EEST TARBIJAKAITSE LIIT esitas 4.juulil k.a. Riigikogu esimehele pöördumised, mis olid seotud toiduainete märgistamisega ja see teema on laialdaselt kajastatud ka meie kodulehel, samuti Euroopa mastaabis BEUCi (Euroopa tarbijaorganisatsioonide katusorganisatsioon) kaudu.
Nüüd saime riigikogu maaelukomisjonilt alljärgneva vastuse:
Austatud pöördujad
Teie kirjad (Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele ning Eesti Tarbijakaitse Liidu, Eesti Karskusseltsi pöördumine vabariigi valitsusele) edastati maaelukomisjonile. Mõlemad kirjad on seotud toiduainete märgistamisega. Kuna suvel Riigikogu komisjonide korralisi istungeid ei toimu, pole maaelukomisjon teie kirju oma istungil eraldi arutanud. Küll on komisjon läbi mitme kooseisu korduvalt arutanud toidu märgistamisega seotud probleeme. Viimane suurem arutelu toimus komisjoni 27.10.2015 istungil ning seal puudutati ka lipumärgi teemat. Toiduliidu esindaja märkis toona, et Toiduliidu poolt loodud märgiste kasutamine on ennast õigustanud ning ka küsitlustulemused näitavad, et tarbijad peavad märgiste kasutamist vajalikuks.
Lipumärgi statuudi töötas välja Toiduliit. Lipumärki kannavad tooted, mis on toodetud Eestis, kasutades nii kodumaist kui importtoorainet, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Lipumärki võivad kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud. Märgi statuut on oma olemuselt kokkulepe ja just sellisena on Toiduliit selle märgi sisu ette näinud.
Ka hilisematel toidu ja selle turustamisega seotud aruteludel on muu hulgas räägitud toidumärgistest ja -märgistusest ning kuidas eestimaist toitu paremini turundada, et see nähtav ja leitav oleks. On väljendatud muret, et kaupluseketid kasutavad laialdaselt oma kaubamärke (Private Label), mille puhul võib toote päritolu jääda ebaselgeks. Valdavalt on jõutud arvamusele, et toidu märgistus peab olema arusaadav ja adekvaatselt kajastama toidu koostist. On väljendatud ka seisukohta, et erinevaid märke, mida kasutatakse toidu ja toiduainete pakenditel, on liiga palju ja see teeb tarbija jaoks valiku tegemise keeruliseks. Samas on selge, et iga märgi mõte on selles, et just antud toodet paremini müüa. Eelpool viidatud istungil tõdeti, et ettevõtetele ei saa paljude ja erinevate märkide kasutamist ette heita. Samas on murekohaks, et märke on tekkinud palju. Märgiste rohkus loob olukorra, kus tarbijal on raske orienteeruda. See puudutab ka lipumärki. On oluline, et märkide väljaandjad teeksid koostööd, et oma märgise sõnumit paremini välja tuua. Istungil märgiti ka, et riik ei peaks liigselt sekkuma siseriiklike märgiste kasutamisse.
Kindlasti on väga oluline tarbija teavitamine, et paremini orienteeruda ja pakutavate toodete hulgast just enda eelistustele vastav toit välja valida. Teades, et lipumärgi puhul ei pruugi tooraine olla 100% eestimaine, aga seda siiski soovitakse, siis tuleks otsida märki „Tunnustatud Eesti maitse“ ehk nn pääsukesemärki, mida annab välja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Sellist märki võivad kanda tooted, mille põhitooraine pärineb 100% Eestist, mis on valmistatud Eestis
registreeritud ettevõttes ning mis lisaks peavad veel vastama teatud tingimustele, mis on paika pandud märgi väljaandja poolt kehtestatud märgi statuudiga.
Toiduainete märgistamise üldised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Määruses on sätestatud ka põhimõtted, mis puudutavad toidupäritoluriigi märkimist. Määrusest tulenevalt on Maaeluministeerium koostanud juhendi „Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta“. Vabatahtliku märgistuse osas öeldakse määruses, et see peaks vastama üldistele põhimõtetele.
Septembris algavad jälle komisjonide korralised istungid. Siis vaatab maaelukomisjon oma istungil üle ka suve jooksul saabunud kirjad, sealhulgas ka teie pöördumise.
Lugupidamisega
Ülle Särgava
Riigikogu maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6503
M: +372 53365034
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee
