Euroopa Komisjoni täna avaldatud uutest andmetest nähtub, et 2018. aastal peeti ELis kinni rohkem võltskaupu kui aasta varem, suurenes ka kuller- ja postipakiteenuste kaudu saadetavate väikepakkide arv. Kinnipeetud saadetiste arv oli 2017. aastal 57 433 ja 2018. aastal 69 354, kuid kinnipeetud esemete üldkogus on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. 2018. aastal peeti kinni peaaegu 27 miljonit intellektuaalomandi õigust rikkuvat artiklit, mille tänavahind on ligi 740 miljonit eurot. Ka Eestis on kinnipeetud saadetiste arv mõnevõrra suurenenud – kui 2017. aastal oli selliseid saadetisi 319, siis 2018. aastal 359.
Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnas: „ELi tolliametnikud on edukalt avastanud ja pidanud kinni võltsitud kaupu, mis on sageli tarbijatele ohtlikud. Nende töö muudab veelgi keerulisemaks suur arv väikepakke, mis jõuavad Euroopa Liitu e-kaubanduse vahendusel. Prioriteetide hulka kuuluvad ka meie ühtse turu ja tolliliidu usaldusväärsuse kaitsmine ning intellektuaalomandi õiguskaitse tõhus tagamine rahvusvahelises tarneahelas. Peame jätkama võltsimise ja piraatluse vastase võitluse tõhustamist.”
Kaubaartiklitest enim peeti kinni sigarette, mis moodustasid kinnipeetud artiklitest 15%. Sellele järgnesid mänguasjad (14%), pakendimaterjal (9%), etiketid, sildid ja kleebised (9%) ning rõivad (8%). Tooted, mida kasutatakse kodus isiklikuks tarbeks, näiteks kehahooldustooted, ravimid, mänguasjad ja elektrilised majapidamistarbed, moodustasid peaaegu 37% kinnipeetud toodete koguarvust.
Hiina on jätkuvalt intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade peamine lähteriik. Võltsitud alkohoolsed joogid pärinesid põhiliselt Põhja-Makedooniast. Türgi oli muude jookide, parfüümide ja kosmeetika peamine allikas. ELi toll pidas kinni palju võltsitud käekelli, mobiiltelefone ja tarvikuid, tindikassette ja toonereid, CDsid/DVDsid, silte ja kleebiseid, mis pärinesid Hongkongist, Hiinast. Arvutiseadmete peamine allikas oli India, sigarettide puhul Kambodža ning pakendimaterjal tuli peamiselt Bosnia ja Hertsegoviinast.
Taustteave
Komisjoni aruanne intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks võetavate tollimeetmete kohta on avaldatud igal aastal alates 2000. aastast ning see põhineb liikmesriikide tolliametite poolt komisjonile edastatud andmetel.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) vaatluskeskus avaldas täna veel ühe täiendava aruande: „Aruanne intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta ELis: tulemused ELi piiridel ja liikmesriikides ajavahemikul 2013–2017“Otsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid. Kõnealune aruanne, mis põhineb ka maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi andmetel, täiendab viimaste aastate suundumusi käsitlevat aruannet riiklike täitevasutuste andmetega kinnipidamiste kohta siseturul.
Varasem uuringOtsige eelneva lingi olemasolevaid tõlkeid on samuti näidanud, et ELi ettevõtete otsene kahju, mis tuleneb võltsitud kaubast, ulatub 56 miljardi euroni aastas, mis vastab peaaegu 468 000 töökoha kaotusele. Võttes arvesse ka mõju muudele sektoritele, on müügikahjum kokku 92 miljardit eurot.
Lisateave
Täispikk aruanne on avaldatud siin.
Teabeleht on kättesaadav siin
