EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019
Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.
Esimene koht: e-kaubandus
E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.
Teine koht: lennureisija õigused
Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.
Kolmas koht: majutusteenused
Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.
Neljas koht: autorent
Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.
Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused
Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.
Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.
Lisainfo:
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee
