Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijate teadlikkus oma õiguste kohta on suurenenud. Samuti leiavad tarbijad, et üha enam on tarbijaõigustega kursis ka kauplejad, samas jääb siiski suur osa tarbijaid toote või teenusega seonduva probleemi lahendamise suhtes passiivseks.
„Oluline on, et mõlemad tehingu osalised oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustest ning püüaks ilmnenud probleeme lahendada võimalikult väikese raha-, aja- ning närvikuluga. Ainult nii saab turg tõhusalt toimida,“ pani tarbijaõiguste päeval tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste nii tarbijatele kui kauplejatele südamele oma õiguste-kohustuste tundmise ja järgimise vajalikkust. Sooniste sõnul tuleks tarbijatel olla märksa ettevõtlikum probleemide ilmnemisel neile koos kauplejaga lahenduste otsimisel – kauplejale tuleb anda võimalus olukorra heastamiseks. „Uuringust selgub, et tarbijad, kes on kaupleja poole pöördunud, on enamasti probleemile ka lahenduse saanud,“ lisas Sooniste.
Elanike hinnangul on kauplejad üha rohkem kursis tarbijate õigustega ning ka arvestavad nendega rohkem. Kõige kriitilisemad olid 18-29 aastased vastajad, kellest iga neljas arvas, et kauplejad ei tea tarbijate õigusi ning ei arvesta nendega.
Võrreldes 2012. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised sellest, mida rikkumise korral ette võtta, ent siiski jääb suurem osa (84%) tarbijaist probleemide korral passiivseks ja ei võta midagi ette. Vaid iga kuues tarbija, kel mingi probleem, pöördus kaupleja poole ning üldiselt probleemid leidsid lahenduse. Lahendusega jäi rahule üle poole tarbijaist taolistes olukordades. Kui tarbija kauplejalt probleemile lahendust ei saanud, siis pöördus ta järgmise sammuna tarbijakaitseametisse.
Valdav enamus elanikest (83%) ei kogenud viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme. Ülejäänud kurtsid eelkõige kõike tavapärasemate igapäevaste ostude juures tekkivaid probleeme, näiteks toidukaupade, rõivaste ja jalatsite ostmisel, teenustest nimetati kõige enam side- ja kommunaalteenuseid. Iga kuues tarbija tõi välja ka probleeme hinnaerinevustega ja sooduskaupade lõppemisega, millest viimane tundub olevat võrreldes 2012. aastaga täna paremas seisus.
„Sooduskaupadega seoses võivad ilmneda ka muud hinnaerinevused letis ja kassas ning kõik Eesti suuremad jaekaubanduse ettevõtted on avalikult lubanud üldjuhul lahendada tarbija kasuks,“ märkis Sooniste
Suur osa vastajaist leidis, et kauplejad annavad valdavalt toodete ja teenuste kohta müügieelset teavet – on olemas kasutusjuhend ning müüjad ja klienditeenindajad oskavad vastata tarbijate küsimustele. Sellegipoolest tõid tarbijad murekohana välja olukordi, mil tarbija tahaks toote või teenuse kohta saada rohkem teavet, et tekiks võrdlusmoment analoogsetega, ent kaupleja selgitab puudulikult, teave ei ole eesti keeles või pakendil nii väikses kirjas, et lugeda on võimatu.
Tarbijakaitseameti statistika järgi pöörduvad tarbijad tarbijakaitseametisse nõu saamiseks kõige enam telefonitsi tehes aastas ligi 25 000 telefonikõne. Ka elanikkonna uuringus nimetasid tarbijad kõige meelepärasemaks pöördumisviisiks telefoni. Kirjalikult küsivad tarbijad ametilt selgitusi ligi 7000 korral. Kahaneva populaarsusega on kohapealne nõustamine, mida on ameti statistika järgi 2016. aastal kasutatud üle Eesti ligi 1800 korral. „Tänasel tarbijaõiguste päeval on rõõm tõdeda, et väga populaarseks on kujunenud poolteist aastat tagasi Tallinna lennujaama paigaldatud interaktiivsed infokioskid, mis annavad tarbijaile kiirelt kätte selle info, mida neil parasjagu probleemi tekkekohas kõige enam vaja on,“ selgitas Sooniste. Kuna tarbijad on sellise interaktiivse lahenduse võtnud omaks kasutades infokioskeid aasta jooksul ligi 19 000 korda, siis võimalusel avardab amet taolisi lahendusi tulevikus veelgi.
Eesti Konjuktuuriinstituudi läbiviidud uuring annab ülevaate Eesti elanike tarbijakaitseteemalistest hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1121 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel ja selle järeldused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale.
Lisainfo:
