EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
28. jaanuar 2021

Vaata, mida muudab Brexit Eesti tarbija jaoks: mitmed määrused kaotasid kehtivuse

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise üleminekuetapp on alanud aastaga lõppenud. Mis muutus sellega seoses Eesti tarbijate jaoks? EL tarbija nõustamiskeskus annab vastused olulisematele küsimustele.

„Tarbijakaitsealased seadused Euroopa Liidu riikides on enamasti ühtlustatud. Suurbritannia ei muutnud liidust lahkudes ega ülemineku perioodil seni kehtinud tarbija õigusi. Suurim muudatus seisneb selles, et alates käesolevast aastast ei kehti Suurbritannias enam enamik EL otsekohalduvaid määruseid. Näiteks lennureisija õigusi reguleeriv määrus, mistõttu ei saa Suurbritanniast väljuvate lendude puhul reisijad seni kehtinud kaitsega arvestada,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

Millised on peamised tarbija õigused?

Kõige sagedamini kasutatavad tarbija õigused puudutavad pretensiooni esitamist kaupade ostul ning e-poest tellimist. EL-st lahkumine ei too kaasa muudatusi Suurbritannia seni kehtivas tarbijaõiguses, seega võivad tarbijad jätkuvalt arvestada pretensiooni esitamise õigusega puudusega kauba puhul ning 14-päevase taganemisõigusega Suurbritannia e-poest ostmisel.

Kasulik on teada, et Suurbritannias kehtiv seadus annab tarbijatele puudusega kauba ostmisel kõrgema kaitstuse taseme kui EL-s nõutav miinimum. Seega on Suurbritanniast ostetud toodete puhul, millel avaldub puudus, õigus kauplejale esitada pretensioon kuue, Šotimaal viie aasta jooksul. „Antud õigus kehtib olenemata müügikanalist, seega ka internetipoest tellitud kaupade puhul“, lisas Tammaru.

Euroopa Liidus kehtiv 14-päevane taganemisõigus e-poest ostetud kaupade puhul jäi Suurbritannias jätkuvalt kehtima. Siiski tuleb tarbijail arvestada, et kui Ühendkuningriigist saabunud e-ostu kättesaamisel tuli tasuda tollimaksu, tuleb kaubast taganemisavaldus esitada e-poele, kuid maksude tagasisaamiseks peab pöörduma Maksu- ja Tolliameti poole.

Milliste õigustega ei saa tarbijad enam arvestada?

Kuigi tarbijate peamised õigused, millega võis Euroopa Liidus arvestada, jäid Ühendkuningriigis kehtima, kaotasid kehtivuse osad otsekohalduvad määrused. Näiteks puudutab see lennureisijate õigusi seoses Ühendkuningriigi territooriumilt alguse saanud lendudega, sh seoses lennu hilinemise või tühistamisega. Eestist või mujalt Euroopast Suurbritanniasse suunduvate lendude puhul on määrus jätkuvalt kehtiv. „Samas teadaolevalt ei vähendata Suurbritannia siseriikliku õigusega seni kehtinud reisijate määrusejärgseid õigusi,“ kommenteeris Tammaru. Samuti jääb kehtima geoblokeeringu ehk asukohapõhise tõkestamise keeld, andmekaitsereeglid ning rändlustasudega seonduv.

Lisaks kaotasid Brexiti üleminekuetapi lõppedes kehtivuse ka mitmed kauplejale nõude esitamise võimalusi reguleerivad otsekohalduvad määrused. Seega ei saa tarbijad enam olukorras, kus  neil on kaebus ja nõue Suurbritannias registreeritud kaupleja vastu, kasutada veebipõhist vaidluste lahendamise platvormi, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlust ega ka Euroopa maksekäsu menetlust.

Kas Suurbritanniast tehtud ostu korral saab jätkuvalt abi kaebuste lahendamisel?

Igas ELi riigis, lisaks Norras ja Islandil on loodud keskused, mis lahendavad tarbijate piiriüleseid kaebusi, moodustades ECC-võrgustiku. Eesti keskus ehk EL tarbija nõustamiskeskus asub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisus. Alates 2021. aastast Suurbritannia vastav keskus enam ECC-võrgustikku ei kuulu, kuid jätkab oma tööd senises ulatuses, tehes tarbijakaebuste lahendamisel koostööd teiste EL riikide keskustega. Seega saavad Eesti tarbijad vaidluste korral Suurbritannia kauplejaga jätkuvalt küsida nõu ja abi eesti keeles ning esitada kaebuse EL tarbija nõustamiskeskusele, kes vahendab selle Suurbritannia keskusele sisuliseks lahendamiseks. „Kui kaua sellist kohtuvälist ning tasuta kaebuste lahendamise teenust Ühendkuningriik pakub, ei oska prognoosida, kuid täna on selline võimalus Eesti tarbijatele jätkuvalt olemas,“ lisas Kristina Tammaru.

Lisainfo:               Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA
5101729
www.ecc.ee

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooni peaspetsialist

www.ecc.ee | Endla 10a, Tallinn 10142

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

EL tarbija nõustamiskeskuse soovitused e-poest tellimiseks: tähtajad, paki vastuvõtmine ja kauba tagastamine

Tulenevalt soovitustest vähendada avalikes kohtades ringi liikumist ning võimalikke kontakte, on niigi pidevalt kasvav e-kaubandus veelgi hoogustunud. Seejuures tellitakse palju ka välismaistest e-poodidest, sest Eestisse pakutakse tarnet järjest enam pea kõikidest Euroopa riikidest. Internetist jõulukinke tellides tasub teada peamisi tarbijaõigusi, sh paki vastuvõtmise ja tagastamisega seonduvat, kuivõrd õige käitumine mõjutab tarbija võimalusi.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru vastab tarbijate kõige sagedasematele küsimustele.

Kas 2-aastane pretensiooni esitamise aeg on samasugune igas EL riigis?

Praegusel ajal tellitakse kaupu eelkõige kingituseks ning võib juhtuda, et kingisaaja avastab tootel puuduse või see lakkab kasutamise käigus töötamast. Seetõttu peaks kingi tegija ostuga seotud info, sh makset tõendava teabe alles hoidma.  Oluline on meeles pidada, et kui ka 14-päevane netiostust taganemise õigus on möödas, võib EL riikidest, Norrast, Islandilt või Suurbritanniast ostmisel arvestada kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega, kui kaubal ilmneb puudus.

Siiski on kaebuse esitamise tähtaegades riigiti ka erisusi, mida tasub teada, et enda seadluslikest õigustest mitte loobuda. Näiteks Rootsist ostes on kaebuse esitamise tähtaeg kolm aastat, Iirimaal on tarbijal puudusega kauba korral õigus esitada kaebus kuue aasta jooksul. Kuue aasta jooksul on tarbijal võimalus defektse toote korral müüja poole pöörduda ka Suurbritannias. Kas avaldunud defekt on tootmislikku laadi või tingitud hoopis kauba valest kasutamisest, vaadatakse iga kaebuse ning vaidlusaluse kauba puhul eraldi.

Norras ja Islandil on kaebuse esitamiseks tarbijale antud viieaastane periood. See kehtib ainult kaupade osas, mis oma olemuselt peaksid olema pikema kasutuseaga kui kaks aastat. Tavapärasest erinevalt on tarbija õigused reguleeritud ka Soomes ja Hollandis, kus müüja vastutuse aega ei ole kahe aastaga piiritletud, vaid lähtutakse põhimõttest, et ostetud ese peab töötama või vastu pidama nii kaua kui sedalaadi kaupade puhul tavapäraselt eeldatakse.

Mida võib puudusega kauba korral müüjalt nõuda?

Enamus riikides, ka Eestis, on tarbijal õigus tootel avastatud puuduse korral nõuda esmalt asja parandamist või asendamist. Teatud juhtudel on tarbijal õigus ka ostuhinna tagastamisele, näiteks kui  parandamine ja asendamine ei toimu mõistliku aja jooksul, ei ole võimalik, ebaõnnestub või osutuks liiga kulukaks. Osades riikides, nagu näiteks Kreekas, Portugalis ja Sloveenias ei pea tarbija esmalt valima kauba parandamist, vaid saab nõuda ka lepingu lõpetamist ehk raha tagastamise. Raha tagastamine defektse kauba puhul võib olla esmaseks tarbija õiguseks ka Iirimaal ja Taanis, teatud juhtudel ka Suurbritannias.  Näiteks annab nimetatud riikides sellise õiguse defekti avastamine  enne kauba kasutusele võtmist või avaldunud puuduse olulisus. Seega tarbijatel, kel on toode ostetud teistest riikidest, tasub probleemide korral enne kauplejale kaebuse esitamist täpsustada, mida on õigus nõuda.

Kes vastutab ja mida teha, kui e-poest saabuv pakk saab kahjustada või läheb kaotsi?

Kuigi e-pood reeglina ei vii tellimusi ise kohale, vaid kasutab pakkide saatmisel postiteenuse pakkujat, vastutab tarbija ees probleemide tekkimisel ikkagi kaupleja ehk kauba müüja. Paki tarbijani jõudmise eest vastutab kaupleja, sest tarbija on transpordi ees tasunud e-poele ning e-pood sõlminud transpordiettevõttega lepingu. Seega tuleb tarbijal saadetisega seotud probleemide osas pöörduda kaebusega paki saatja ehk e-poe poole. Kui tarbija on valinud ise omal algatusel kauba transpordi ning tasunud paki saatmise eest otse postiteenuse pakkujale, vastutab tarbija ees viimane.

Kas saaja peab kontrollima paki sisu kohapeal ja laskma kulleril oodata?

Seadus selleks ei kohusta, aga see on soovituslik juhtudel, kui kauba pakend on silmnähtavalt kahjustunud. Kontrollides paki sisu näiteks ukse juures ja kulleri kohalolekul, on tarbijal õigus keelduda vigastada saanud kauba vastu võtmisest. Sellisel juhul tuleb paluda kulleril kahjustused fikseerida ning tarbijal tuleb sellest teavitada kauplejat, et nad saaksid saata asenduskauba või tagastada raha.

Kui kauba kahjustused ilmnevad pärast kulleri lahkumist või on pakk kätte saadud pakiautomaadist, tasub saadetise olukord avamise ajal fotodega fikseerida, sest kaebuse esitamisel tuleb tarbijal oma väiteid tõendada.

Kuidas saata kaup müüjale tagasi?

Tarbijad, kes kasutavad netist tellides 14-päevast kauba tagasisaatmise õigust, peavad toote tagastamise  juhised leidma e-poe kodulehelt. Paki tagasi saatmisel tuleb see tarbijal pakkida väga hoolikalt, et tagada paki sisu turvalisus. Kõige parem oleks kasutada originaalpakendit, kuid see ei ole kohustuslik.

Kindlasti tuleb veenduda, et kirjutataks pakile õige aadress, kuna mõnel juhul tuleb pakk tagastada teisele aadressile, mis erineb sellest, kust pakk tuli. Kui tarbija pole veendunud, millisele aadressile saata, tuleks see müüjalt üle küsida, nt e-kirja vahendusel.

Kes vastutab kui tagasisaadetav kaup läheb kaduma?

Olukorras, kus tarbija on paki vastavalt kaupleja antud juhistele postiteenuse pakkujale üle andnud, vastutab paki kaotsimineku või kahjustumise korral tarbija ees e-pood. Oma õiguste tagamiseks tuleb tarbijal aga alati alles hoida postiteenuse kasutamist tõendav kviitung, kust on näha millal ning kellele tarbija paki üle andis.

Kui tarbija valib kauba tagastamiseks muu teenusepakkuja, kui e-poe tingimustes märgitud, tuleb tarbijal probleemide korral vaidlus lahendada otse postiteenuse pakkujaga, kellega ta sõlmis postiteenuse lepingu.

Kes maksab paki tagasisaatmise eest?

Tavaks on, et e-poele paki tagastamisega seotud kulud kannab tarbija. Antud kulude kandmist saab tarbijalt nõuda aga ainult siis, kui selline kohustus on enne ostu tarbijale kaupleja kodulehel teatavaks tehtud. Harvadel juhtudel võib kaupleja kauba tagasisaatmise kulu võtta ka enda kanda, sellisel juhul peavad pakis sisalduma tagasisaatmise täpsed juhised, mida tarbijal on kohustus järgida. Teiste riikide e-poodidest ostes, tasub paki tagasisaatmise kulu enne ostu sooritamist kindlaks teha. Seda põhjusel, et tagastamine võib osutuda ebamõistlikult kulukaks, nt moodustada kolmandiku või isegi poole paki maksumusest.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.ecc.ee.

Lisainfo: Kristina Vaksmaa-Tammaru, kristina.vaksmaa@consumer.ee, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, TTJA, 510 1729

Kuidas lahendada piiriülest tarbijakaebust?

Kui ostetud nutitelefon ei tööta nagu peaks või uued jooksutossud lähevad katki, tuleb tarbijal pöörduda kaupleja poole. Enamasti tarbija kaebus rahuldatakse, ent mitte alati. Eestist ostetud asja puhul pöördub tarbija abi saamiseks tarbijakaitse poole, aga mida teha, kui kaup on ostetud väljastpoolt Eestit? Kuidas vaidlust lahendada ja kes aitaks?

Teistest riikidest kaupade ostmine või teenuste tellimine on muutunud igapäevaseks. Reisides ostetakse rõivaid ja jalatseid, sageli leitakse sobiv auto väljastpoolt Eestit, lennatakse välismaise lennufirmaga, võõrsil majutusteenuse või autorendi tarbimine ei ole ammu enam midagi erakordset. Tänu internetikaubamajadele on Eesti tarbija ees avatud piiritu ostukeskkond, kust saab meelepäraseid oste sooritada ka reisi ette võtmata. Paraku  juhtub aeg-ajalt, et ostetud ese läheb katki või lakkab töötamast, samuti võivad teenuste tarbimisel tekkida takistusi ja arusaamatusi.

Kuidas esitada kaebust? Kui ostetud kaubal ilmnevad mingid vead või teenuslepingu täitmine ei kulge oodatult, tuleb esmalt pöörduda kaebusega kaupleja poole. Müüja kontaktandmed leiab reeglina ostutšekilt või kodulehelt ning kaupleja poole tuleb pöörduda kirjalikult, soovitavalt e-posti teel. Kindlasti tuleb saadetud e-kiri ka endale alles jätta. Kauplejale kaebuse esitamine on alati esimeseks nö kohustuslikuks sammuks, ilma selleta ei saa tarbijat aidata ka ükski tarbijakaitseasutus. Kaebuses tuleks selgelt väljendada oma nõue ehk millist lahendust soovid.

Mida on tarbijal õigus puudusega kauba korral nõuda? Tasub teada, et ostude sooritamisel Euroopa Liidus, sh ka Norras ja Islandil, on tarbijad kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega kõikides liikmesriikides. Tarbija võib arvestada vähemalt kaheaastase pretensiooni esitamise õigusega kaubal ilmnevate puuduste osas. Muidugi tasub meeles pidada, et ilmnenud defekt ei tohi olla tarbija põhjustatud. Enamus liikmesriikides on tarbija õigused puudusega kauba korral järjestatud samuti nagu Eestis: kauba parandamine või asendamine ja selle võimatuse korral raha tagastamine.

Kuidas toimub kaebuse praktiline lahendamine? Euroopa Liidus kehtib reegel, et lepingutingimustele mittevastava kauba korral peab kauba asendamine, parandamine või kauplejale tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Ükski õigusakt ei ütle täpselt  kuidas puudusega kaup teises riigis asuvale müüjale üle anda või kuidas täpselt defekti tekkepõhjuseid tõendada. Lahenduse leidmiseks tuleb müüjaga suhelda.

Kui müüjal on põhjust kahelda, kas ilmnenud puudus on tingitud tootmispraagist või põhjustas selle tarbija, võib olla lahenduseks kauba saatmine posti teel kauplejale, et viimane saaks vea tekkepõhjused kindlaks teha. Kauba transpordi eest tasumine sõltub omavahelisest kokkuleppest. Küll aga kui puudus saab tõendatud ning tegemist on tootmisveaga, tuleb kauplejal saatekulud tarbijale hüvitada.

Kaupleja võib nõustuda ka sellega, et tarbija saadab defektsest tootest fotod või laseb toote üle vaadata siinsel eksperdil. Tehnikakaupade ja rahvusvaheliste ketikaupluste puhul võib kauplejale sobida ka see, et kaebuse põhjendatusele annab hinnangu tarbija koduriigis asuv esindus. Kindlasti ei tohiks tarbija enne müüjaga suhtlemist ja kokkuleppimist teha mingeid kulutusi nõudvaid samme.

Mida teha, kui välismaise kauplejaga suhtlemine ei suju? Kui tarbijal on müüjaga võimatu ühendust saada või  keelebarjäär ei võimalda end müüjale arusaadavaks teha, saab abi saamiseks pöörduda EL tarbija nõustamiskeskuse poole. Nõustamiskeskus on tarbijate piiriüleseid vaidlusi lahendav Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti üksus, mille teenused on tarbijale tasuta. Käesoleva aasta jooksul on keskusesse abi saamiseks pöördunud 700 tarbijat. Keskus pakub lisaks nõustamisele ka konkreetset kaebuse lahendamise teenust, kui teises liikmesriigis asuv müüja ei täida enda kohustusi ning tarbija soovib oma õiguste eest seista.

Kristina Tammaru

EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
20. juuni 2019

Piletiostjail on õigus tagasi nõuda Snoop Doggi kontserdi piletiraha

Juulis Helsingis esinema Snoop Doggi kontsert on tühistatud. Ürituse korraldaja on Rumeenias ettevõte, kellele tuleb piletiostnuil esitada avaldus makstud raha tagasi saamiseks. Vajadusel saab Eesti tarbijaid abistada EL tarbija nõustamiskeskus.

Pileteid Snoop Doggi kontserdile müüs Soome piletiportaal lippu.fi (Lippupiste OY), kuid kaebus piletiraha tagasi saamiseks tuleb teha korraldajale, kelleks on Rumeenias registreeritud Phoenix Entertainment Agency SRL. Kauplejaga suhtlemiseks saab kasutada meiliaadressi snoopfinland@gmail.com.

Kui kaupleja ei vasta, siis on Eesti EL tarbija nõustamiskeskusel võimalik tarbijat piletiraha tagasi saamisel abistada vahendades kaebuse oma Rumeenia kolleegidele. Selleks tuleb tarbijal EL tarbija nõustamiskeskusele edastada lisaks korraldajale saadetud kaebuse koopiale ka koopia kontserdi piletitest ja tellimuse kinnitus ning makset tõendav dokument. Kaebuse kiirendamiseks tuleb edastada ka soetatud piletite arv, iga pileti number, pangakonto andmed ning teave makseviisi kohta, kuidas piletite eest tasuti, kas deebetkaardi, krediitkaardi või sularahas.

Tasub teada, et krediitkaardiga tasudes on võimalus algatada makse tagasikutsumise protsess (chargeback menetluse). Selleks tuleb pöörduda kaardi väljastanud panga poole.

Rohkem infot:
Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Suvel toimub väga palju kontserte, festivale ja muid sündmusi nii Eestis kui lähiriikides, kuhu sageli sõidetakse. Kui ametlikust piletimüüjalt pääset osta ei õnnestunud, tasub oma rahakoti huvides järelturult ostes olla väga tähelepanelik, sest lõkse seal jagub. Näiteks on osades riikides piletite järelturg keelatud või hinnale lisandub hulgaliselt lisatasusid.

Väga populaarsetele kontserditele müüakse ametlikes kanalites kõik piletid välja minutitega, mis loob soodsa pinnase piletite edasiseks hangeldamiseks ehk piletitele tekib järelturg. Leidub mitmeid platvorme, kus on võimalik maha müüa oma kontserdi või spordiürituse pilet. Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised kui juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.

Hiljuti on Soome tarbijakaitse hoiatanud Šveitsi järelturupiletite müügiportaali Viagogo.com eest, kuna üle 500 tarbija on teinud avalduse. Ka Eestis on samas asjus pöördunud tarbijaid, kes on soovinud saada teada oma õiguste kohta. Peamised tarbijate pöördumiste põhjus on piletite kättesaadavus ja juurdehindlus. Nimelt, Viagogo.com veebileht reklaamib end kui maailma suurimat järelturu keskkonda, kus nad enda väitel kuvavad müüja, kes on eraisik, kehtestatud hindasid, mis võivad olla turuhinnast kõrgemad või madalamad.

Tarbijad on veel välja toonud, et Viagogo.com lehel piletit ostes on segajaks ajapiirang, millega kiirustatakse tarbijat takka ostu kiireks lõpuleviimiseks seejuures manipuleerides piletite saadavuse ja hinnamuutusega. Näiteks jookseb ekraanil pidevalt teavitus, mitu minutit see hind veel kehtib ning mitu inimest seda piletit praegu vaatavad. Selle eesmärk on kiirustada tarbijat tehingusse.

Näiteks on Eesti tarbijal juhtunud, et Viagogo.com ei ole soetatud piletit talle edastanud väitega, et see saadetakse alles nädal enne kontserti. Tarbija soovis piletiostust taganeda, kuna selline olukord põhjustab ebakindlust. Kindlus on väga vajalik eelkõige arvestades, et kontsert toimub välisriigis ning tarbija teeb täiendavaid kulutusi majutusele ja transpordile teadmata, kas ürituse pilet talle üldse edastatakse.

Hinnaga manipuleerimise tõi välja Eesti tarbija, kes küll sai spordiürituse pileti kätte, ent ümbrikut avades leidis ta piletile trükitud hinnaks 35 eurot, mille eest tarbijalt küsiti hoopis 116 eurot. Täpsemalt uurides selgus, et müüja küsitud hinnale lisandusid veel platvormi lisatasud, näiteks lepingutasu, käitlustasu, pileti edastamise tasu, mis võivad olla pileti müügihinnast märkimisväärselt suuremad.

Tasub teada, et piletite soetamine järelturult ei ole Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud. Siseriiklik seadusandlus on olemas Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ning Taanis. Teistes liikmesriikides on kas piletite järelturgu puudutav regulatsioon veel väljatöötamisel või jäetakse see valdkond reguleerimata. Eestis on piletite järelturult soetamine seadusega reguleerimata.

Soome tarbijakaitse ombudsmani väitel ei selgitata Viagogo.com veebilehel selgesõnaliselt tarbijatele, et teatud riikides ei ole piletite soetamine järelturult seadusega lubatud. Näiteks on piletite edasimüümine järelturul keelatud Belgias, Prantsusmaal, Hispaania, Taanis, Poolas ja Horvaatias. Teistes liikmesriikides, kus piletite järelturul müümine on seadusega reguleeritud, kuid see ei ole keelatud või on lubatud vaid teatud tingimustel. Näiteks võib Portugalis küll pileteid järelturul edasi müüa, kuid edasimüügi hind ei tohi olla pileti esialgsest hinnast üle 20 protsendi suurem. Enne pileti järelturul soetamist tasub uurida Prantsusmaa EL tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljelt kas ja kuidas piletite järelturg on reguleeritud või on piletite järelturult soetamine sootuks keelatud: https://www.europe-consommateurs.eu/en/news-and-alerts/sports-and-events/the-resell-of-tickets-in-the-eu-forbidden-or-allowed/.

Mida siiski silmas pidada, kui kindlasti soovid üritusel osaleda, kuid pileteid enam saada ei ole?
Kontrolli alati enne ostu kaupleja tausta – kes on müüja, kus ta asub, kuidas temaga kontakti saab, millised on ostutingimused ning kes on ürituse korraldaja ja millised on sinu õigused juhuks, kui üritus jääb ära.
Kui pileti müüjaks on eraisik, siis ei kaitse sind tarbijakaitseadus ega EL tarbijaõiguse alased direktiivid.
Veendu, kas kasutatav müügiplatvorm pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks raha kantakse kõigepealt deposiitarvele ning kui ostjal pilet käes, alles seejärel saab müüja raha kätte.
Hangeldaja müüb reeglina pileteid algsest ostuhinnast kallimalt olles tavaliselt füüsiline isik. Nagu varem öeldud, ei kaitse sind sellisel juhul tarbijakaitseseadus.
Järelturu piletite soetamine ei ole kõikide EL riikides seaduslik. Algselt ostetud piletid võivad olla nimelised, iga ostja võib osta vaid näiteks neli piletit ning ostja peab olema ürituse alale sisenedes koos teiste piletisaajatega, kuna neile piletitele läheb ühe ostja nimi. Korraldajad võivad kontrollida nime ja isikut tõendavad dokumendi vastavust. Näiteks on selle olulisust rõhutanud Ed Sheeran, kes annab 12. juunil Riias kontserdi. Nimelisi pileteid müüakse ka Eestis juulikuus kontserti andva Metallica kontserdile.
Piletit ostes vaata lõpphinda, kuna esialgselt kuvatud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud.
Veendu, kas pilet on ehtne. Kui mõni edasimüüja müüb pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust, siis ilmselt on tegemist pettusega, kuna ametlik müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.
Uuri müüja tausta internetist. Näiteks Belgias on petturite avastamiseks loodud veebileht http://www.ilovemyticket.com/nl/black-list/. Kuigi see veebileht on vaid hollandi ja prantsuse keeles, on võimalik musta nimekirja lisatud piletivahendajatega lihtsasti tutvuda.

Mida teha, kui oled raha maksnud, kuid piletit ei saanud?
Kontakteeru kauplejaga mitte ainult telefoni teel, vaid ka kirjalikult. Kui tasusid piletite eest krediitkaardiga, saad abi saamiseks pöörduda oma kaardi väljastanud panga poole. Euroopa Liidus registreeritud kauplejalt soetatud pileti puhul saad abi paluda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuselt Eestis, loe täpsemalt www.consumer.ee

Autor: Heldin Malmet, EL tarbija nõustamiskeskuse jurist

Aitäh teile!

Heade soovidega

Pille Kalda
EL tarbija nõustamiskeskus