EEST TARBIJAKAITSE LIIT
Ohutus on tarbija õigus.
Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal väga aktiivselt toodete ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Toodete ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus nõuda, et kõik tooted on ohutud.
Toodete ohutus on ka üks peamisi Euroopa Liidu prioriteete.
Euroopa Liidu toll pidas 2018. aastal kinni 740 miljoni väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlike kaupu.
Toodet võib pidada ohutuks kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades toote kasutusiga ning kasutamisele võtu, paigaldus ja hooldamisnõuete järgimist tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.
Uurisime tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi ohutuse valdkonnas erinevate kategooriate lõikes nii meie kodulehe www.tarbijakaitse.ee, aga ka otse küsitluste kaudu ja toome olulisema teabe kõigile asjast huvitatutele teadmiseks.
Ohtlike toodetega on korduvalt kokku puutunud 32 protsenti vastanutest. Seevastu 26 protsenti ei ole ohtlike toodetega kokkupuutes olnud mitte kunagi.
Eestimaist toitu usaldavad 46 protsenti tarbijatest ja 54 protsenti kas ei usalda eestimaist või kahtleb selle ohutuses.
Lahvatanud toiduskandaalid on tarbijate usaldust kuritarvitanud.
Toidumärgistust uurivad alati enne ostu sooritamist 40 protsenti vastajatest ja vahete-vahel 47 protsenti.
Kuna valdavalt 87 protsenti tarbijaid uurivad toidumärgistust, siis peab märgistus olema üheselt arusaadav ja aitama tarbijatele langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.
Märgistus peab olema loetav, vastasel korral ei ole sellest tarbijal kasu.
Toidu märgistus annab tarbijatele olulist teavet toidu koostise, säilivuse, päritolu, kalorite, allergeenide jne. kohta.
Säilimisaeg näitab, mis ajani on toit söögikõlbulik või säilitab oma omadused.
Säilimisaja märkimiseks on kaks viisi – tarvitamise kuupäev „kõlblik kuni“ ja minimaalse säilitustähtajaga kuupäev „parim enne“.
Pärast „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist toodet ei tohi enam müüa ega süüa, sest see võib olla tervisele ohtlik.
Sama oluline, mida me sööme, on ka see, mille seest me toitu sööme ja joome – kas me kasutame kohvi joomiseks värvilisi papptopse, sööme ajalehe taolisesse paberisse pakitud vrappe, tarbime kiletatud tooteid ja joome plastpudelitest vett jne.
Seega – pakendi lugemisoskus, keemiliste riskide hindamise oskus, teadlikkus infoallikatest, hügieenireeglite järgimine on väga olulised tegurid kui me räägime toidu ohutusest.
Küsimusele kas tarbijad usaldavad ökomärgisega tooteid vastasid 25 protsenti jaatavalt ja 28 protsenti eitavalt.
17 protsenti vastajatest arvavad, et kõik on liiga „roheline“, et olla tõsi.
Toodete kasutusjuhendeid loevad alati 40 protsenti ja vahetevahel 60 protsenti vastanuid.
Seadus kohustab kauplejat andma tarbijale tehniliselt keerukate toodete puhul kaasa eestikeelse juhendi, et toodet saaks sihipäraselt kasutada, paigaldada, hooldada ja säilitada.
Võõrkeelse juhendi tõlkimise eest eesti keelde vastutab kaupleja ja tarbijal on õigus seda nõuda.
CE märgise tähendust tunnevad ja teavad selle tähendust 38 protsenti vastanutest.
CE märgis kinnitab, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus, tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele ja et toodet võib turustada ja müüa Euroopa Liidus.
Mingil juhul ei tähenda CE aga China Export`i – Hiina eksporti, kuigi ka nii arvati, sest turud on Hiina kaupadest tulvil.
Kas ja miks peab kasutama toodete ja teenuste standardeid vastasid 80 protsenti, et standardid tagavad toodete kvaliteedi ja ohutuse ja et standardite kasutamine peaks olema kohustuslik mitte vabatahtlik arvasid 76 protsenti vastanutest.
Nendele tarbijatele, kes ei tea standardite tähendust ütleme selgituseks, et standardeid kasutatakse abivahendina valdkondade nagu kaubandus eeskirjade, kvaliteedi, tervise, ohutuse, uute tehnoloogiate, energiatõhususe, keskkonna mõju, ühendavuse ja koostalitusvõime reguleerimiseks.
Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!
Enim ohtlikeks toodeteks peavad vastajad laste mänguasju, pürotehnikat, lastehooldusvahendeid, elektrilisi kodumasinaid, puhastusvahendid, aga vähemal määral ka kosmeetikatooteid ja sidevahendeid.
Euroopa Liidu turul peavad ringlema üksnes ohutud ja Euroopa Liidu õigusaktidele vastavad tooted, sama nõue kehtib ka interneti vahendusel müüdavatele kaupadele.
RAPEX kiirhoiatussüsteem võimaldab 31 Euroopa riigi ja Euroopa Komisjoni vahelist kiiret teabevahetust ohtlike toodete kohta.
Kahetsusväärne on tõsiasi, et kõige ohtlikemaks toodeteks on tunnistatud laste mänguasjad, aga ka mootorsõidukid.
Seega ettevaatust nende toodetega!
Mida teha selleks, et muuta meie tarbimiskeskkond turvalisemaks arvasid 56 protsenti tarbijatest, et tugevdama peaks turgude järelevalvet, 28 protsenti karmistaks seadusandlust ja 17 protsendi vastanute arvates tuleks parendada standardeid.
Seoses sellega, et 1.juunist 2019 on kehtestatud uued nõuded alkohoolsete jookide väljapanemiseks kauplustes, mis tähendab, et alkohol tuleb paigutada teistest kaupadest eraldi, küsisime tarbijatelt, kas nende arvates selline meede aitab vähendada alkoholi tarbimist, mis on kahjulik tarbijate tervisele, vastasid 25 protsenti positiivselt.
Kahtleval ja eitaval seisukohal olid 75 protsenti vastanutest.
Turud muutuvad keerukamaks ja nutikamaks samas on tarbijatel üha raskem orienteeruda infotulvas, mida toodete kohta edastatakse.
Oluline ei ole informatsiooni maht vaid selle kvaliteet.
Tarbijate teadlikkus, arvamused ja usaldus on olulised indikaatorid näitamaks turgude toimimist.
Teadlikkus on tarbijate suurim eelis!
Tarbijate teadlikust saame meie tõsta ja nende arvamusi kujundada, aga tarbijate usalduse peavad kauplejad ise välja teenima!
Tuletame tarbijatele meelde kuldreeglit, et tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud, seega sihipäraselt, sest tarbijate omavastutus ja kohustused mängivad ohutuse kontekstis väga olulist rolli.
Linda Läänesaar
Tegevdirektor
Eesti Tarbijakaitse Liit
6411697
