Tarbijakaitseamet avastas müügilt ohtlikke tooteid

Tarbijakaitseameti pressiteade
21.12.2018

Tarbijakaitseamet avastas müügilt ohtlikke tooteid

Tarbijakaitseamet on tuvastanud kaubandusest pistelise kontrolli käigus ohtlike tooteid nii mänguasjade, ehete kui ka tarbetoodete hulgast. Tarbijal on õigus juba ostetud, ent ohtlikuks tunnistatud toote eest raha tagasi küsida, seejuures ostutšeki esitamine ei ole kohustuslik.

Mänguasjade hulgast osutusid väikelastele ohtlikuks:
Akela Kaup OÜ kaupluses Tuhat Vajalikku Asja müügil olnud mängukoerte komplekt Zabawka,
Kodutop OÜ kaupluses Kodutop mänguasi Feliz Music,
Maxima Eesti OÜ kaupluses Maxima müügil olnud vannimänguasjad Foxter Soft Balls ja Foxter Bathing Fun.
Nimetatud mänguasjad osutusid ohtlikuks, kuna neist eraldus testimise käigus väikeseid detaile, mis võivad hingamisteedesse sattudes põhjustada väikelapsel lämbumisohtu. Lisaks osutusid ohtlikuks väikelastele mõeldud džemper Happy House ning imikute papud, mida müüdi Adelli Kaubanduse OÜ kaupluses Adelli, kuna neilt eraldusid samuti väikesed detailid nagu litrid ja pärlid.

Liigse ftalaatide sisalduse tõttu kõrvaldati müügilt plastikmänguasjade komplekt Frozen tegelastega, mis oli müügil FIE Aavi Lensment Kilingi-Nõmmel asuvas kaupluses Perepood. Ftalaate kasutatakse peamiselt plasttoodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks, kuid nende sisaldus mänguasjades ja lastetoodetes ei tohi ületada 0,1 protsenti plastse materjali massist. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks hormoontalituse häireid.

Testimisele võeti ka kuus nahktoodet kroom VI sisalduse testimiseks ning viis moeehet nikli sisalduse kindlaksmääramiseks. Nii nikli kui ka kroom VI sisaldusele tarbijatoodetes on kehtestatud Euroopa Liidus piirnormid, kuna need võivad inimese nahaga kokku puutudes kutsuda tundlikel inimestel esile allergilisi reaktsioone.

Kuuest testimisele saadetud nahktootest leiti liigne kroom VI neljas tootes – ühes käevõrus ja kolmel kindapaaril. Käevõru New Vintage by Kriss oli müügil Pärnus asuvas Suveniir OÜ kaupluses. Nahkkindaid müüsid Võru TÜ kauplus Võru Kaubamaja (nahkkindad GT1174), N-Kaubandus OÜ kauplus N Trend (kindad Birreti) ning Vikserra OÜ kauplus 4 Seasons (kindad Yimer).

Nikli sisaldus ületas normi Kodutop OÜ Pärnu kaupluses Kodutop müügil olnud ehtekomplektis Fashion Jewelry ja Baltman OÜ Mosaic kaupluses müügil olnud kõrvarõngastes.

Kõikide nimetatud ettevõtjate suhtes alustati haldusmenetlus ning tooted on müügilt eemaldatud. Tarbijakaitseamet on 2018. aastal testimiseks võtnud kokku 55 toodet, millest ohtlikuks on osutunud 14 ning nõuetele mittevastavaks märgistuse puudulikkuse tõttu 3 toodet. Osade toodete osas on menetlused ettevõtjatega veel pooleli.

Amet teavitas või on teavitamas ohtlike toodete leidudest ka teisi Euroopa Liidu riike läbi kiirteabevahetussüsteemi Rapex. Süsteemi eesmärk on kiirelt infot vahetada liikmesriikide ja komisjoni vahel tarbijate tervist ja ohutust tõsiselt ohustavate tarbekaupade suhtes võetud ennetavate ja piiravate meetmete kohta. Läbi Rapexi teavitatud ohtlike toodete nimistu on kättesaadav kõigile ning selle leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt, kus igal nädalal avaldatakse uus ülevaade ohtlikest toodetest. Seega saavad ka ettevõtjad ise täita oma hoolsuskohustust ning jälgida oma pakutava kaubavaliku turvalisust kasutajatele.

Vaata fotosid ohtlikest toodetest tarbijakaitseameti Facebooki fotoalbumist.

Rohkem teavet:
ohutuse rubriik ameti veebis.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Maaelukomisjonis hekseldati läbi kõik Toiduliidu lipumärki puudutavad küsimused

Viimastel aastatel kostunud kriitika eestimaist tootmist tähistava lipumärgi ümber tõi teisipäeval riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelule 25 inimest, ent muutusteni, kui need tulema peaksid, läheb veel aega.

Kuigi seisukohti väljendati istungil erinevaid, tabas asja üht tuuma, mis aitaks aruteluga edasi liikuda, kõige paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

“Kas lipumärgi puhul on tegu tarbijate eksitamisega või mitte? Oleme oma nõukogus asja tõsiselt arutanud. Kuna meil on liikmeteks nii toidu esmatootjaid kui ka tööstused, pole konsensust lihtne leida. Seega tuleb võimaliku eksitamise kohta kõik korralikult välja uurida. Siis saab otsustada, kas on tarvis mingid meetmed kasutusele võtta,” ütles Tõnissoo, kes kiitis lipumärki, pidades seda üheks kõige geniaalsemaks turundusvõtteks. […]

Allikas: Maaleht

Tarbijakaitseamet: Reisiettevõtjail tuleb anda rohkem lepingueelset teavet

Tarbijakaitseameti pressiteade
03.12.2018

Tarbijakaitseamet: Reisiettevõtjail tuleb anda rohkem lepingueelset teavet

Tarbijakaitseamet viis reisiettevõtjate seas läbi uuringu, et välja selgitada, kuidas on reisiettevõtjad tänavu 1. juulil jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivist tulenevate nõuetega kohanenud ja neid täidavad. Fookuses oli eelkõige reisijale esitatav lepingueelse teabe ja teabelehe esitamine, mille osas esines palju puudusi.

Uuringus vaadeldi reise korraldavate ja vahendavate ettevõtjate müügiprotsesse ning küsiti pakkumisi nii eelnevalt kokku pandud pakettreisidele kui ka individuaalreisidel. Reisipakkumist küsiti kokku 46 ettevõtjalt, kellest 36 vastas päringule.

Amet tuvastas, et 19 juhul esines puudusi lepingueelse teabe esitamisel ja samapalju puudusi ka teabelehe esitamisel. Näiteks lepingueelse teabe esitamisel ei esitatud kogu asjakohast teavet või esitati see pärast lepingu sõlmimist, jäeti viitamata tüüptingimustele ja vahendatavate pakettreiside puhul jäeti välja toomata andmed reisi tegeliku korraldaja kohta. Teabelehe esitamise puudused seisnesid selles, et teabeleht esitati alles pärast lepingu sõlmimist või jäeti üldse esitamata.

Uue regulatsiooni järgi peab reisiettevõtja enne lepingu sõlmimist andma reisijale põhjaliku info. Teabe esitamine on kohustuslik nii reisikorraldajale, reisivahendajale kui ka seotud reisikorraldusteenuseid hõlbustavale ettevõtjale. Reisikorraldaja ja vahendaja puhul piisab, kui üks neist teabe edastab.

Pakettreisi korral peab reisiettevõtja reisijale andma enne lepingu sõlmimist kahte tüüpi infot. Esiteks standardinfo teabelehe reisija õiguste kohta l ning teiseks asjakohase info konkreetse pakettreisi kohta. Seotud reisikorraldusteenuste puhul peab reisiettevõtja andma reisijale vähemalt standardinfo teabelehe.

Pakettreisi korral peab teabeleht sisaldama vähemalt järgmist:
tegemist on pakettreisiga;
info reisija õiguste kohta;
info reisikorraldaja vastutuse kohta;
info reisikorraldaja tagatise kohta.

Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijat teavitada, et:
ta ei saa kasutada neid õigusi, mis on ette nähtud üksnes pakettreiside korral;
iga teenuse tegelik osutaja vastutab ise oma teenuse kohase osutamise eest;
reisija saab kasutada seotud reisikorraldusteenuste korral ettenähtud tagatist, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata selle sõlmimist hõlbustanud reisiettevõtja maksevõime tõttu.

Rohkem infot:
„Puhka targalt“ kampaaniaveeb

NB! Täna, 3. novembril püstitab tarbijakaitseamet reisiteemalise infolaua lennujaama ja sadamasse. Infolaud asub Tallinna lennujaamas avalikul alal kella 11.30-13.00 ning Tallinna sadamas D-terminalis ainult reisijaile mõeldud alal kella 16.00-17.30. Infolauas on reisijatel võimalik küsida oma õiguste kohta reisiteenuste ostmisel, sh uue pakettreisi direktiiviga seonduvalt, millega on reisijale antud varasemast suuremad õigused.

Lisainfo:
Pille Kalda
tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
Tel: 620 1719

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Kuidas kauplused sind lõksu meelitavad ja kuidas targasti poes käia

Kui sageli sa planeerid kiiresti toidupoest läbi hüpata, et paar elementaaret asja haarata ning poest väljudes vaatad hämmastusega neid kolme suurt kotitäit kraami ja mõtled, et kuidas see küll juhtus? Sa ei ole sugugi ainuke, kellel nii juhtub. Supermarketite kaubapaigutus ja isegi värviskeem on väga täpselt planeeritud sel moel, et rõhuda meie alateadvusele. Kavalate nippide ja trikkidega suunatakse meid ostma asju, mida me tegelikult sugugi ei vaja. Tagajärjena kannatab meie rahakott ja sageli ka tervis.

Kõige lihtsam viis vältida supermarketite strateegiaid on väiksemate poodide, turgude ja otse tootjalt tarbijale võrgustike eelistamine. Osavalt planeerides on võimalik sel moel rahuldada üsna suur osa oma toidu- ja tarbekaupade vajadusest. Sageli aga ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures suurkaupluseid vältida. Sel juhul tuleb olla nutikas ja tähelepanelik ning märgata neid trikke, millega sind rohkem tarbima meelitatakse.
1. Esmatarbekaupade paigutus
Toidukauplused teavad, et enamik inimesi tuleb poodi teatud kindlate põhikaupade järele. Leib, piim, liha ja köögiviljad asetatakse enamasti U-kujuliselt mööda poe kaugemaid nurki üksteisest võimalikult kaugele, tagamaks et sa jalutad paari asja ostmiseks tervele poele ringi peale. Sealjuures möödud suurest hulgast asjadest, mida sa tingimata ei vaja, aga sul tekib kange kiusatus neid osta.Oled sa märganud, et sageli on lilled ja puuviljad sissepääsu lähedal? Ilusad värvid ja isuäratavad lõhnad parandavad su meeleolu ja pikendavad poes veedetud aega. Samuti on turuuuringud näidanud, et kui su korv on juba tervislike värskete toidukaupadega täidetud, siis paradoksaalsel kombel lubad kergemini endale väikest kiusatust ebavajaliku ja ebatervisliku suupiste näol.
2. Sooduspakkumised, mis ei ole tingimata soodsad
Enamust inimesi köidavad suured neoonpaberil sildid “sooduspakkumine” või “eripakkumine”. Väga sageli aga ei ole need pakkumised sugugi nii head tehingud. Hakates lähemalt uurima peenes kirjas kilohinda või seda, mis see kaup enne soodustuse määramist maksis, võid leida, et säästad vaid mõned sendid või halvemal juhul maksad isegi peale. Kui tegemist on asjaga, mida sul tegelikult ei olnud üldse plaanis osta, siis on pood just sulle 1:0 ära teinud.
3. Tooteinfo valed
Tootepakendil lubatud imelised tervislikud mõjud on sageli lihtsalt turundustrikk. “Light” tooted ei ole enamasti tervislikumad, kuna väiksem rasvakogus kompenseeritakse suhkruga. E-vaba võib tähendada seda, et E-koodi märkimise asemel on lisaained lihtsalt sõnadega välja kirjutatud. Vitamiinidega “rikastatud” toidud võivad sisaldada vitamiine sellises vormis, mis ei ole inimese jaoks väga hästi omastatav ja nii edasi. Turundajad imevad sageli kauba reklaamimiseks ideid pastakast välja ning neil väidetel ei ole mitte midagi pistmist kauba tegeliku toiteväärtusega. Suurtootjate eesmärgiks on kasum, mitte sinu tervise parandamine. Selleks, et eristada tegeliku toiteväärtusega kaupa lihtsalt toredasti pakendatud kaubast, õpi hoolikalt lugema ja mõistma pakenditel olevat infot. Eelista kaupa, mille koostisainete nimekiri on võimalikult lühike ja arusaadav ka ilma kõrghariduseta toidukeemias.
4. Toodete paigutus
Toidutootjad kulutavad suuri rahasid, et kindlustada oma kaubale parim nähtavus. Pea meeles, et see kaup mis esimesena sulle silma hakkab, ei pruugi olla sugugi kõige kvaliteetsem, tervislikum või soodsam omasarnaste toodete hulgas. Väiksematel tootjatel, mis võib-olla pööravad enam tähelepanu oma toodete kvaliteedile, ei ole väga suurt eelarvet oma kaubapaigutuse organiseerimiseks sama efektiivselt. Nende toodete leidmiseks pead ise veidi vaeva nägema. Pööra tähelepanu ka sellele, et riiuli otstesse ei paigutata alati kampaaniatooteid – vahel arvame loogiliselt, et sinna on välja pandud vaid soodustooted, kuid see ei pruugi sugugi nii olla.
5. Hirm millestki ilma jääda
Meis kõigis pesitseb hirm, et kui me ruttu võimalusest kinni ei haara, siis kaotame mõne eriti soodsa võimaluse. Supermarketid kasutavad seda hirmu suurepäraselt ära tehes piiratud aja kehtivaid kampaaniaid. Eriti siis, kui sa oled majanduslikul keerulistes oludes, on sellised kampaaniad väga efektiivsed, kuna sulle võib jääda mulje, et koheselt võimalust kasutamata jättes jääd millestki olulisest ilma.
6. Impulsiivsed ostud
Vaadakem tõele näkku – supermarketid ei paiguta värvilisi nätse ja komme vahetult kassa ette selleks, et sinu tervisest hoolida. Nad teavad, et kui sa oled oma korvitäiega kassasse jõudnud, siis näib euro või paar lisaks väike summa ning tõenäoliselt oled piisavalt tüdinud ja väsinud, et kiusatusele järele anda. Veel parem, kui sul on kaasas väsinud, tüdinud ja valjuhäälsed väiksed lapsed – lihtsam on nende mangumisele lihtsalt järele anda.
Sama eesmärki täidavad ka strateegiliselt paigutatud “sooduspakkumiste” lauad. Vajalike asjadeni jõudmine võib supermarketis olla nagu ahvatlustega täidetud takistusraja läbimine. Jää endale kindlaks ja ära lase ennast pidurdada hooajalistest “sooduskaupadest”, mis sulle otse tee peale ette paigutatud on.
7. Soovitused toiduainete kombineerimiseks
Mis sobib makaronidega kõige paremini? Suure tõenäosusega on vastus kohe kõrval riiuli peal. Toidukauplused asetavad kavalal moel kokku sobivad kaubad üksteise kõrvale, et inspireerida sind ostma seda väikest lisandit, mida sul küll alguses võib-olla plaanis ei olnud, aga mis äkitselt näib geniaalse ideena. Kui sageli oled sa ostnud sel moel pastakastme, mida tegelikult üldse ei planeerinud osta?
8. Rahulik taustamuusika
Turundusuuringud on näidanud, et tempokas muusika julgustab inimesi kärmelt ja asjalikult tegutsema, aeglane ja rahulik muusika soodustab seda, et võtad oma poeskäiku rahulikult ja longid ühest sooduspakkumisest teiseni. Klassikaline muusika soodustab seda, et inimesed ostavad pigem kallimaid tooteid. Nii et pane enne kauplusesse sisenemist kõrvaklapid pähe ja kuula enda poolt valitud reibast muusikat – nii väldid liiga kauaks riiulite vahele unelema jäämist.

Kuidas targemini osta?
Siin on mõned nipid, kuidas kaubanduskeskuste turundustrikke läbi näha ja targemini poes käia.
• Planeeri oma poeskäiku põhjalikult
Ilma ostunimekirjata poodi minek on kõige kindlam viis oma eelarvet ületada ja impulsiivseid oste teha. 10 minutit mõttetööd enne poodi siirdumist võib säästa väga palju raha. Mõtle rahulikult läbi need toidud, mida lähipäevil või sel nädalal valmistada soovid ning koosta vajalikest koostisainetest nimekiri. Ära unusta üles kirjutamast, mida vajad hommikusöögiks, vahepaladeks ning majapidamistarvete osakonnast. Lõppu jäta kolm vaba lahtrit spontaansete ostude jaoks – see aitab sul tunda ennast vähem piiratuna, kuid hoiab samas siiski kontrolli all kalduvuse osta enam, kui tegelikult vajad.
• Vaata enne nimekirja koostamist kappi
Kui sageli sa pakid lahti värskelt ostetud köögivilju, ning leiad et vanad on alles kasutamata? Kiire elutempo juures ja olukorras, kus kööki kasutab mitu inimest, on võimatu peast teada, mida sul kodus leidub ja mida mitte. Enne nimekirja koostamist viska pilk kappi ja külmkappi ja mõtle välja viise, kuidas juba olemas olevat kraami targasti ära kasutada, et võimalikult vähe juurde osta.
• Ole iseenda pankur
Võib-olla oled juba meister nimekirja koostamises aga sul on probleeme järgmise sammuga – sellele kindlaks jäämisega? Võta poodi kaasa ainult täpselt nii palju sularaha, kui sul vajalike asjade ostmiseks kulub ja jäta pangakaardid koju.
• Jäta võimalusel lapsed koju
Lastega koos poodi minek on alati kordades stressirohkem ja kulukam, kui ilma nendeta. Lastele suunatud turundus on terve omaette teadus ning erinevalt täiskasvanutest, on neile palju raskem seletada, kuidas müügitrikid nende alateadvust mõjutavad. Lapsed on turundajate jaoks väga efektiivsed väikesed tööriistad, mõjutamaks vanemaid ostma rohkem asju, mida neil absoluutselt plaanis ei olnud. Uuringud on näidanud, et lastega poodi minnes võid kulutada kuni 40% enam, kui ilma nendeta. Kui nad on pikast päevast ja meelte poolt sisse sõitvast infost väsinud, tuleb jonn kergesti ning juba niigi pinges lapsevanem annab sageli oma närvide nimel kiiresti järgi. Kui sul ei ole lapsi poodlemise ajaks kuhugi jätta, siis anna neile ülesandeid millegi leidmiseks – nii rakendad nende tähelepanu millegi kasuliku teenistusse.
• Hoia kalkulaator käepärast
Mäletad, et vahel ei pruugi sooduspakkumised sugugi soodsamaks osutuda? Arvuta kahtluse korral ise üle ühiku ja kilo hind. Samuti aitab see sul tegelikku hinnavahet arvutada võttes arvesse pakendi suurust.
• Võta väiksem korv
Kas oled märganud, et poekärud kipuvad suuremaks minema? See on selleks, et sa saaksid sinna tähelepandamatult rohkem asju kuhjata. Võta lihtsalt väiksem korv – sinna on raskem kuhjata neid üleliigseid asju mida sa üldse osta ei plaaninud.
• Väldi näljase inimese ostusid
Mis juhtub siis, kui su kõht on tühi? Tõenäoliselt on sul teravam haistmine, vähem terav mõtlemine ning ebatervislikud toidud omandavad hoopis uutmoodi ahvatluse. Tühja kõhuga poodi minek on üks halvemaid asju, mida teha saad. Suure tõenäosusega avastad ennast korvi ladumas igasuguseid soolaseid ja magusaid ebatervislikke suupisteid. Söö kodus enne kõht täis või võta vähemalt tervislik vahepala enne, kui toidupoodi siirdud.
• Ole tähelepanelik tootetutvustuste ja tasuta näidiste osas
Tipptunnil on poes sageli iga nurga peal keegi, kes pakub midagi maitsta, juua või nuusutada. Sinna juurde käib korralikult selgeks õpitud jutt selle toote imeliste omaduste kohta. Tootetutvustused ei ole tingimata halvad, kui sa pead meeles, et otsus selle toote vajalikkuse kohta on siiski sinu enda teha. Kui sa tunned, et lauakese pealt proovimine ja siis ilma ostuta minema jalutamine on sinu jaoks ebamugav, siis väldi neid pakkumisi. „Ei, aitäh” on täiesti viisakas ja aktsepteeritav vastus. Kui neid esitlejaid on õigesti koolitatud, siis teavad nad, et keeldud tootest, mitte nende tehtavast tööst.

Laupäeval on rahvusvaheline “mitte midagi ostmise” päev

Rahvusvaheline ostuvaba päev on 1992. aastast tähistatav liigtarbimise vastane protestipäev, millega kutsutakse inimesi üles vähem tarbima, analüüsima oma tarbimisharjumusi ning suurte poekettide asemel kohalikke väikepoode toetama. Ostuvaba päev toimub Euroopas novembri viimasel laupäeval ja USA-s tänupühale (novembri neljas neljapäev) järgneval reedel. Lisaks enda tarbimise vähendamisele korraldatakse üle kogu maailma inimeste teadlikkuse suurendamiseks mõeldud üritusi, aktsioone ja töötubasid.

Esimene ostuvaba päev toimus 1992. aasta septembris Kanadas, et pöörata ühiskonna tähelepanu tarbimise ja ületarbimise tagajärgedele. Info selle idee kohta liikus kiiresti inimeste ja interneti kaudu edasi ning 1997. aastast hakati ostuvaba päeva tähistama tänupühale järgneval reedel, vastukaaluks tarbimisele pühendatud mustale reedele, mil suured poeketid pakuvad öist poodlemisvõimalust, allahindlusi ning võimalust soetada varakult jõulukinke. Tänapäeval on must reede Ameerikas nii populaarne, et klientidel on tavaks telkida poodide uste ees ning hullunud poodlejate massides saadud vigastused on tavaline nähtus. Ostuvaba päevaga sooviti jõulud muuta taas südamlikuks pühaks, et need poleks korporatsioonide hiigelkasumi teenimise tööriistaks.
Ostuvaba päev sai tuule tiibadesse tänu ajakirja Adbusters toetusele, mis üritas 2000. aastal üritust televisioonis reklaamida. Paraku keeldusid kõik suuremad USA telekanalid tarbimisvastase reklaami näitamisest ja näiteks CBS-i esindaja ütles ajakirjale, et selline reklaam on vastuolus USA majanduspoliitikaga. Lõpuks nõustus CNN reklaami näitama, kuid üksnes pärast seda, kui neile öeldi, et keeldumise puhul kirjutatakse sellest artikkel Wall Street Journalisse. Nüüdseks on info ostuvabast päevast interneti abiga levinud üle kogu maailma ning tarbimisvastast päeva tähistatakse ligi 70 riigis. Eestis tähistati ostuvaba päeva esmakordselt 2002. aastal.
Idee algatajate sõnul ei ole ostuvaba päeva mõte see, et inimene ei käi üks päev poes, vaid see, et tarbijad mõtleksid hoolega oma valikute üle ning võtaks seda esimese sammuna keskkonnasäästlikuma eluviisi poole. Samuti on see asjakohaseks võimaluseks tutvuda kohalike poepidajatega ning korraldada kaubavahetuse põhimõttel töötavaid jõululaatasid: inimesed toovad laadale kinke, mida nad ei vaja ning saavad vastutasuks võtta kellegi teise toodud eseme.
Paljudes riikides korraldatakse tarbimiskäitumise tagajärgedele tähelepanu pööramiseks mitmesuguseid aktsioone, näiteks lõigatakse supermarketites katki krediitkaarte, sõidetakse tühjade kärudega ühtses rivis mööda poodi, jalutatakse poodides zombidena ja korraldatakse suuri tänavapidusid. Samuti toimuvad töötoad, kus õpetatakse muu hulgas ka ise jõulukingitusi tegema. Üksikisiku tasandil saame me kõik teha selle otsuse, et tänavu mõttetuid jõulukinke kokku ei osta ja alustada keskkonnasäästlikumat tarbimist ning kutsuda üles ka teisi oma tarbimiskäitumist muutma.

Allikad: Adbusters, The Guardian, International Business Times, Buy Nothing Day UK

Facebook: Avalik kiri toidutööstustele, valitsusele ja riigikoguliikmetele

 

Lipumärk liha ja lihatoodete märgistamisel on eksitav

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli, toiduainetetööstus ja jaekaubandus.

Paljud lihatööstuse jaoks toorainet tootvad ettevõtted ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on. Eestlane ostab liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistab vähemalt oma sõnades kodumaal kasvatatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016).

Seepärast on äärmiselt oluline milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest, või siis kauplusekettide hinnasiltidel leiduvast infost……….

Allkias: facebook

 

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Tarbijakaitseameti pressiteade

15.03.2018

 

Tarbijaõiguste väljakuulutamisest interaktiivsete digilahendusteni

Täna tähistatakse üleilmselt tarbijaõiguste päeva, mille raames on paslik tähelepanu pöörata 56 aastaga toimunud suurtele muutustele tarbimiskeskkonnas. Alates tarbijaõiguste seaduslikkuse loomist tänaseni on kasvanud nii tarbimise maht kui ka inimeste vajadus üha kiirema info saamise järele, millega tuleb sammu pidada nii ettevõtjail kui järelevalveasutustel.

Tarbijaõiguste päev sai alguse 15. märtsil 1962. aastal Ameerika Ühendriikide president J.F. Kennedy peetud kõnest, kus ta rõhutas, et kõik inimesed on tarbijad ning nende huvid peavad olema kaitstud erinevate pettuste, sealhulgas eksitava reklaami ja puuduliku märgistuse eest. Inimestele müüdavad tooted ei tohi olla ohtlikud ja neil peab olema valikuvõimalus. Eeltooduga pandi alus tarbijaõiguste seaduslikkusele ning alates 1962. aastast tähistatakse just seda päeva kaasaegse tarbijakaitse loomise ja rahvusvahelise tarbijaõiguste päevana.

Tänapäeval on Kennedy öeldu endiselt kehtiv. Kui Eesti tarbijal tekib küsimusi oma õiguste kohta konkreetses olukorras, on tal võimalik pöörduda küsimusega tarbijakaitseameti, kohaliku omavalitsuse või mõne tarbijaorganisatsiooni poole. Ajaloos tagasi vaadates käidi kunagi aktiivselt tarbijakaitseameti nõustamisvastuvõttudel, ent ajapikku on see võimalus muutnud üha vähem populaarseks kahanedes mõnes Eesti paigus lausa olematuks. Tänasel päeval eelistavad tarbijad infot saada väga kiirelt ja käepärasel viisil ilma selleks kusagile spetsiaalselt sõitmata, milleks kulub aega ja raha.

Tarbijakaitseameti veebileht on väga populaarne info otsimise kanal, millele lisaks saavad tarbijad valida ka teiste operatiivsete kanalite vahel. Veebilehe kõrval on populaarseimaks kanaliks tarbijakaitseameti nõustamistelefon, mis alustas tööd juba 1994. aastal, veidi pärast tarbijakaitseameti asutamist. Nõustamistelefonilt saavad tarbijad nõu lihtsamate küsimuste korral ning telefonikõnede arv aastas küündis ligi 25 tuhandeni. Kuivõrd telefoniliinid oli pidevalt koormatud ja tekkisid kõneootejärjekorrad, hakkas amet juba mõned aastad tagasi otsima tarbijale mugavamaid ja käepärasemaid võimalusi küsimustele vastuste saamiseks.

Tarbijakaitseamet otsustas proovida vastata küsimustele nende tekkekohas kasutades digitaalseid lahendusi tarbijaabimehe näol. Nii avas amet pilootprojektina 2015. aasta sügisel lennujaamas kolm interaktiivset infokioski, mis keskendus lennureisija õigustele. Reisijad võtsid infokioskid hästi vastu külastades neid 2016. ja 2017. aastal keskmiselt 18 000 korda aastas.

Lennujaamas asuvate tarbija abimeeste populaarsus andis tarbijakaitseametile julgust katsetada sama ka kaubanduskeskustes. 2017. aasta lõpus avaski amet kaks infokioskit kaubanduskeskustes Rakveres Põhjakeskuses ja Viljandis Centrumis. Kolmas infokiosk Kuressaares on ka peagi kasutamiseks täielikult valmis. Esimese kolme kuuga on kaubanduskeskustesse paigaldatud digitaalsed tarbija abimehed teenindanud juba üle 1100 tarbija. Kui kaubanduskeskustesse paigaldatud tarbija abimehed osutuvad populaarseteks, plaanib amet tulevikus paigaldada neid ka teistesse linnadesse.

Tarbijakaitseamet soovib kõigile tarbijaõiguste päeva puhul mõistlikku tarbimist. Tarbija, tea oma õigusi ja kohustusi!

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Veebikauplejad iShop.ee ja S24 Eesti nörritavad tarbijaid

Tarbijakaitseameti pressiteade

02.03.2018

 

Veebikauplejad iShop.ee ja S24 Eesti nörritavad tarbijaid

Viimasel ajal on suurenenud tarbijate pöördumised tarbijakaitseametisse seoses probleemidega Ishop.ee OÜ veebipoega, mis tegutseb aadressidel www.ilike.ee ja www.ishop.ee ning S24 Eesti OÜ veebipoega, mis varem tegutses aadressil www.supermarket24.ee ja müüs kaupa ka oksjoniportaalide vahendusel.

Tarbijatele valmistavad muret olukorrad, mil nad on kauba eest tasunud, ent hoolimata kaupleja korduvatest lubadustest ei saabu kaup tarbijateni. Kui tarbijad on kasutanud oma õigust tehingust taganemiseks, ei ole ettevõtjad tarbijaile raha tagastanud või teinud seda ette nähtud tähtaja jooksul.

S24 Eesti OÜ kasutatud domeen supermarket24.ee on hetkel suletud, ent tarbijatel tasub teada, et ettevõte on varem kasutanud müügikanalina ka oksjoniportaale. Ei ole välistatud olukorrad, et ettevõtja avab tulevikus oma e-poe muudel domeenidel või kasutab teisi müügikanaleid. Seega tasub alati enne e-poest tellimist vaadata, kes on kaupleja ning teha eeltööd kaupleja tausta osas.

Tarbijakaitseamet selgitab juhtumitega seotud asjaolusid. Amet soovitab tarbijatel nende enda majandushuve silmas pidades arvestada eeltoodud asjaoludega ja kaaluda enne ostuotsuse tegemist ka teisi alternatiive.

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

Rohkem teavet:

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

Tarbijakaitseameti pressiteade

6.02.2018

 

Tarbijakaitseamet: ostes sisustustooteid LOOPRONS OÜ, endise nimega VT Trading OÜ kauplustest, ei pruugi kaupa tegelikult saada

 

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud mitmed tarbijad kuna kaupleja  LOOPRONS OÜ (endise ärinimega VT Trading OÜ) on jätnud tarbijate ees oma kohustused täitmata. Kohustuste mittetäitmine seisneb eelkõige selles, et kaupleja ei ole tarninud tarbija poolt tellitud kaupa tarbijale ettenähtud tähtaja jooksul või ei taga asjakohast klienditeeninust (ei vasta tarbija kirjadele) või ei ole tagastanud tarbijale lepingust taganemisel tellitud kauba maksumust.

Viimased pöördumised on seotud Paides tegutsenud Eleene sisustuskaupluse kohta, mis tänaseks on oma uksed sulgenud.

 

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on ettevõtte äriühingu nime muutmisel VT Trading OÜ-st LOOPRONS OÜ-ks. Muutunud on ka äriühingu juhatuse liige. Uueks juhatuse liikmeks on filipiinlanna, kellele kuulub ka mitmeid teisi Eesti äriühinguid, millede tegevuses on ilmnenud majandusraskused.

Kaupleja on jätnud vastamata ameti poolt edastatud tarbija kaebustele ning ei ole täitnud ka tarbija vaidluste komisjoni otsust, mistõttu on  nii VT Trading OÜ kui ka LOOPRONS OÜ lisatud tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitnud ettevõttete musta nimekirja. Komisjoni otsustega saab tutvuda tarbijakaitseameti infosüsteemis.

 

Amet soovitab tarbijatel, kellel on tekkinud rahaline nõue kaupleja vastu, pöörduda oma nõudega kohtusse, kas maksekäsu kiirmenetluse raames või hagiavaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse esitamise võimalusega saab tutvuda aadressil: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/maksekasu-kiirmenetlus.

 

Tarbijakaitseametil on õigus teavitada avalikkust ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest võimaldamaks tarbijatel teha teadlikke valikuid.

 

 

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!