| Tarbijakaitseameti pressiteade
15.12.2017
Jõuluturgudel kehtivad samasugused reeglid nagu poeski Praegu jõulueelsel ajal toimub palju jõululaatasid nii kodulähedal kui ka teistes riikides, kust ostetakse kingitusi nii endale kui lähedastele. Tarbijail tasub teada, et laatadel ja turgudel on ostjal samasugused õigused ja kohustused nagu poeski. Seejuures aus kaupleja ei trikita hindadega ning pakub tarbijale tõest teavet kauba kohta. Kindlasti tasub ostjail võtta ostumöllus aeg maha, et kaubaga tutvuda ja küsida müüjalt rohkem teavet, et veenduda kauba sobivuses. Tasub vaadata hinnaga seonduvat – nii nagu poeski, on müüjal kohustus välja tuua nii tükihind ning sõltuvalt tootest kas kilo või liitrihind. Näiteks juustukera või vorstilati puhul tuleb müüjal näidata, mis hinnaga pakub ta üht kera või latti ning mis on selle kilohind. Mõnikord võib tükihinda vaadates tunduda kaup soodne, aga kilohind aga räägib teist keelt. Tarbijail on oluline teada, et ka laadalt ostes kehtib pretensiooniõigus. Enne ostu tuleks uurida müüjalt, mida teha siis, kui ostetud tootel ilmneb puudus. Kui müüja väidab, et puudusega kaupa nad ei paranda ega ringi vaheta, siis tasub sellest müüjast eemale hoida – tarbijal on õigus saada kvaliteetset kaupa ning igal müüjal võib esineda puudusega kaupa, aga sel juhul peab kaupleja hoolitsema selle eest, et toode kas parandatakse või asendatakse uue tootega. Kui see ei ole võimalik, siis on tarbijal õigus raha tagasi saada. Kindlasti tasub küsida makset tõendavat dokumenti, eriti sularahas arveldades, et hilisemate pretensioonide korral oleks võimalus oma ostu hõlpsasti tõendada ning oleks olemas ka kaupleja kontaktandmed. Seejuures on hea teada, et kuni 20-euroste ostude puhul ei pea kaupleja ostutšekki automaatselt väljastama, vaid peab seda tegema tarbija nõudmisel. Üle 20-euroste ostude puhul tuleb kauplejal ostutšekk väljastada kohe ilma tarbija küsimiseta. See teadmine on eriti oluline siis, kui kauba eest makstakse sularahas ja tegemist on väiksemate summadega. Laadal kauplemine on ettevõtjaile tihti väljakutse, et võimalikult palju tooteid müüja, milleks on vaja meelitada ostjaid oma leti äärde. Üheks selliseks mooduseks on oma kauba kiitmine ning ka võimalikult soodsa hinna kuvamine, seejuures hinnaga eksitamine ei ole lubatud ning tarbija peab saama kauba välja reklaamitud hinnaga. Loomulikult on lubatud head kaupa valjuhäälselt või reklaamsiltide kaudu kiita, aga kõik, mida müüja ütleb, peab vastama tõele. Kui müügijutt tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt ei olegi see tõsi. Ettevaatlik tasub olla näiteks selliste laiatarbekaupadega, mis väidetavalt ravivad tervisehädasid. Kui selline mõju ei ole tõendatav, siis on tegu tarbija eksitamisega, sest raviv mõju saab olla ainult ravimitel, mitte tavakaupadel. Ravivad tooted peavad olema registreeritud ravimina ning müügil apteekides, mitte tavalistes kauplustes, laatadel või turgudel. Kui tarbijal tekib kaubaga mingi hiljem probleem, siis tuleb tal esmalt pöörduda pretensiooniga kaupleja poole, et püüda omavahel sobivale lahendusele leida. Kui kauplejaga ei õnnestu kokkuleppele saada, võid vaidluse lahendamiseks abi paluda tarbijavaidluste komisjonilt või piiriüleste ostude korral Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusest. Pea meeles:
Soovitused tarbijale kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:
Rohkem teavet:
Lisainfo: Hanna Turetski |
| Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.
|
