Ohutus on tarbija õigus.

                          EEST TARBIJAKAITSE LIIT                    

                              Ohutus on tarbija õigus.

 

Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal väga aktiivselt toodete ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 

Toodete ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus nõuda, et kõik tooted on ohutud.

Toodete ohutus on ka üks peamisi Euroopa Liidu prioriteete.

Euroopa Liidu toll pidas 2018. aastal kinni 740 miljoni väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlike kaupu.

 

Toodet võib pidada ohutuks kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades toote kasutusiga ning kasutamiselevõtu, paigaldus ja hooldamisnõuete järgimist tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

 

Uurisime tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi ohutuse valdkonnas erinevate kategooriate lõikes nii meie kodulehe  www.tarbijakaitse.ee, aga ka otse küsitluste kaudu ja toome olulisema teabe kõigile asjast huvitatutele teadmiseks.

 

Ohtlike toodetega on korduvalt kokku puutunud 32 protsenti vastanutest. Seevastu 26 protsenti  ei ole ohtlike toodetega kokkupuutes olnud mitte kunagi.

 

Eestimaist toitu usaldavad 46 protsenti tarbijatest ja  54 protsenti kas ei usalda eestimaist või kahtleb selle ohutuses.

 

Lahvatanud toiduskandaalid on tarbijate usaldust kuritarvitanud.

 

Toidumärgistust uurivad alati  enne ostu sooritamist 40 protsenti vastajatest ja vahete-vahel 47 protsenti.

 

Kuna valdavalt 87 protsenti tarbijaid uurivad toidumärgistust, siis peab märgistus olema üheselt arusaadav ja aitama tarbijatele langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.

Märgistus  peab olema loetav, vastasel korral ei ole sellest tarbijal kasu.

 

Toidu märgistus annab tarbijatele olulist teavet toidu koostise, säilivuse, päritolu, kalorite, allergeenide jne. kohta.

 

Säilimisaeg näitab, mis ajani on toit söögikõlbulik või säilitab oma omadused.

Säilimisaja märkimiseks on kaks viisi – tarvitamise kuupäev „kõlblik kuni“ ja

minimaalse säilitustähtajaga kuupäev „parim enne“.

Pärast „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist toodet ei tohi enam müüa ega süüa, sest see võib olla tervisele ohtlik.

 

 

Sama oluline, mida me sööme, on ka see, mille seest me toitu sööme ja joome –

kas me kasutame kohvi joomiseks värvilisi papptopse, sööme ajalehe taolisesse paberisse pakitud vrappe, tarbime  kiletatud tooteid ja joome plastpudelitest vett jne.

 

Seega – pakendi lugemisoskus, keemiliste riskide hindamise oskus, teadlikkus

infoallikatest, hügieenireeglite järgimine on väga olulised tegurid kui me räägime toidu ohutusest.

 

Küsimusele kas tarbijad usaldavad ökomärgisega tooteid vastasid 25 protsenti jaatavalt

ja  28 protsenti eitavalt.

17 protsenti vastajatest arvavad, et kõik on liiga „roheline“, et olla tõsi.

 

Toodete kasutusjuhendeid loevad alati 40 protsenti  ja vahetevahel 60 protsenti vastanuid.

Seadus kohustab kauplejat andma tarbijale tehniliselt keerukate toodete puhul kaasa eestikeelse juhendi, et toodet saaks sihipäraselt kasutada, paigaldada, hooldada ja säilitada.

Võõrkeelse juhendi tõlkimise eest eesti keelde vastutab kaupleja ja tarbijal on õigus seda nõuda.

 

CE märgise tähendust tunnevad  ja teavad selle tähendust 38 protsenti vastanutest.

 

CE märgis kinnitab, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus, tervise-  ja keskkonnakaitse nõuetele ja et toodet võib turustada ja müüa Euroopa Liidus.

 

Mingil juhul ei tähenda CE aga China Export`i – Hiina eksporti, kuigi ka nii arvati, sest

turud on Hiina kaupadest tulvil.

 

Kas ja miks peab kasutama toodete ja teenuste standardeid vastasid 80 protsenti, et

standardid tagavad toodete kvaliteedi ja ohutuse ja et standardite kasutamine peaks olema kohustuslik mitte vabatahtlik arvasid 76 protsenti vastanutest.

 

Nendele tarbijatele, kes ei tea standardite tähendust ütleme selgituseks, et standardeid kasutatakse abivahendina valdkondade nagu kaubandus eeskirjade, kvaliteedi, tervise, ohutuse, uute tehnoloogiate, energiatõhususe, keskkonna mõju, ühendavuse ja koostalitusvõime reguleerimiseks.

 

Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!

 

Enim ohtlikeks toodeteks peavad vastajad laste mänguasju, pürotehnikat, lastehooldusvahendeid, elektrilisi kodumasinaid, puhastusvahendid, aga vähemal määral ka kosmeetikatooteid ja sidevahendeid.

 

Euroopa Liidu turul peavad ringlema üksnes ohutud ja Euroopa Liidu õigusaktidele vastavad tooted, sama nõue kehtib ka interneti vahendusel müüdavatele kaupadele.

RAPEX kiirhoiatussüsteem võimaldab 31 Euroopa riigi ja Euroopa Komisjoni vahelist kiiret teabevahetust ohtlike toodete kohta.

 

Kahetsusväärne on tõsiasi, et kõige ohtlikemaks toodeteks on tunnistatud laste mänguasjad, aga ka mootorsõidukid.

 

Seega ettevaatust nende toodetega!

 

Mida teha selleks, et muuta meie tarbimiskeskkond turvalisemaks arvasid 56 protsenti tarbijatest, et  tugevdama peaks turgude järelevalvet, 28 protsenti karmistaks seadusandlust ja 17 protsendi vastanute arvates tuleks parendada standardeid.

 

Seoses sellega, et 1.juunist 2019 on kehtestatud uued nõuded alkohoolsete jookide väljapanemiseks kauplustes,  mis tähendab, et alkohol tuleb paigutada teistest kaupadest eraldi, küsisime tarbijatelt, kas nende arvates selline meede aitab vähendada alkoholi tarbimist, mis on kahjulik tarbijate tervisele, vastasid 25 protsenti positiivselt.

 

Kahtleval ja eitaval seisukohal olid 75 protsenti vastanutest.

 

Turud muutuvad keerukamaks ja nutikamaks samas on tarbijatel üha raskem orienteeruda infotulvas, mida toodete kohta edastatakse.

 

Oluline ei ole informatsiooni maht vaid selle kvaliteet.

 

Tarbijate teadlikkus, arvamused ja usaldus on olulised indikaatorid näitamaks turgude

toimimist.

 

Teadlikkus on tarbijate suurim eelis!

 

Tarbijate teadlikust saame meie tõsta ja nende arvamusi kujundada, aga tarbijate usalduse peavad kauplejad ise välja teenima!

 

Tuletame tarbijatele meelde kuldreeglit, et tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud, seega sihipäraselt, sest tarbijate omavastutus ja kohustused mängivad ohutuse kontekstis väga olulist rolli.

 

 

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

 

6411697

 

 

 

TTJA pressiteade_Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et on uuendanud oma pretensiooni esitamise juhendit

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

10.12.2019

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et on uuendanud oma pretensiooni esitamise juhendit. Kõige olulisem muudatus puudutab pretensiooni esitamise aega, kui toode asendatakse uuega.

Tarbija üks põhiõigusi on võimalus pöörduda puuduse ilmnemisel kaupleja poole kahe aasta jooksul. Selle kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse. Asja asendamine tähendab täpselt samasuguse toote asemele andmist ehk kõik tingimused peavad olema samad, nt värv, suurus, mudel jne. Kuivõrd seaduses pole olukorda selgelt reguleeritud, on  TTJA  seisukohal, et asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatud osa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Tihti kurdavad tarbijad, et parandamine võtab liiga kaua aega. Paraku seadus ei sätesta, milline on mõistlik parandamise aeg. Selles küsimuses on TTJA seisukohal, et parandamine ei tohiks kesta üldjuhul kauem kui paar nädalat, tehniliselt keerukamate kaupade puhul mitte üle 3-4 nädala. Kui kaupleja ei suuda selle aja jooksul asja ära parandada, võib seda hinnata kui ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, mis annab tarbijale õiguse raha tagasi nõuda. Põhjendamatute ebamugavuste tekitamine tähendab seejuures tarbija asjatut jooksutamist, ootamist, samuti erinevate kulutuste tekkimist sel ajal, kui asi on remondis.

Lisaks  soovib TTJA juhtida tähelepanu asjaolule, et ostu tõendamist kui sellist ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud. Seepärast võib ostu sooritamist tõendada mitmel erineval viisil nt ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on seisukohal, et kauplejal ei ole alust keelduda kaebuse vastuvõtmisest, kui tarbija esitab tõendina pangaväljavõtte.

Lõpetuseks soovitab Amet eelkõige e-kauplejatel üle vaadata e-poes kehtivad tagastustingimused, et need ei sisaldaks 14-päevase taganemisõiguse välistust voodimadratsitele, -katetele ja -kattemadratsitele.

Nimelt on Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et mõiste „suletud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud“, ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, mille pakendi on tarbija pärast kauba kättesaamist eemaldanud.

See tähendab, et e-kauplusest ostetud voodimadratsid, -katted, ja -kattemadratsid ei kuulu tervisekaitseliste ega hügieeniliste kaupade hulka ning selliseid tooteid saab 14 päeva jooksul tagastada isegi siis, kui kauba pakend on avatud. Samas peab tarbija silmas pidama, et ta ei tohi toodet kasutada enamal määral kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes.

Juhul kui kaupleja hinnangul on tarbija kasutanud tagastatavat kaupa rohkem kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omadustes veendumiseks, siis ei kaota tarbija taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluse komisjoni.

Uuendatud juhend on leitav siit.

Lisainfo:

Anu Võlma

juhiabi

+372 667 2011

anu.volma@ttja.ee

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele säästvat valikut.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

20.november 2019

Tallinn

 

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele

säästvat valikut.

50 protsenti eurooplastest peab Euroopa Liidu kaubanduspoliitika üheks prioriteediks keskkonna- ja tervisestandardite järgimise tagamist.

Nii öeldakse täna avaldatud Euroopa Liidu 2019. aasta kaubanduse eurobaromeetri uuringus, seepärast kutsume uut Euroopa Komisjoni üle andma tarbijatele volitused säästva valiku tegemiseks.

ELi kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijad ja seepärast ei saa me

leppida asjaoluga, et madalate keskkonna- või tööstandarditega toodetud kaup

on jätkusuutlik.

Euroopa Liit tegutseb Pariisi kliimamuutuste kokkulepe ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel, seepärast peab kaubanduspoliitika võimaldama

tarbijatele  täiendavaid võimalusi säästvate valikute langetamiseks.

Euroopa tarbijatel on juba mõned võimalused säästvate valikute tegemiseks tuginedes EL energiamärgisele või vabatahtlikule ökomärgisele, aga seda on vähe!

Mõned Euroopa Liidu kaubanduspartnerid juba kritiseerivad ELi tervise-ja säästvusmeetmeid ja nõuavad toidu antibiootikumi resisdentsuse tõusu takistamist reguleerivaid eeskirju, mis on väga suur oht tarbijate tervisele.

Samuti tuleb tarbijatele pakkuda rohkem teavet toodete kestlikkuse ja töödeldud

liha päritolumaa kohta.

Euroopa kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijat ja selleks, et võimaldada meil elada jätkusuutlikult peab Euroopa Liit :

  • Pakkuma tarbijatele konkurentsivõimelist turgu, vähendades kvoote ja tariife;
  • Parandama koostööd reguleerivate asutuste vahel ja seda globaalselt,

näiteks veebis müüdavate ohtlike toodete  osas;

  • kaubanduslepingud peavad olema läbipaistvad ja tarbijad peavad olema kaasatud sellesse protsessi.

EL-i  kaubandusstrateegia tuleb panna tööle tarbijate huvides, sest just nemad veavad Liidu majanduskasvu!

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade 31.10.2019 Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

31.10.2019

Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette. Lausa 79% vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.

„Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,“ ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22% küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29% välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada (enamasti uuris seda 52%, vahetevahel 30%) ja kellega vajadusel kontakti võtta (vastavalt 45% ja 32%). Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu (38% ja 29%), kas on tegemist valmis või eritellimustootega (37% ja 24%) ja millises riigis on kaupleja registreeritud (32% ja 26%). Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.

Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/amet-kontaktid/uuringud

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule – on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.

Autor:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Heade soovidega

Pille Kalda
550 7797

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

PRESSITEADE

08.10.2019

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“.

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast – 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Euroopa Liit muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

1.oktoober 2019

 

Euroopa Liit  muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

Täna vastu võetud ökodisaini pakett täiustab viit tüüpi tooteid, mida paljud tarbijad oma kodudes omavad – valgustus, külmikud, telerid, nõudepesumasinad ja pesumasinad.

Seadmeid saab olema hõlpsam parandada, nad on ohutumad  ja tarbivad vähem energiat.

Uute meetmetega oleks tulnud minna aga paraku kaugemale senisest paketist ja muuta rohkem tootekategooriaid  remonditavaks, et tarbijatel oleks kauakestvatest toodetest maksimaalne kasu.

Pettumuseks on ka asjaolu, et tarbijad ei saa tooteid ise parandada, sest teatud varuosi ja hooldusnõuandeid saavad kasutada ainult professionaalsed remonditöökojad.

Siiski toob pakett kaasa tarbijatele järgmised eelised :

  • Toodete varuosad peavad olema saadaval vähemalt 7-10 aastat, mis muudavad tooted vastupidavamaks ja tekitavad vähem jäätmeid;
  • Televiisoriekraanides keelatakse toksilised leegiaeglustid, mis sunnivad tootjaid tulekahju edasilükkamiseks kasutama ohutumaid alternatiive;
  • Lambipirnide virvendus väheneb, mis on kahjulik meie närvisüsteemile;
  • Väheneb elektritarbimine, mis aitab säästa nii raha kui minimeerida keskkonnamõjusid;
  • Uued remondinõuded aitavad pikendada seadmete eluiga, millised praegu liiga kiiresti rikki lähevad.

Alates 2021. aastast kaovad ka segadust tekitavad A+, A++, A+++ klassid energiamärgiselt tänu 2018. aastal vastu võetud uutele meetmetele.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

                     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

                      ESTONIAN CONSUMERS UNION

 

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

Kodanike Energia Foorum loodi 2008. aastal ja seda korraldatakse traditsiooni kohaselt igal aastal keskendudes tarbijate vaatenurgale ja rollile Euroopa Liidu energiaturul.

Fooorumi korraldas Euroopa Komisjon koostöös Iirimaa sõltumatu energia- ja veeregulaatori ja kommunaalteenuste komisjoniga.

Foorum keskendus teemadele kuidas saavutada õiglane ja kaasav energia üleminek kõigile Euroopa kodanikele jätmata kedagi  kõrvale või ühtegi regiooni tähelepanu alt välja.

Samuti arutleti energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise, aga samuti jätkusuutliku rahastamise võimalustest ja kuidas tagada, et ka kaitsetumad tarbijad saaksid tõhusamaid ja paindlikumaid energiaturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Energiaturg on suurte muutuste keerises – Euroopa Komisjon on planeerinud 280 tegevust oma uues Energia tegevusplaanis.

Kavatsetakse vastu võtta ka Energiaseadus ja välja anda  maailma esimene Energia raamat.

  1. aasta novembris võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas  2050. aastaks saavutada kaasaegne konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne majandus.

Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja aitama kaasa EL majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisele maailmaturul ja tagama kvaliteetsed töökohad ja jätkusuutliku kasvu Euroopas, samas lahendades ka  muud põletavad keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Kliimaneutraalse majanduse nimel tuleb ühiselt tegutseda seitsmes strateegilises valdkonnas:

  • energiatõhusus;
  • taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt;
  • konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus;
  • infrastruktuur ja ühendused;
  • puhas ja ohutu liikuvus;
  • biomajandus ja  loodusliku süsiniku neelduvus;
  • süsiniku kogumine ja säilitamine allesjäänud heitkoguste vähendamiseks.

Konverentsi raames toimuvates töögruppides arutleti selle üle kuidas kaasata kodanike paremini energia ülemineku protsessi  ja millist tulu kodanikud saavad puhtast energia paketist, kuidas jätkusuutliku ja suuremahuliste finantseerimiste abil kindlustada tarbijatele rohelisem ja puhtam energia ning kuidas rahastada investeeringuid regionaalsel, linna ja kodanike tasandil.

Seega on võtmesõnaks investeeringud.

Kolmandas töögrupis arutleti selle üle millised on järgmised sammud energia üleminekul tarbijatele ja seda kuidas  tulevikus elekter ja gaas muudavad tarbijate käitumist keskendudes küttele ja jahutusele, mis moodustab poole EL energia tarbimisest, kui kiiresti need muutused on toimumas ja kuidas kindlustatakse, et  energiavaesuses majapidamised ei jäeta kogu  protsessist kõrvale.

Kuna energiaturg on keeruline, siis kodanikud vajavad ärimudeleid, mida nad saavad usaldada.

Kodanikega tuleb  rääkida keeles, mida nad mõistavad,  sest ainuüksi arvetest arusaamine tekitab raskusi suurele osale tarbijatest rääkimata digitehnoloogilistest uuendustest, mis meid ees ootavad.

Lepingud peavad olema läbipaistvad, arusaadavad ja paindlikud, andmemajandus peab vastama nõuetele, suurendada tuleb tarbijate õigusi ja kaitset.

Lepingute tingimusi ja tähtaegu vaidlustades on viimase kümnendi jooksul kohtuuksi kulutatud piisavalt palju, et sellest õppust võtta.

Samuti  peaksid olema kõigile kättesaadavad ADR teenused ja vajadusel tuleks luua energia ombudsman  ametikoht kuna uued energia tooted  ja teenused on tulekul ja üleminek saab olema pikk ja keeruline protsess, et tagada nutikas, energiatõhus ja jätkusuutlik ühiskond Euroopa kodanike jaoks. Kindlasti ei saa see protsess olema nii sujuv ja tõrgeteta nagu me seda sooviksime.

Pikaajaline strateegia on kahtlemata väljakutse kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele ja riikidele, ettevõtlussektorile, aga samuti kodanikele.

Ainult pooled saalis viibijad teadsid oma aastast energia- ja küttekulu, mis näitab tarbijate ignorantsust oma rahaasjade suhtes. Seega tarbijad ise vajavad elektriseerimist, et väljuda mugavustsoonist ja haarata initsiatiiv.

Viimane Eurobarometri uuring näitab, et  93 protsenti eurooplastest arvab, et kliimamuutused on otseselt seotud inimtegevusega ja 85 protsenti nõustuvad, et energia tõhusam kasutamine toob kaasa nii majanduskasvu kui uued töökohad ja tõstab eurooplaste elukvaliteeti.

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

 

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Austatud Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister ja ministrid,

Eesti Tarbijakaitse Liit kui tarbijate esindusorganisatsioon Eestis ja Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC täisliige alates 2004 aastast pöördub teie poole palvega toetada BEUC-i algatust Euroopa Liidu tarbijate tervise kaitseks.

Eesti Tarbijakaitse Liit on veerand sajandi jooksul harinud ja koolitanud terve põlvkonna tarbijaid ja seisnud valvekoerana tarbijate õiguste ja heaolu kaitsel ja ka seekord ei jää me käed rüpes ootama muutusi , mida tarbijad eluliselt vajavad.

Euroopa Liidu tarbijad vajavad kohvitopsides ja muudes paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju. Erinevalt plastist puuduvad EL-i eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Tarbijatel on õigus eeldada, et toiduga otseselt kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale.

Uues laborikatsed näitavad aga taaskord, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid n. kohvitopsid võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale sealhulgas neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

Rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse tekitavat vähki ja peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV filtreid, mis võivad põhjustada vähki või häirivad hormoonide süsteemi.

Ka 2017. aastal läbiviidud kiirtoidupakendite testidest kolmandikul avastati problemaatiliste fluoritud ühendite kõrge sisaldus. Teadlased kahtlustavad, et fluoritud ühenditel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele – vähk, viljatus ja rasvumine.

Kuna paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal on murettekitav, et seda kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta.

Alates 2021. aastast jõustuv ühekordse kasutusega plasti ambitsioonikas keeld toob paberi ja kartongi kui alternatiivid jõuliselt turule, kus puudub igasugune sellealane regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et tarbijate tervis pole piisavalt kaitstud antud olukorras ja Euroopa Parlament on kutsunud üles vastu võtma vastavaid meetmeid – see kõik on saavutatud pikaajalise, jõulise lobbitöö tulemusel Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt.

Kõige selle taustal palume teie jõulist sekkumist EL-i seadusandliku raamistiku korrastamiseks, et tarbijad võiksid kindlustundega sooritada oma igapäevaseid oste.

Tarbija vajab selgust ja kaitset!

Oma ostuvalikutega kujundavad tarbijad keskkonda meie ümber aga samuti panevad proovile oma tervise.

Eesti tarbijate tervis on aga meie kõigi südameasi!

Lisana kaasas BEUCi Pressiteade, taustamaterjal ja lisateave testide ja kommentaaridega.

P.S. TÄNAME Peaministrit ja Maaeluministrit EESTI MAASIKATE eest!

Lugupidamisega

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
BEUCi Eesti esindaja

6411697
www.tarbijakaitse.ee

 

 

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!