Tarbijakaitseameti teated ja uudised

Tarbijal on õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks. Kauba maksumust võib tarbija vaatenurgast pidada üheks tähelepanuväärsemaks teguriks ostuotsuse kujunemisel, mistõttu on äärmiselt oluline tarbijale esitada ostueelne teave selgelt ja üheselt arusaadavalt.

Kauba müümisel eristatakse kahte liiki hinnateavet – müügihind ja ühikuhind, mis on kohustuslik välja tuua. Müügihind on hind, mida tarbija maksab toote eest selle ostmisel ehk tasutav lõpphind. Teiseks kohustuslikuks liigiks on ühikuhind, mis näitab toote maksumust mõõtühiku kaupa tulenevalt konkreetse toote koguse tavalisest mõõdupuust. Ühikuhind annab tarbijale võimaluse erineva suurusega pakendites müüdavat kaupa võrrelda ja teha ostuotsus erinevate kaupade ja hindade seast vastavalt ühikuhinnale, mis on sageli majanduslikult mõistlikum kui lähtuda ainult toote müügihinnast.

Hinnateave tuleb märkida kaubale, selle müügipakendile või panna välja kauba vahetusse lähedusse. Müügihind ja ühikuhind peavad olema avaldatud kõigi müügikohas müügiks olevate, samuti müügikoha vaateaknal eksponeeritud kaupade puhul, kui need ei ole vaateakna kujunduse osaks ja neid on võimalik vaateaknalt lihtsalt eemaldada ja tarbijale müüa. Teave hinna kohta peab olema sellise paigutuse ja mõõtmetega, et see oleks tarbijale kergesti märgatav.

Tavahind peab olema hõlpsalt märgatav

Püsikliendi kampaaniate korral tuleb jälgida, et püsikliendile kehtiv erihind ei oleks visuaalselt liiga esile tungiv. Tarbijal peab olema võimalus kergesti märgata ka tavakliendi hinda. Tarbijakaitseamet soovitab hinnateabe avaldamisel järgida kõikide müügikohas pakutavate kaupade osas ühtset kujundust eri liiki hindade paigutamisel, et vältida kliendi eksitamist.

Sarnaselt kaupade müümisega peab ettevõtja hindadest teavitama tarbijaid ka teenuseid müües. Tarbijale tuleb näidata teenuse eest tasumisele kuuluvat lõpphinda. Kui lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, tuleb tarbijat teavitada teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on talle sobiva teenuse ostmisel kujunevat hinda piisavalt võimalik prognoosida.

Teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument peab olema välja pandud teenuse osutamise kohas või kaupleja tegevuskohas, samuti kaupleja veebilehel selliselt, et see oleks tarbijale märgatav.

Mida jälgida soodusmüükidel?

Kui kaupmees soovib teha kampaaniat, mida nimetab ta lõpu-, tühjendus- , sulgemismüügiks või muu taolise nimetusega, tuleb tal üheaegselt täita teatud tingimused. Selline müük peab olema seotud kogu kauba või sellest piiritletud osa lõpumüügiga, müügi kestvus peab olema määratletud ning kauba hind peab olema tavahinnast tunduvalt madalam.

Kasutades väljendeid nagu soodusmüük, allahindlus jms, tuleb kauplejal samuti täita teatud tingimused samaaegselt: müük peab olema seotud kaupleja poolt tavaliselt müüdava kaubaga, müügiperiood on määratletud ning hind on tavalisest tunduvalt madalam.

Reklaam ei tohi olla tarbijat eksitav

Reklaamis peab tarbijale arusaadavalt välja tooma, millistele kaupadele allahindlus kehtib. Tarbija suhtes on ebaaus hinnaga manipuleerimine ehk hinna kunstlik tõstmine allahindluste eel.  Allahindluse puhul peab selgelt olema välja toodud kauba lõpphind. Allahindlus ei saa kesta piiramatu tähtajaga ning pidevalt kestev allahindlus tähendab sisuliselt hindade tavahinnaks kujunemist.

Eksitavaks võib kujuneda olukord, kui klientidele reklaamitakse suurt allahindlust või soodusmüüki, kuid poes selgub, et see puudutab ainult väikest osa kaupadest. Näiteks kutsung „Kõik kaubad kuni – 50%“ tähendab, et kõik kaubad kaupluses peavad olema allahinnatud kuni 50 protsenti.

Reklaam “Allahindlus 20% kuni 70%“ tähendab, et kõik kaupluses müüdavad kaubad peavad olema allahinnatud selles vahemikus.

Üleskutse “Allahindlus -25%“ tähendab, et kõik kaubad peavad olema allahinnatud 25 protsenti.

“Allahindlus kuni -50%“ tähendab, et allahindluse protsent kaupluses ulatub kuni 50 protsendini  ja võib olla ka väiksem, näiteks 10 või 15%.

Reklaamides allahindluse protsendilist vahemikku, tuleb kauplejal olla väga tähelepanelik ja arvestada, et allahinnatud toodete seas peab olema proportsionaalselt nii madalaima kui kõrgeima protsendimääraga allahinnatud tooteid. Tarbija tehinguotsuse mõjutajaks on eeskätt vahemiku ülemine määr ehk suurim lubatud allahindluse protsent.

Uut müügi- ja ühikuhinnast madalamat hinda peab kauba juures näitama ka soodustingimustel kaupa müües. Uut hinda ei ole kauba juures vaja avaldada ainult sel juhul, kui müügikohas kehtib selline ühetaoline soodustus lühiajaliselt ning kõikidele kaupluses müüdavatele toodetele ilma erandite ja välistusteta. Taolises olukorras oleks ebamõistlik nõuda kõikide toodete ümberhinnastamist lühikeseks ajaks.

Kui hind kassas erineb riiulile märgitust

Kui kassas olev hind erineb kaubal või kauba juures olevast hinnast, võib tarbija ostust loobuda või osta kauba uue hinnaga. Paljud kauplejad on valmis heade kliendisuhete säilitamise eesmärgil müüma tarbijale kauba müügisaalis esitletud hinnaga ja on seda ka avalikult meedia vahendusel välja öelnud. Kindlasti tuleks tarbijal müügihinna erinevusele viidata juba kassas, sest hiljem erinevust märgates on seda oluliselt raskem tõendada. Kauplejal tasub teha omalt poolt kõik, et juhtkonna antud avalikud lubadused jõuaksid igasse kassasse, et vältida olukordi, mil avalikud lubadused reaalsetes olukordades vett ei pea.

Täpsemate suuniste osas soovitame ettevõtjatel tutvuda tarbijakaitseameti kodulehel oleva juhendiga „Müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning soodustingimustel müügist teavitamise kohta“.

Autor: Sander Sepa, tarbijakaitseameti turujärelevalveosakonna jurist

Heade soovidega

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Täna on kuulus Must Reede, mis ahvatleb tarbijaid ostma tooteid ja teenuseid tavapäraselt soodsamalt. See on ju igati tervitatav, ent paraku sätivad end selle tuulde ka petturid, kes ausat kauplemist teha ei soovi ning kaotajaks jääb siis tarbija. Kirjutasime tarbijatele abiks ühe artikli, mille palume teil avaldada.

Ära lase Musta Reede sooduspakkumistel oma valvsust uinutada

E-poed oma mugavuse ja soodushindadega on Mustal Reedel kindlasti paljudele tarbijatele atraktiivsed. Oma rahakoti huvides tasub alati veenduda, kas kaupleja, kellele Sa oma raha andma hakkad, on ikka aus. Petturlike veebipoodide äratundmine ei ole alati lihtne, ent on mitmeid võimalusi, mida kontrollides võid end halvast ostuotsusest päästa. Aus kaupleja end ei varja ja tarbijat ei peta.

Ajalooliselt on Black Friday, Must Reede ehk tänupühale järgnev tarbijaid hindadega hullutav ostupäev saanud alguse Ameerika Ühendriikidest, mille on tänaseks väga paljud  kauplejad ka mujal selle traditsiooni üle võtnud. Tava ja e-poodides tehakse suuri allahindlusi alates rõivastest ja jalatsitest kuni lennupiletite ja kinnisvarani välja. Enne tehingusse astumist, võta veidi aega ja tee taustauuringut.

Kontrolli e-poe juriidilist teavet

Sageli arvavat tarbijad e-poest ostes, et tegemist on Euroopa Liidus registreeritud kauplejaga. Tegelikkuses saabub pakk hoopis Hiinast või mujalt ja sisaldab kas sarnaseid või sootuks erinevaid tooteid. Ainuüksi näiteks .co.uk või .nl domeeniga veebilehe aadressi põhjal ei saa järeldada, et tegemist on Suurbritannia või Hollandi e-poega. Alati ei piisa ka sellest, et kaupleja e-poe veebileheküljel kuvatakse Euroopa Liidu liikmesriigi aadress. Näiteks väidetavalt Suurbritannia kaupleja www.eugus.com/ on registreeritud aadressile United kingdom, Purfleet, 49 Joslin Rd, Purfleet, mis on aga Google veebikaardi kohaselt eramu. Tegelikult on tegemist kas Ameerika Ühendriikides või Panamas registreeritud, sealjuures vaid 22 päeva vana veebileheküljega, mida saab kontrollida veebilehelt www.scamadviser.com/check-website/eugus.com.

Kontrolli e-poe veebiaadressi

Kui Sulle jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu online, stock, supreme, cheap, sale jms, peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas see on veenvalt usaldusväärne. Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad. Näiteks Eesti naistelegi tuttava ALDO brändi jalatsite e-poe aadress on www.aldoshoes.com, mida ei tasuks segi ajada e-poegawww.aldoshoessale.co.uk/.

Enne ostu sooritamist kontrolli URL-aadressi veebilehekülgedelt http://whois.domaintools.com/ ningwww.scamadviser.com, et näha millises riigis on veebilehekülje domeen registreeritud ja domeeni vanust. Värskelt loodud veebilehekülgede puhul tuleks olla ettevaatlik ning uurida rohkem tausta vältimaks olukorda, mil veebilehekülg on loodudki ainult tarbijatel tellimuste eest raha kätte saamiseks oma kohustusi täitmata.

Hinda veebilehekülje disaini

Ausa kaupleja veebikauplus on viisakas ning kena ülesehitusega. Ka tavakasutaja silmaga on tihti aru saada, et tegemist on kopeeritud logodega või et pikslitest tulenevalt on veebileheküljel olev tekst hägune või nii öelda ruuduline. Keeleoskajal on võimalik hinnata ka kaupleja grammatilist keelekasutust. Petturilikel kauplejatel on teenuse üldtingimused sageli vigases inglise keeles, mitmekeelsed ja sageli kopeeritud rutakalt ning kirjafont ja värvid on lehekülje lõikes eritüüpi.

Kontrolli veebikaupluse üldtingimusi

Üldtingimustega (Terms & Conditions) võib olla tüütu tutvuda, sest need on tihti väikeses kirjas ja teksti on väga palju. Enne ostu sooritamist püüa hoomata tähtsamat ning veenduda, milline on toodete saatmise, tagastamise ja pretensiooni esitamise õigus (Shipping and Return Policy). Paljude petturlike veebilehekülgede tagastuspoliitika on ebaselge või hoopis olematu. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib interneti, telefoni ning posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes 14-päevane taganemisõigus. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest.

Vaata kaupleja kontaktandmeid

Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat. Mõnel juhul on veebikaupluse e-posti aadressid hotmail või gmail liigendiga. Selline kontaktinfo peaks tarbijaid kindlasti ettevaatlusele kutsuma, sest hotmail ning gmail e-posti teenus on suunatud eraisikutele.

Hind on liiga hea, et olla tõsi?

Kallimate brändide tooted ongi kallimad ja on seda ka väga suurte allahindluste puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Kontrolli makseviisi

Kui Sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud Sinuni, tasub võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Just nii on väga paljud samasuguses olukorras tarbijaid oma raha tagasi saanud.

Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC-Network) saab abistada tarbijaid, kes soetavad kaupu või teenuseid teistelt Euroopa Liidu kauplejatelt. Kaebuste puhul, kus kauplejaks on kolmandate riikide kaupleja või kui tegemist on pettusega, nõustamiskeskus kahjuks sekkuda ei saa.

Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh!

Ikka head!

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

620 1719, 506 4608

pille.kalda@tarbijakaitseamet.ee

Kes aitab lennureisijat?

Eestis ja mujal on jõudsalt hakanud kasvama ettevõtete hulk, kes pakuvad tarbijale tasulist teenust, mis sisaldab lennuvedajaga suhtlemist ning hüvitise taotlemist, mida kasutades tuleb reisijal loovutada kuni kolmandik hüvitisest. Seega tasub teada täpsemaid teenuse tingimusi ning teha teadlik valik, kas kasutada tasulist teenust või suhelda ise otse lennuvedaja ja tarbijakaitseametiga hüvitisest sentigi loovutamata. 

Tänaseks on enam kui kümme aastat kehtinud üle Euroopa majandusühenduse määrus, mis peaks maandama lennureisijale tekkida võivad kahjud, tagama õiguse rahalisele hüvitisele ja hoolitsusele. Paraku laekub tarbijakaitseametile iga päev pöördumisi tarbijatelt, kes ei ole lennuvedajalt saanud määrusejärgset hoolitsust, hüvitist või vajalikku teavet oma õiguste kohta, kui nende lend on tühistatud, hilinenud või neid ei ole lubatud pardale. Lisaks reisijatele pöörduvad tarbijakaitseameti poole abipalvega ka ettevõtted, kes esindavad tarbijaid lennuvedajalt hüvitise taotlemisel.

Millist teenust pakuvad lennureisija kaebustega tegelevad firmad?

Reeglina allkirjastab reisija selliste ettevõttega lepingu, mille kohaselt ta nõustub loovutama oma seaduslikust hüvitisest kuni 30 protsenti ning ühtlasi loovutab kõik oma õigused lennuvedajaga ise suhelda.  Reisijal on antud teenuse kasuks otsustades oluline valida, kas ta loovutab talle seadusega ettenähtud hüvitise määrast teenusepakkujale ligi kolmandiku või esitab kaebuse otse tarbijakaitseametile, kelle teenused on tarbijale tasuta. Hüvitise määrad, mida olenevalt tekkinud kaebuse sisust, lennureisi pikkusest ja muudest asjaoludest lähtuvalt võib nõuda, jäävad vahemikku 125 eurost kuni 600 euroni.

Millele tasub tähelepanu pöörata?

Kui tarbija valib kaebuse esitamisel tasulise teenuse, tuleb enne teenusepakkuja valimist teha kindlaks millises riigis ettevõte on registreeritud, kas ettevõtte kodulehekülg on piisavalt informatiivne ning teada on kõik olulised andmed – ettevõtte nimi, telefoninumber, meiliaadress, kus nad füüsiliselt asuvad, jms. Soovitav on enne lepingu sõlmimist uurida ettevõtte varasemaid kogemusi, tausta ning seda, kas teenust osutavad õigusalase haridusega spetsialistid või mitte.

Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu teenusetingimustele – milline on pakutava teenuse sisu? Reeglina kaasneb lepingu allkirjastamisega tarbijapoolne volitus, millega ettevõte saab endale kõik esindusõigused lennuvedajaga suhtlemisel ning hüvitise taotlemisel. Tuleks veenduda, millised on firma õigused hüvitise laekumisel, millise aja jooksul ning kuidas tuleb raha üle kanda tarbijale ning kui suure osa hüvitisest peab tarbija loovutama.

Tuleks jälgida, kuidas on lepinguga ning volitusega määratud see, mis saab siis, kui ettevõtte suhtlust lennuvedajaga ei saada edu – kas teenusepakkuja võib ilma tarbija täiendava nõusolekuta pöörduda hagiavalusega kohtu poole või esitab ettevõte avalduse tarbijakaitseametile, kes jätkab kaebuse menetlemist. Kohtusse pöördumiseks õiguse andmine võib tarbijale kaasa tuua täiendavaid kulusid, millega tarbija ei pruugi olla kursis või arvestanud. Tarbijakaitseametis menetluse jätkamine loob aga olukorra, kus ameti poolt edukalt lahendatud kaebuse korral tuleb tarbijal tasuda hüvitisemäärast ettevõttele kokkulepitud summa, kuigi otse rakendusasutuse poole pöördumisel olnuks õigus hüvitisele täissummas.

Teadaolevalt sisaldavad kõik vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt sõlmitavad lepingud sätteid, mis keelavad tarbijal peale esindusõiguse loovutamist ise lennuvedajaga suhelda. Seetõttu on oluline täpsustada, mis saab siis, kui lennuvedaja võtab ise tarbijaga ühendust ja soovib hüvitise maksta otse tarbijale. Tõenäoliselt kohustab leping sellises olukorras tarbijat jätkuvalt loovutama kokkulepitud 20 või 30 protsenti hüvitisest teda esindanud ettevõttele. Tasuks kaaluda, kas selline tingimus on mõistlik või on arukam esitada kaebus ise esmalt lennuvedajale ja kokkuleppe mittesaavutamisel otse tarbijakaitseametile.

Kui tarbijal tekib kaebus teenuseosutaja suhtes?

Kuivõrd tühistatud või hilinenud lennureisi eest tarbija nimel hüvitist väljanõudev ettevõte on ka ise kaupleja rollis, võib juhtuda, et lisaks lennukaebusele tekib tarbijal kaebus ka teda esindava ettevõtte suhtes. Sellisel juhul tuleks tarbijal oma pretensioon esitada ettevõttele kirjalikult ning selle rahuldamata jätmisel teha avaldus tarbijakaitseametile. Kui leping on sõlmitud mõnes muus Euroopa liikmesriigis registreeritud ettevõttega, siis asub vajadusel kaebust lahendama ameti piiriüleste kaebustega tegelev osakond, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.

Oluline on teada ka seda, et kui leping teenuse osutajaga sõlmitakse arvuti vahendusel, on tegemist kauglepinguga, mis annab tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda, ilma selleks põhjust avaldamata. Tähtis on teenusetingimustest vaadata, kas ettevõtja antud tarbijaõigusele viitab või mitte, sest sellise teabe esitamine on kohutuslik.

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitseamet

Airbnb on mugav, kuid kuna korteripakkujaid leidub palju, siis on ohtralt ka teenusega kaasnevaid riske. Näiteks võib korteriomanik tühistada viimasel momendil su broneeringu. Sellele ja teistele enamlevinud probleemidele pakub oma lahendused ELi tarbijanõustamiskeskuse jurist Heldin Malmet.

Lähtuvalt tarbijate pöördumistest tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et kaupade hinnaesitlus tarbijaile peab olema selge ja tõene. Amet võtab sügisel hinnateabe suurema tähelepanu alla.

Tarbijakaitseameti poole on jätkuvalt pöördunud tarbijaid, kelle mureks on olnud hinnaerinevus riiulil ja kassas või on kampaania reklaamis väljakuulutatud tooted otsas juba kampaania alguses. Hinnaerinevused ja lubatud kauba puudumine on tarbijatele nörritavad ning ka seadusega keelatud. […]

Allikas: Tarbijakaitse