahtrid lisateenuste tellimiseks on keelatud.
  • maksmise tingimused – tea, et krediitkaardiga tasudes võivad kaasneda kohe ka krediitkaardi kasutamise tasud. Enne maksmist uuri järele, kas selliselt makstes lisanduvad tasud või mitte.
  • tõendusmaterjal – oma õiguste kaitsmiseks on soovitav teha broneerimise käigus ekraanitõmmiseid tõendamaks oma hilisemat nõuet, kui millegi osas peaks hiljem probleeme esinema.
  • info kontrollimine – enne kui vajutad lõplikult broneeringu kinnitamise nupule, loe kogu info läbi, sest pärast broneeringu sõlmimist on tingimusi mõnikord võimatu muuta või tuleks selleks maksta lisatasu. Broneering on kehtiv ja sul on võetud kohustused ka siis, kui sa ei pidanud broneerides sisestama oma pangakaardi andmeid.
  • e-posti kontrollimine – broneeringu kinnitused või muud tähtsad teated saabuvad sulle e-posti kaudu. Seega tasub kontrollida oma e-postkasti ning hoida meeles, et mõnikord võivad taolised kirjad minna automaatselt ka rämpskausta.

 

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

 

 

Üüritud elukohta sideteenust valides mõtle tingimused hoolikalt läbi

Üürides eluaset tuleks tarbijal enne interneti või televisiooni teenuse lepingu sõlmimist läbi mõelda kui kauaks ta sinna elukohta plaanib jääda, sest iga lepingu lõpetamine ei pruugi olla võimalik ilma leppetrahvita.

Tarbijal on lepingu sõlmimisel valida, kas ta liitub tähtajalise või tähtajatu lepinguga interneti ja/või televisiooni teenuse kasutamiseks. Tähtajaline leping sõlmitakse näiteks siis, kui tarbija soovib osta sideoperaatorilt soodushinnaga või järelmaksuga seadme või saab sideoperaatorilt mõne muu soodustuse.

Enne tähtajalise lepingu sõlmimist tasub olla veendunud, et eluaseme kasutamine on võimalik kogu lepingu tähtaja vältel, kuivõrd tähtajalise lepingu ennetähtaegne lõpetamine on reeglina seotud leppetrahvi maksmise kohustusega.

Tähtajatut lepingut on tarbijal seevastu võimalik igal ajal ilma leppetrahvi maksmise kohustuseta üles öelda. Elukoha vahetamisel on tarbijal võimalik lõpetada tähtajaline leping ennetähtaegselt ilma leppetrahvi maksmata üksnes sideoperaatoriga kokkuleppe saavutamisel või leppides sideoperaatori ja uue eluaseme üürnikuga kokku lepingu uuele üürnikule üleandmises.

Täpsemaid nõuandeid sideteenuse lepingu sõlmimiseks saavad tarbijad tarbijakaitseameti koostatud juhendist.

Kädi Streff, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Suur tänu!

Pille Kalda Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 620 1719, 506 4608 pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Tarbijaid peibutatakse imetooteid ostma.

Igasugused imetooted on e-poodides väga suurelt reklaamitud kaup, mille imeliste lubaduste lõksu tarbijad sageli langevad – isegi kui võetakse risk, et need imelised lubadused ei osutu tõeks ning usutakse toote tagastamisvõimalusi, siis reaalne elu näitab, et tihti ei olegi võimalik neid tooteid kusagile tagastada ning tarbija on siis ilma nii soovitud mõjust kui ka rahast.

Internetipoodidest võib igaüks tellida tooteid, mis lubavad imelist tervenemist, mille tegelik mõju on teadmata ja ravivate väidete kasutamine on keelatud. Isegi kui tarbija on võtnud riski ja otsustanud mõnd taolist imetoodet proovida, siis on tihti probleeme kauba kättesaamisega ja ka raha tagasi saamisega, sest nõuet polegi võimalik esitada kusagile. E-poodide kasutamise laialdase levikuga on sagenenud juhtumid, mil tarbija tellib endale tundmatu toote, mis lubab imelisi tulemusi alates salenemisest lõpetades närvirakkude kasvatamiseni, arvestamata kas toodet üldse müüa võib.

Tihti tekitab tarbija jaoks usaldusväärsust e-poe eestikeelne veebilehekülg, millest tulenevalt eeldatakse, et tegemist on Eesti kauplejaga. Tarbijakaitseameti poole pöörduvad tarbijad siis, kui kauba eest on raha makstud, aga toode kuidagi kohale ei jõua ning siis avastatakse, et tegelikult ei leidugi kaupleja kontakte, kuhu oma pretensioon esitada. Suured lubadused pea kõikide haiguste raviks Näiteks reklaamitakse seespidiseks kasutamiseks mõeldud ainet, mis kasvatab närvirakke ning toodet, mis lubab kasutajal saleneda ülikiirelt, sealjuures toitumist korrigeerimata. Müügil on ka väidetavalt imeliselt ravivad plaastrid meestehaiguste korral ning naistehaiguste puhul on ka olemas ravitooteid. Plaastreid lubatakse kasutada nii suhkruhaiguse korral kui ka hemorroidide leevendamiseks. Imelised ninakorrigeerijate abil lubatakse, et nina saab sirgeks ilma iluoperatsioonita.

Need on vaid mõned näited taolistest imetoodetest ja nende ravimile omastest väidest, millega tarbijakaitseamet oma töös kokku puutub. Enne müügitehingu sooritamist tuleb tarbijail veenduda, kas tead kellega on ta lepingut sõlmimas. Aus kaupleja ei varja oma kontaktandmeid või ärinime. Tarbijakaitseamet saab teha järelevalvet kauplejate suhtes, kes on registreeritud Eestis ning amet saab aidata ka olukorras, kus tegu on Euroopa Liidus asuva ettevõtjaga. Sellisel juhul edastatakse pöördumine EL Tarbija nõustamiskeskuse kaudu vastavale liikmesriigile.

Kuidas ära tunda petturlikku imetoote lehekülge? Taolistel lehekülgedel on neli enimlevinud tunnust, mille järgi võib arvata, et tõenäoliselt müüakse ebaausat kauplemisvõtet kasutades imetooteid.  Tootereklaam ilmus tarbija arvutiekraanile läbi interneti hüpikakna või Google otsingus reklaamtekstina ning kaupleja isiku tuvastamine on keeruline.

· Toodet soovitavad paljud „arstid“ ja „toote kasutajad“, kuid nime järgi otsides sellist isikut ei ole või hullemal juhul on pildil keegi teine, sellistel juhtudel on tegemist ka isikuandmete väärkasutamisega.

Leheküljelt saab tellida vaid just nüüd ja praegu täites vastava tellimusvormi, pärast mida võetakse ühendust telefoninumbril. Üldjuhul sellele numbrile tagasi helistades enam ei vastata.
· Müüdava toodetega väidetavalt ravitakse täielikult haigusi, millele traditsiooniline meditsiin ei ole veel vastuseid leidnud või väidetakse olevat tegemist tootega, mis on veel parem, kui legaalne ravim.

Tarbijakaitseamet on oma kampaania „Alati ei saa Tarbijakaitseamet Sind aidata. Tunne oma kohustusi!“ veebilehele https://ostatargalt.ee/tarbi-targalt/ koondanud rohkem nippe ja nõuandeid, millele peaks tarbija otsuseid ja tehinguid tehes tähelepanu pöörama.

Kristi Mets,

tarbijakaitseameti jurist

Aitäh!

Pille Kalda Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608 pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Müüdid tarbijaõiguste kohta, mis ei vasta tõele

Inimeste seas levib sageli väärarvamusi oma õiguste kohta, mis tekitavad probleeme kauplejatega. Tarbijakaitseamet püüab selles osas kasvatada inimeste teadlikkust.

Tarbijakaitseamet kutsub teavituskampaaniaga «Alati ei saa tarbijakaitseamet sind aidata. Tunne oma kohustusi!» inimesi üles süvenema oma õigustesse ja kohustustesse. Amet lükkab ümber ka levinud eksiarvamused, millest tihti saavad alguse tarbijate kaebused, mis võiks samas olemata jääda.

Eelkõige peab tarbija enne tehingut alati veenduma, kas kaup talle sobib, kes on kaupleja ning millised on tingimused. Näiteks kui e-poes ei ole infot kaupleja kohta ning internetiotsing annab negatiivseid kogemusi, siis ei tasuks täie kindlusega arvata, et tehing kulgeb ladusalt.[…]

Allikas: tarbija 24

Ehted, väärismetallist tooted

Paljud ehted koosnevad väärismetallidest. Väärismetallid on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Väärismetalltooted võivad olenevalt väärismetallist olla väga hinnalised, seetõttu tuleks nende ostmisel ja kandmisel silmas pidada järgmist.

Kõigil müüdavatel väärismetallehetel peab olema proovi- ja nimemärgis.

Proovimärgis ehk sulamiproov näitab, millist metalli on ehte valmistamisel kasutatud ja selle osa ehte sulamis. Proovimärgis esitatakse tuhandiksüsteemis (näitab puhta väärismetalli hulka 1000 osas sulamis). Väärismetalltoodete karaatmärgistus ei ole Eestis lubatud.[…]

Allikas: Tarbijakaitse

Õhkbatuutide kasutamisel tuleb tagada ohutus

Seoses algava õhkbatuudi hooajaga tuletab tarbijakaitseamet kõigile teenusepakkujatele meelde, et pakutav teenus peab vastama kehtestatud nõuetele ning olema kasutamisel ohutu tarbija elule, tervisele ja varale.

Õhkbatuudi teenuse pakkuja peab toote paigaldamisel ja kasutamisel lähtuma kõigist tootjapoolsetest juhistest ning lõpptarbijatele tuleb anda teavet, kuidas batuuti ohutult kasutada. Tootja poolt batuudi ohutuks kasutamiseks ette nähtud ohutusteave batuudi kasutajale peab laatadel, väliüritustel ja mängualadel kasutatavatel batuutidel olema selgesõnaliselt iga batuudi juures välja toodud.[…]

Allikas: Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet pani 12 reisifirmat musta nimekirja

20. aprilliks tuli reisiettevõtjatel esitada tarbijakaitseametile 2017. aasta esimese kvartali pakettreiside kogumüügi aruanne, mida ei esitanud 12 reisifirmat, mistõttu amet pani nad musta nimekirja.
Aruanded on tarbijate majandushuvide kaitse oluline komponent, kuna neist saab amet sisendi, mis aitab hinnata ettevõtte tagatise piisavust. […]

Juhis ja kontrollinimekiri aitavad tarbijal orienteeruda sideteenuste pakkumistes

Tarbijakaitseamet on koostanud juhendi ja kontrollnimekirja tarbijaile, et aidata mõista ja võrrelda sideteenuste pakkumiste sisu ja annab nippe, mida pakkumist saades tähele panna.
Tihti teevad sideoperaatorid tarbijatele kampaaniakorras ahvatlevaid pakkumisi, mis sisaldavad näiteks tasuta telefoni, tahvelarvutit või muid soodustusi. Tarbijail on oluline teada, et tavaliselt kõik lepingu tingimused ei ole allkirjastatava lepingu juurde lisatud, vaid lepingus viidatakse nende olemasolule ja lepingu sõlmimisel peab sideettevõtja andma võimaluse nende sisust teada saada näiteks veebilehel või esindustes.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et tähtajalise lepingu pikkus võib olla maksimaalselt kaks aastat, ent sideettevõtja on kohustatud pakkuma ka võimalust üheaastase lepingu sõlmimiseks. Tähtajalise või tähtajalise kohustusega lepingu (näiteks tasuta või soodushinnaga seadme või muu soodustuse saamisel) ennetähtaegse lõpetamise korral on reeglina ette nähtud leppetrahvi maksmise kohustus.
Konkreetses kohas tähtajalise lepinguga kaabeltelevisiooni või püsiühendusega internetiteenuse lepingu sõlmimisel tasub mõelda, kas lähiajal on plaanis kolida. Alati ei pruugi olla ühenduse üleviimine uude kohta võimalik, mistõttu võib lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneda leppetrahv.
Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal eelneva etteteatamiseta üles öelda teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest vastavalt üldtingimustes sätestatud korrale. Jälgida tuleb, et seni tekkinud kohustused saaksid täidetud.
Tarbijal on õigus taganeda põhjendusi esitamata 14-päeva jooksul lepingust, mis on sõlmitud sidevahendi abil ja väljaspool äriruume. Esinduses allkirjastatud lepingute puhul puudub õigus lepingust taganemiseks, välja arvatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. Taganemisõiguse kasutamisel tuleb arvestada, et seadet peab käsitsema ja kasutama üksnes nii, nagu seda lubataks teha tavapäraselt poes. Kui tarbijal on kahtlusi, kas ta soovib sideettevõtjaga lepingulist suhet, siis on parem seadet taganemisperioodil mitte kasutada. Reeglina tuleb tarbijal kanda ka asja tagastamisega seotud otsene kulu.
Kontrollnimekiri infost, mida amet soovitab enne uue lepingu sõlmimist välja selgitada:
  • soovitud teenuse põhiomadused, näiteks kiirus, maht jms;
  • teenuse hind ja selle arvutamise viis, võimalikud täiendavad tasud;
  • lepingu tähtaeg, taganemise õigus ja sellega seotud kulud;
  • arveldamise kord, sh tähtajad ja arve saamise kanalid;
  • lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused, lepingu muutmisest teavitamise kanal;
  • poolte vastutus lepingu rikkumisel ja kaebuste lahendamise kord.
Lisainfo:

Krediidilepingust taganemisel tuleb tarbijal esitada avaldus müüjale ja krediidiandjale

Kauba või teenuse eest tasumine järelmaksuga on praegusel ajal väga levinud. Sellist võimalust kasutatakse väga tihti elektroonikaseadmete, näiteks telefonide, arvutite, pesumasinate jne ostmisel. Juhul, kui tarbija otsustab kasutada seadusest tulenevalt õigust järelmaksulepingust 14 päeva jooksul taganeda, tasub teada, et taganemisavaldus tuleb esitada nii krediidiandjale kui ka asja müüjale.

Järelmaksulepingute sõlmimine on tarbijatele tehtud väga mugavaks ja lihtsaks ning selleks ei ole tarvis pöörduda enam finantsteenust osutava ettevõtte poole, vaid piisab taotluse esitamisest kaupluses või teenuse osutamise kohas. Tarbijakaitseametisse pöörduvad üsna sagedasti tarbijad, kes on sõlminud järelmaksulepingu, kuid pärast mõningast mõtlemisaega jõuavad järeldusele, et nad siiski ei soovi olla lepinguga seotud. Tarbijal on õigus sõlmitud krediidilepingust põhjust avaldamata taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest või lepingulise teabe saamisest.

Sõlmitud lepingust taganemiseks peab tarbija krediidiandjat ning müüjat taganemise soovist teavitama enne 14-päevase tähtaja möödumist. Selleks tuleb koostada avaldus ja saata see mõlemale kauplejale, kellega tarbija on seotud – krediidiandjale, kellega on sõlmitud järelmaksuleping toote ostu finantseerimiseks ja müüjale, kellelt toode või teenus ostetud. Võimalike vaidluste vältimiseks peaks tarbija taganemisvalduse esitama kas kirjalikult, mis tähendab omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatult, või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga. Avaldusse tuleks kirjutada minimaalselt kuupäev, kellele avaldus on suunatud, toote või teenuse saamise kuupäev ja selgitus, millisest lepingust taganeda soovitakse.

Taganemise korral on tarbija kohustatud tagastama toote müüjale. Kui tagastamisele kuuluva toote seisukord on halvenenud, mis ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb tarbijal hüvitada müüjale asja väärtuse vähenemine. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui tarbija on jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi. Kuivõrd järelmaksulepingute puhul tasub krediidiandja kohe müüjale ostusumma, siis peab müüja krediidiandjale ostusumma tagastama ning see toimub siis, kui müüja on tarbijalt müügilepingu järgi üleantu tagasi saanud.

Teele Jürjer, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna jurist

Reisifirmadel on aeg esitada pakettreiside aruanne

20. aprilliks tuleb reisiettevõtjail tarbijakaitseametile esitada oma 2017. aasta esimese kvartali pakettreiside kogumüügi aruanded.
Lihtsaim viis aruande esitamiseks on pakettreiside aruandemooduli (PRAM) kaudu. PRAM-i vahendusel näeb ettevõtte esindaja firma andmeid, tagatisega seotud andmeid, ettevõtte rikkumisi, esitatud aruandeid, teavitusi ja muud infot.
Aruanded on tarbijate majandushuvide kaitse oluline komponent, kuna neist saab amet sisendi, mis aitab hinnata ettevõtte tagatise piisavust. Tagatis on piisav juhul, kui tarbijate ees võetud kohustused on igal ajahetkel tagatissummaga kaetud. Aruanne tuleb esitada ka nendel reisifirmadel, kelle müügitulemused olid eelmises kvartalis nullis. Sel juhul tuleb seda aruandes ka vastavalt kajastada.
Õigeks ajaks aruande esitamata jätnud reisiettevõtjad lisab tarbijakaitseamet oma kodulehel olevasse musta nimekirja. Must nimekiri on abivahend tarbijatele, kes soovivad enne reisi ostmist kontrollida firma usaldusväärsust. Tarbijakaitseametil ei ole võimalik hinnata nende ettevõtete tagatisraha vastavust, mistõttu on ametil õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest.

Rohkem teavet:

Uudis Tarbijakaitseameti kodulehel.

Tarbijakaitseamet lasi sulgeda crazydeal.ee veebilehe

Tarbijakaitseamet otsustas tarbijate majanduslike huvide kaitse eesmärgil piirata Crazydeal Group OÜ veebilehele crazydeal.ee avalikku ligipääsu, sest Crazydeal Group on jätnud hulgaliselt tarbijaid ilma tellitud kaubast, jätnud tagastamata ka tarbijailt lepingu alusel saadud tasud ning ei ole tähtaegselt täitnud talle ettekirjutustega pandud kohustusi.
Tarbijakaitseamet alustas Crazydeal Groupi suhtes haldusmenetluse, kuna tarbijate pöördumistest nähtus, et kaupleja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi nende ees ning tegi ettekirjutuse, millega kohustas lõpetama ebaausa kauplemisvõtte kasutamise. Kuna ettekirjutust ei täidetud tähtaegselt, määras amet kauplejale sunniraha, paraku ei osutunud see piisavalt tõhusaks sunnivahendiks. Crazydeal Group ei reageerinud ka ettekirjutusega talle pandud kohustustele ega soovinud neid vabatahtlikult täita, mistõttu tuli ametil korraldada õigusrikkumise lõpetamine ehk tõkestada veebilehele juurdepääs kolmandatele isikutele.
Lisaks eelnevale alustas tarbijakaitseamet Crazydeal Groupi suhtes väärteomenetluse seoses ebaausate kauplemisvõtete kasutamisega, mis on seadusega keelatud. Jaanuaris lisas amet koos hoiatusega avalikus teavituses ettevõtte nn musta nimekirja kui tarbijate ees oma kohustusi mittetäitva kaupleja. Tarbijakaitseamet esitas ka politsei- ja piirivalveametile süüteoteate seoses ettevõtte juhtide võimaliku pahatahtliku käitumisega.
Tänaseks on tarbijakaitseametisse pöördunud 703 tarbijat, kes on tellinud kaupa crazydeal.ee veebipoest ja kelle ees kaupleja ei täida oma kohustusi. Kaupleja ei ole alates märtsi algusest tarbijavaidluste komisoni eelmenetluste raames vastanud tarbijate avaldustele ega ka tarbijakaitseameti selgitusnõuetele. Seetõttu asub tarbijakaitseamet seisukohale, et tarbijate avalduste läbivaatamine tarbijavaidluste komisjonis ei ole perspektiivikas, kuna komisjoni otsused ei ole sundtäidetavad. Tarbijail on võimalus esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus või pöörduda hagiavaldusega kohtusse.
Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!