Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo
25.jaanuar 2022
Brüssel
Virtuaalne istung
Istungi avab Euroopa Komisjoni Justiits- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi direktor Nils Behrndt, kes kinnitab järgmise päevakava :
- 2022 a. tegevused kestliku tarbimise valdkonnas;
- 2022 a. tegevused alternatiivsete kaebuste lahendamise osas;
- Tarbijate tulemustabel;
- Komisjoni poolne info järgmiste teemade kohta:
Tooteohutuse ja kestliku tarbimise deklaratsiooni laiendamine;
Algatused, mis võimestavad tarbijaid rohepöördeks;
Finantsteenuste kaugturunduse direktiiv.
1.Tarbijate Tippkohtumisel 10.veebruaril Strasbourgis tulevad arutlusele tarbijakaitse tegevuskava võimalikud ühised prioriteedid 2022.aastaks.
Eelmisel CPAGi istungil arutasime, et nendeks teemadeks võiksid olla kestlik tarbimine ja alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemi tugevdamine
Keskendudes nendele kahele prioriteedile teeb Komisjon ettepaneku läbi viia mõningad tegevused, mille formaat on avalik ja organisatsioonid, kes soovivad kaasa lüüa on teretulnud.
Need võiksid olla näiteks innovatiivsed koolitused, edastamaks osapooltele edulugusid ja parimaid praktikaid. Kaasata võiks mentoreid, kes õpetavad ja toetavad algajaid uute tegevuste elluviimisel.
Me võiksime tegutseda koostöös tarbijaorganisatsioonide ja Komisjoni tasandil, aga võimalik oleks ka laiendada tegevuste ulatust ja kaasata riiklike ameteid, akadeemilisi- ja äriringkondi.
Nõuanderühma liikmed on Komisjoni ettepanekutega nõus.
Järgnes CPAGi liikmete arutelu päevakorra esimese teema kohta ja avaldati arvamust, et kestliku tarbimise valdkonnas on turgudel liiga nõrk konkurents.
EL-i toodete turuosa, mis on märgistatud kui sotsiaalselt või ökoloogiliselt kestlikud peaks olema suurem kui märgistamata toodetel.
Toodetel on märgistusi, mis ei ole usaldusväärsed , mida tarbijad ei tea ega tunne ja need viivad turu tasakaalust välja. Keelustada tuleks tootjate endi poolt kinnitatud sertifikaadid, mida võib käsitleda ka rohepesuna.
Tarbijad vajavad paremat rohepesu vastast kaitset, logode ja märgiste paremat läbipaistvust, mis propageerivad toodete keskkonnasõbralikust ja kestlikkust.
Kindlasti oleks vaja propageerida ökomärgistust ja läbi viia rohkem uuringuid kestliku tarbimise valdkonnas.
Tehti ettepanek teostada uuring, kuidas tarbijad saaksid paremini ringmajanduses osaleda.
Toodete kestlikkuse seisukohalt on oluline, et tarbijatel oleks võimalus neid ise parandada. Parandamine peaks olema tarbijatele taskukohane, esmalt aga tuleks tagada vastavad tarbijakaitsemeetmed nagu varuosade kättesaadavus, tarkvararakendused, parandamise juhised , maksimaalne varuosade tarneaeg jne.
Samuti tuleks kehtestada õigusaktide tasemel remonditavuse ja vastupidavuse kriteeriumid.
Avaldati arvamust, et tarbijad vajavad eelkõige motiveerimist ja teavitamist, et muutuksid nende tarbimisharjumused, samas peaksid õigusaktid pakkuma tarbijatele ka paremat kaitset ja laiemaid seaduslike garantiisid. Tootjad peavad otseselt vastutama toodete võimalike defektide eest.
Oluline on edendada tarbijaharidust ja seda nii eakate kui noorte seas.
- Alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemid – ADR ja ODR.
Laialtlevinud praktika kõikides liikmesriikides on, et tarbijad pöörduvad harva kohtu poole, mis on kulukas ja keeruline protsess, seepärast on alternatiivsed süsteemid olulised meetmed, mis võimaldavad nii tarbijatele kui ettevõtjatele kiiret ja odavat lahendust ametlikele kohtutoimingutele.
CPAG liikmed avaldasid arvamust ja tõid näiteid, mille põhjal võis tõdeda, et olukord on problemaatiline.
Sageli puuduvad igasugused andmed ADR kasutamise ja platvormide külastatavuse kohta nii tarbijate kui ettevõtjate poolt. Kui efektiivselt need vahendid töötavad on samuti raske hinnata.
Ettevõtjad kasutavad ADR harva ja ei tunne nende vastu erilist huvi.
Tarbijatel sageli puudub teave selliste süsteemide kättesaadavuse kohta või kaheldakse meetmete usaldusväärsuses.
Tarbijad on tihti saanud nõuandeid kontoritest, mis tunduvad võltsid ja äratavad kahtlusi, samas on jäänud probleemid lahenduseta.
Komisjon on tuvastanud samuti mitmed valdkonnad, kus ADR ja ODR menetlused vajaksid ülevaatamist nagu näiteks digitaalsed turud, piiriülesed menetlused, eraisikute veebipõhised kaebuste lahendamise süsteemid jne.
Ometi peaks ADR olema praeguses kriisis usaldusväärne meede kui lähtuda turgude suurenenud digitaliseerimislainest ja jätkuvast segadusest reisi ja turismitööstuses.
Jäädi seisukohale, et tuleks oluliselt panustada ADR uuendamise protsessi ja samuti tõsta üldsuse teadlikkust parimaid praktikaid propageerides.
Viimase kolme aasta jooksul on Komisjon eraldanud miljon eurot ühtse turu programmi vahenditest ADR-ga tegelevatele asutustele ja isikutele. Tuleb välja selgitada kas nende vahendite kasutamine on sihipärane.
Tarbija tingimuste tulemustabel.
Tarbijakaitse tegevuskava meede 22 näeb ette uuendada tarbija tingimuste tulemustabelit, mille eesmärk on anda vajalikku informatsiooni liikmesriikidele, Komisjonile, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele asjaosalistele tarbijakaitse reeglite efektiivsusest ja viidata kitsaskohtadele, aga samuti tugevdada jõustamisalast koostööd liikmesriikide vahel.
Mõned CPAGi liikmed soovisid tulemustabeli eesmärkide täpsemat lahti selgitamist.
Komisjon selgitas, et tulemusi hakatakse mõõtma täpsete indikaatorite alusel, mis annaksid ülevaate tarbijate olukorra ja tarbijaturgude toimimise kohta liikmesriigis ja mis oleksid üheselt mõõdetavad ja võrreldavad.
Järgmiste sammudena näeb Komisjon ette küsimustiku koostamist kuue kategooria lõikes, mida saab kommenteerida erinevates võrgustikes.
Tagasisidet oodatakse veebruari lõpuks ja lõplik küsimustik andmete kogumiseks pannakse üles kevadel.
Andmete töötlemine ja esitlemine toimub suve jooksul.
2022.a. neljandas kvartalis levitatakse esimest ülevaadet Komisjoni võrgustike kaudu.
Kui vajalikud tulemused on saavutatud avaldatakse kõrgetasemeline kokkuvõte vahetult enne 2023. aasta Tippkohtumist.
See saab olema veebipõhine väljaanne koos pressiteate ja teabelehega.
5.Komisjoni poolne info CPAG liikmetele.
Tarbijakaitse tegevuskava punkt 4 käsitleb seadusandliku ettepanekut, mis võimestaks tarbijaid üleminekul rohepöördele andes neile selgemat teavet toodete kestlikkuse ja varajase vananemise kohta, samuti roheliste väidete kohta, paremat kaitset rohepesu vastu, mis baseeruks keskkonna jalajälje metoodikal ja võimaldaks osaleda aktiivselt ringmajanduses.
Tarbijad peavad saama langetada teadlike ostuvalikuid ja selleks oleks vaja viia sisse parandused kahte direktiivi – Ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EC ja Tarbija õiguste direktiiv 2011/83/EU, millised kaitsevad tarbijate majandushuve ühenduse tasandil.
Seega tarbijatele hakatakse jagama paremat lepingueelset teavet toodete kestlikkuse ja parandatavuse kohta.
Tarbijaid saavat paremat kaitset ebaausate kaubandustavade vastu, mis takistavad kestlike valikute langetamist.
Tarbijad saavad paremat kaitset eksitavate keskkonnaväidete e. rohepesu, toodete varajase vananemise ja ebaausate infovahendite vastu.
Ettevalmistamisel on esmalt roheliste väidete algatus, mis püstitab metoodilised nõuded, kuidas keskkonna alaseid väiteid edaspidi kommunikeerida ja põhjendada.
Kestlike toodete algatuse puhul võetakse aluseks praegune ökodisaini direktiiv 2009/125/EC, et kehtestada kestlikkuse nõuded suuremale hulgale toodetele, mis sisenevad EL-i turule.
Ettepanekud on kavandatud vastuvõtmiseks märtsi lõpus.
Kui ettepanekud on vastu võetud algab seadusandjate poolne otsustusprotsess.
Kestliku tarbimise deklaratsioon.
tavalt tegevuskavale kutsub Komisjon ettevõtjaid end siduma kestliku tarbimise deklaratsiooniga toetamaks kestliku tarbimist seaduse üleselt ja näitama üles initsiatiivi oma vastavates sektorites.
Sellealane pilootprojekt käivitati jaanuaris 2021 ja 11 ettevõtet on vabatahtlikult end sidunud kohustusega lubades vähendada ökoloogilist jalajälge.
Need on Euroopa Liidu territooriumil baseeruvad globaalsed ettevõtted – LEGO, LÓreal, ENGIE, H&M, Philips.
Euroopa Liidu ettevõtted – Decathlon, Erste Group, Ceconomy, Colruyt.
SME-d – Dutch refurbisher of IT equipment, Dancer bus Lithuanian producer of electric buses.
Peale pilootprojekti lõppu ja konsulteerimist BEUCi ja EuroConsumers`ga, Business Europe ja EuroCommerce`ga jääb küll endiselt fookusesse ökoloogilise jalajälje vähendamine, samas aga laiendame ja rõhutame kestliku tarbimise teisi aspekte – mõju ringmajandusele ja sotsiaalset mõjusust.
Tarbijate tippkohtumisel 10. veebruaril kavatseb volinik Reynders välja kuulutada uue taotlusvooru ja need ettevõtjad, kes on huvitatud ja tegutsevad aktiivselt EL-is, saavad soovi korral esitada avalduse deklaratsiooniga liitumiseks.
Komisjon pöördus CPAGi liikmete poole palvega, et juhul kui ollakse kontaktis mõne ELi ettevõttega võiks teha sellealast reklaami ja kutsuda üles ettevõtjaid deklaratsiooniga liituma.
Tooteohutuse deklaratsioonilt üleminek tarbija õiguste deklaratsioonile.
Tooteohutuse deklaratsioon kirjutati algselt alla juunis 2018 nelja internetipõhise kauplemiskoha poolt ja läbirääkimised nendega võtsid aega ligi kaks aastat.
Sellest ajast alates on 11 ettevõtet liitunud algatusega ja need on Allegro, AliExpress, Amazon, bol.com, CDiscount, ebay, EMAG, Etsy, JOOM, Rakuten ja Wish.com Deklaratsiooniga liitunud annavad oma tegevustest aru kaks korda aastas.
Aruannetest on selgelt näha, kuidas on paranenud tarbijate kaitse ohtlike toodete vastu.
Vastavalt viiendale aruandele, mis hõlmab detsembrit 2020 kuni mai 2021 on liitunud ettevõtted kõrvaldanud 75% ohtlikest toodetest kahe tööpäeva jooksul peale valitsuse vastavaid märgukirju.
97% ohtlikest toodetest on sama perioodi jooksul kõrvaldatud ELi Safety Gate märguande peale.
Samuti on astutud märkimisväärseid samme kauplejate koolitamise alal ja õpetatud neid kasutama uusi tehnoloogiaid tuvastamaks ohtlike tooteid.
Komisjonil käivad läbirääkimised ettevõtjatega kuidas uuendada ettevõtete kohustusi ja rakendada täiendavaid meetmeid DSA ja GPSR ettepanekute valguses.
Tarbijatele suunatud EK direktiiv Finantsteenuste kaugturunduse (DMFSD) kohta.
Tarbijakaitse tegevuskava punkt 10 näeb ette, et Komisjonil on plaanis esitada ettepanekud nii finantsteenuste kaugturunduse direktiivi kui Tarbijakrediidi direktiivi ülevaatamiseks, et tugevdada tarbijate kaitset jaefinantsteenuste digitaliseerimise kontekstis.
Direktiiv pärineb 2002. aastast ja seda on kohaldatud horisontaalselt kõigi pangandus-, krediidi-, kindlustus-, erapensionite-, investeerimis- või makseteenuste kohta.
Kuna õiguslik raamistik on ajale jalgu jäänud, siis on Euroopa Komisjon hinnanud direktiivi lepingueelse teabe esitamise nõuete osas ja järeldanud, et need ei ole kohaldatud digikeskkonna tingimustele.
Läbivaatamise käigus hinnati kas direktiiv täidab oma eesmärgi ja tagab tarbijatele tõhusa turvavõrgu ka pikemas perspektiivis.
Taganemisõiguse puhul leiti, et see ei tööta tarbijate kasuks kuna seisneb pigem tagantjärele loobumises 14 päeva jooksul kui eelneva järelemõtlemisaja jooksul.
Piiriülesed finantsteenuste tehingud on jäänud senini piiratuks samas kui eesmärk oli suurendada finantsteenuste piiriülest pakkumist.
Direktiiv on läbinud täieliku ülevaatamise ja Komisjon on esitlenud tulemusi töödokumendina – European Commission, Commission Staff Working Document Evaluation
of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services, SWD (2020) 261 final.
Avalik konsultatsioon, mis kestis kuni septembrini 2021 uuris erinevatelt osapooltelt, kuidas direktiivi tõhususe ja kohaldatavuse seisukohti tajutakse ja tõlgendatakse.
Komisjon teostab hetkel mõjude hindamist.
Ettevalmistused Tarbijakrediidi direktiivi (CCD) ülevaatamise osas edenevad plaanipäraselt ja ettepanek loodetakse vastu võtta 2022. aasta teises kvartalis.
Direktor Nils Behrndt tänas kõik istungil osalejaid väga konstruktiivse koostöö eest.
Euroopa Tarbijate Tippkohtumine toimub Strasbourgis 10. veebruaril, kus ta loodab meiega uuesti kohtuda.
Linda Läänesaar
Euroopa Komisjoni
tarbijapoliitika nõuanderühma
Eesti liige
6411697
