Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke

05.06.2018

Ametid: Elamusteenuste ohutuses on puudujääke

Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet kontrollisid elamusteenuste ohutust ning leidsid, et suurimateks probleemideks on seadmete amortiseerumine, läbimõtlemata paigaldus ja seadmete ebapiisav hooldus, mis tingivad väiksemaid ja suuremaid ohte kasutajaile. Samuti püüavad ettevõtjad lükata kogu vastutust teenuse tarbijale.

Eestis pakutakse praegu ligikaudu 80 vabaajateenust, mille hulk ja populaarsus järjest kasvab. Turule tuleb ka üha uusi teenusepakkujad, kel tuleb oma tegevust planeerides arvestada kehtivate nõuetega. „Suur osa probleeme saab ära hoida juba teenuse kavandamise käigus. Kuivõrd tarbijal on õigus eeldada, et temale pakutav teenus ei oleks talle ega tema varale ohtlik, saab teenuse pakkuja riske maandada luues töötava enesekontrolli süsteemi, kuid valdavalt sellised süsteemid puuduvad,“ rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Riskid kasutajale elamusteenuste juures on erinevad – riskide realiseerumine võib põhjustada tõsiseid vigastusi, nt luumurru, tugeva põrutuse, kergemal juhul sinikaid ja marrastust.

Ametite järelevalve näitas, et kõige suuremaks probleemiks erinevate elamusteenuste puhul on seadmete amortiseerumine, mis toob omakorda kaasa erinevaid ohtusid kasutajale – takerdumisohu, terava esemega vigastamise-, jäsemete murdmise ohu või poomisohu.

Näiteks mängutubade puhul tähendab amortiseerumine katkist atraktsiooni, kuhu laps võib jalgupidi kinni jääda või läbi kukkuda, samuti seadme purunemisel tekkivaid teravaid servasid või eralduvaid tükke, mis on just väikelastele ohtlikud. Seiklusparkides on tulnud ette olukordi, kus kasutusel olevate isikukaitsevahendite puhul ei järgita tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Samuti on leitud radadel kulunud köisi, katteta teravaid trossiklambreid  ning  katkiseid pehmendusi maandumisaladel, mis tegelikult enam seiklejat ei kaitse.

Väliüritustel kasutatavate õhkbatuutide puhul on leitud purunenud kinnitusi, mis ei võimalda batuuti nõuetekohaselt kinnitada ning ka batuudi servade rebenemist, mille osas ettevõtja ei ole midagi ette võtnud.

Avalikel mänguväljakutel leidis tehnilise järelevalve amet olukordi, mil seadmete vundamentide betoonosad on kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vanemate seadmete puhul korrodeerunud metallosad. „Pean vajalikuks rõhutada, et elamusteenuste ohutuse ja seadmete korrasoleku eest vastutab küll alati omanik, kuid õnnetuste ärahoidmisel omab väga olulist rolli ka lapsevanema teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö pakkujaga. Ma nimetan seda jagatud vastutuseks, olen veendunud, et nii saame vähendada võimalikke õnnetusi,“ kommenteeris tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak.

„Ettevõtjal tasub maandada kõikvõimalikke riske juba atraktsioonide planeerimise etapis, seal hulgas arvestada seadmete kasutamiseks vajamineva vaba ruumiga, seadme kasutusotsatarbe ning kasutajate vanusega,“ lisas Sooniste. Näiteks kui mängutubades on ronimissein, siis peab selle all olema pehmendus ning sellele tuleb jätta piisavalt vaba ruumi, et seinalt matile kukkuv laps ei kukuks mõnele teise atraktsiooni peale või ei põrkuks teist atraktsiooni kasutava lapsega. Ka selliseid näiteid leidsid tarbijakaitseametnikud mängutubades.

Suur osa kontrollitud teenusepakkujatest olid koostanud tarbija jaoks sellised tüüplepingud, mis justkui panevad kogu vastutuse tarbija õlule. Tegelikult on tarbijat kahjustav tüüptingimus tühine, sest tarbijale ei saa vastutada kõige eest. „Tarbija saab vastutada ainult oma tegevuse eest ning tarbija kohustus on järgida kehtestatud ohutusreegleid. Kaupleja vastutab igal juhul oma pakutava teenuse eest ning seejuures tuleb tal anda tarbijale selget ja arusaadavaid juhiseid. Oma vastutust ei saa teenuse pakkuja tarbija kaela lükata,“ kommenteeris Sooniste.

……..

Ettekande tänasele avalikule arutelule saab alla laadida siit https://pilv.mkm.ee/s/2T76No7ySC74PUL

Ettekandes on fotosid, mis on jäädvustatud järelevalve käigus.

……..

Faktileht

Mängutoad

• Tarbijakaitseamet on kontrollinud 33 mängutuba, neist 31 toa puhu avastati rikkumisi.
• Kõige suuremaks mureks on amortiseerumine, mis võib omakorda põhjustada kasutajale takerdumisohtu, katkistel atraktsioonidel tekivad teravad lõikavad servad või eralduvaid tükikesed, mis on eriti ohtlikud väikelastele.
• Probleemne on ka mängutoa valesti planeerimine. Näiteks on paigaldatud atraktsioonid nii, et nende vahele tekkivasse avasse on lapsel võimalik takerduda ja kui sellised vahed on nii kõrgel, et lapsel ka jalad maha ei ulatu, siis tekib poomisoht. Samuti on olukordi kus mängutuba on atraktsioonidega ülekoormatud, mistõttu tekivad täiendavad ohud kasutajatele.
• Ebapiisavat hooldust ilmestavad olukorrad, mil ronimisseadme ümber olev võrk on purunenud ning ettevõtja ei ole selle osas midagi ette võtnud. Näiteks oli ühel atraktsiooni puhul lapsel võimalus kukkuda 1,5 meetri kõrguselt betoonposti ja atraktsiooni vahele.
• Osades mängutubades oli lastel ligipääs elektrijuhtmeteni (võimalus neis rippuda), mis on lausa eluohtlik.
• Ettevõtjail oli ameti välja toodud puudused võimalik vabatahtlikult kõrvaldada. Viiele ettevõttele, kes puuduseid etteantud tähtajaks ei kõrvaldanud, tehti ameti poolt ettekirjutus.. Ühel juhul, kui amet kohustas ettevõtjat lõpetama mängutoas olnud atraktsiooni kasutamise sellest tulenevate tõsiste riskide tõttu, lõpetas mängutuba oma tegevuse.

Seikluspargid

• Tarbijakaitseamet ja tehnilise järelevalve amet on ühiselt kontrollinud 4 seiklusparki ning järelevalve jätkub. Ettevõtjail tuleb avastatud puudused likvideerida.
• Neljast kontrollitud pargist kolme puhul avastasid ametid  puuduseid, mille osas anti tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
• Leidus takistusi, millel olid tekkinud amortiseerumisest tulenevad ohud. Näiteks oli mõranenud  palgikate, mida mööda seikleja oleks pidanud kõrgustes ühelt platvormilt  teisele ronima, samuti oli see ilmastiku mõjude tulemusena muutunud tumedaks ning sellest tulenevalt muutus päikese käes niivõrd kuumaks et põhjustas riski põletusele.
• Mitmes kohas avastasid ametnikud katmata trossiklambreid või pikki kruvide otsasid seikleja liikumisalas.
• Ühes seikluspargis avastasid ametid pikad trossiotsad laskumisraja lõpus, mis paiknesid laskuja silmade kõrgusel.
• Poomisoht varitses ühe seikluspargi trossirajal, mil sel kõndiva inimese kaela juures rippusid köitest aasad, mis võivad trossilt kukkudes tekitada poomisohu.

Avalikud mänguväljakud

• Tehnilise järelevalve amet leidis, et kohati on kasutusel katkisi seadmeid või muul moel korrast ära mänguväljakuid. Näiteks on vundamentide betoonosad kattepinnasest väljas, puitosad amortiseerunud ja vajaksid uusi kaitsekihte ning vanemate seadmete puhul ka metallosade korrodeerumine.
• Vähesest hooldusest annavad märku näiteks nöörköite kulumine ning kiikedel liiga kulunud ketid.
• Samuti oleks võimalik ohutust suurendada parema planeerimisega juba ehitamise ajal, näiteks atraktsioonide turvaalad on liiga väiksed või omavahel kattuvad, puuduv teave seadmete kasutamiseks ja nende omaniku kohta.
• Parem võiks olla ka üldine heakord, mida rikuvad klaasikillud ja prügi mänguväljakul.
• Mänguväljakute puhul on riskiteguriks ka asjaolu, et kuivõrd tegemist on avaliku alaga, siis mänguväljaku korrasolek võib ootamatult muutuda omanikust sõltumata, näiteks vandalismi läbi. Seetõttu on väga oluline, et kasutajad enne mängima asumist atraktsioonide korrasolekut kontrolliksid.

Õhkbatuudid

• Tarbijakaitseamet rõhutab, et batuudid peavad olema alati nõuetekohaselt kinnitatud. Teenuse pakkuja peab lähtuma tootja antud juhistest ning kinnitamisel ei piisa, kui seda teha üle ühe.
• Samuti ei tohi olla batuudi puhul lastel ligipääs elektriseadmetele.
• Ka batuuditeenuse pakkujad peavad pöörama suuremat tähelepanu seadmete heale seisukorrale – ei ole harv vaatepilt, mil batuudi ankurduspunkt on rebenenud või on batuut rebenenud nii, et laps võib sinna takerduda.
• Järgida tuleb batuudi kasutusjuhendis seatud piiranguid, nii piiranguid ilmastikuolude suhtes (tugeva tuule ja vihmaga batuute kasutada ei tohi) kui kasutajate pikkuse ja ka maksimaalse kasutajate arvu kohta.

Lisainfo:

Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert 506 4608

Anu Võlma, tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist 501 1585