Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

 

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Austatud Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister ja ministrid,

Eesti Tarbijakaitse Liit kui tarbijate esindusorganisatsioon Eestis ja Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC täisliige alates 2004 aastast pöördub teie poole palvega toetada BEUC-i algatust Euroopa Liidu tarbijate tervise kaitseks.

Eesti Tarbijakaitse Liit on veerand sajandi jooksul harinud ja koolitanud terve põlvkonna tarbijaid ja seisnud valvekoerana tarbijate õiguste ja heaolu kaitsel ja ka seekord ei jää me käed rüpes ootama muutusi , mida tarbijad eluliselt vajavad.

Euroopa Liidu tarbijad vajavad kohvitopsides ja muudes paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju. Erinevalt plastist puuduvad EL-i eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Tarbijatel on õigus eeldada, et toiduga otseselt kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale.

Uues laborikatsed näitavad aga taaskord, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid n. kohvitopsid võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale sealhulgas neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

Rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse tekitavat vähki ja peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV filtreid, mis võivad põhjustada vähki või häirivad hormoonide süsteemi.

Ka 2017. aastal läbiviidud kiirtoidupakendite testidest kolmandikul avastati problemaatiliste fluoritud ühendite kõrge sisaldus. Teadlased kahtlustavad, et fluoritud ühenditel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele – vähk, viljatus ja rasvumine.

Kuna paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal on murettekitav, et seda kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta.

Alates 2021. aastast jõustuv ühekordse kasutusega plasti ambitsioonikas keeld toob paberi ja kartongi kui alternatiivid jõuliselt turule, kus puudub igasugune sellealane regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et tarbijate tervis pole piisavalt kaitstud antud olukorras ja Euroopa Parlament on kutsunud üles vastu võtma vastavaid meetmeid – see kõik on saavutatud pikaajalise, jõulise lobbitöö tulemusel Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt.

Kõige selle taustal palume teie jõulist sekkumist EL-i seadusandliku raamistiku korrastamiseks, et tarbijad võiksid kindlustundega sooritada oma igapäevaseid oste.

Tarbija vajab selgust ja kaitset!

Oma ostuvalikutega kujundavad tarbijad keskkonda meie ümber aga samuti panevad proovile oma tervise.

Eesti tarbijate tervis on aga meie kõigi südameasi!

Lisana kaasas BEUCi Pressiteade, taustamaterjal ja lisateave testide ja kommentaaridega.

P.S. TÄNAME Peaministrit ja Maaeluministrit EESTI MAASIKATE eest!

Lugupidamisega

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
BEUCi Eesti esindaja

6411697
www.tarbijakaitse.ee

 

 

BEUC PRESSITEADE: Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

BEUC PRESSITEADE
27.juuli 2019

Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

Uued laborikatsed näitavad, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid nagu kohvitassid ja kõrred võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale.

Paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal, aga erinevalt plastist puuduvad EL-s eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Kuna ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmaterjalid keelatakse ELis alates 2012. aastast, tõestas katse mõne alternatiivi, näiteks paberitüvede ohutust.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid koostöös riiklike ametitega analüüsisid 76 trükitud paberist või kartongist toidupakendit, näiteks kohvitasside, paberitüvede, trükitud salvrättide ja toidutoodete proove.

Testid näitasid, et rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse põhjustavat vähki.

Peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV-filtreid, millede puhul arvatakse, et need põhjustavad vähki või häirivad hormonaalset süsteemi.

BEUCi peadirektor Monique Goyens kommenteeris olukorda:

„Enamik tarbijaid eeldab, et nende toiduga kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale, kuid kahjuks pole see nii.
Pakendis olevad kemikaalid lekivad meie toitu, satuvad meie kehasse, kuid neil pole seal kohta. Uus test on tõend selle kohta, et paberist toidupakendid ei pruugi olla nii süütud kui tundub.
Tarbijate tervise kaitseks peab EL välja töötama ranged eeskirjad.
Murettekitav on see, et paberit kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta“

Taustast:
Trükitud paberist ja kartongist toidupakendid võivad sisaldada ja vabastada probleemseid kemikaale, s.h. ka neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

2017 a. Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud katsed näitasid, et kolmandikul kiirtoidupakenditest leiti fluoritud ühendite kõrge sisaldus, mis võivad põhjustada vähki,
viljatust ja rasvumist.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul pole tarbijate tervis piisavalt tagatud.

Euroopa Parlament on kutsunud üles võtma vastu meetmeid tagamaks, et probleemsed ained jääksid toidupakenditest ja toidust välja.

Euroopa Kontrollikoda teatas, et on vajadus ühtlustatud ohutuseeskirjade järele.

Vahendas:

Linda Läänesaar
BEUCi Eesti liige

Majutusteenustele 14-päevane taganemisõigus ei laiene

Majutust vahendavate veebilehtede või äppideta ei kujuta paljud reisimist enam ettegi, ent mõnikord esineb ka kogenud reisijail ootamatuid probleeme. Sageli arvatakse ekslikult, et netis tellitud majutust saab 14 päeva jooksul tasuta tühistada viidates Euroopa Liidus kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele.
Majutusteenust vahendavad portaalid on tarbijate hulgas väga populaarsed, enim kasutatavad Eesti tarbijad booking.com ja Airbnb rakendusi. Paraku on internetis majutust broneerides juhtunud, et tarbija eeldab ekslikult, et tal on õigus 14-päeva jooksul tehingust taganeda, nagu netiostude puhul Euroopa Liidusseadusega reeglina ette nähtud.Tasub teada, etmajutusteenustele vastav seaduslik taganemisõigus õigus ei laiene. Seega on tühistamis- ja muutmistingimused iga teenusepakkuja otsustada ning tarbijale broneeringu kinnitamise järgselt siduvad. Hästi oluline on iga broneeringu puhul ka teada täpseid tingimusi, kuna sama vahendusportaal pakub reeglina erinevate hotelli või korterite majutust erinevatel tingimustel.

Tühistamise kiirus ei päästa

Näiteks on tarbijad ekslikult broneerinud tagasimakse võimaluseta majutuse ning selle avastamisel soovinud seda tasuta tühistada, viidates enda kiirele reageerimisele. Paraku ei ole majutusasutused kohustatud broneeringut tasuta tühistama, kui vastav tingimus on tarbijale enne tehingu sõlmimist teatvaks tehtud, olenemata sellest kui kiiresti tarbija selleks soovi avaldab või kui kaugesse tulevikku on majutus planeeritud. On juhuseid, kus tarbijad põhjendavad tühistamatu broneeringu tühistamissoovi omapoolse eksitusega, paraku selline argument ei ole tulemuslik.
On olnud juhuseid, kus tarbijad on jätnud tähelepanu ka teisi olulisi majutusasutuse sätestatud tingimusi ning seeläbi kahju kannatanud. Näiteks on osadel hostelitel või külaliskorteritel, kus puudub kohapeal teenindav personal, selged tingimused, et saabumine peab toimuma kindlal kellajal või enne teatavad aega, mille möödumisel ei ole võimalik tarbijaid majutuspaika sisse lasta. Sellise tingimuse tähelepanuta jätmisel võib tekkida olukord, kus reisijad ei pääsegi liiga hilise saabumise korral ööbimispaika, kuigi on selle eest ette tasunud.

Ettevaatust filtritega

Enamus vahendusportaale pakub võimalust majutuspakkumisi filtreerida, näiteks saab märgistada, et kuvataks ainult neid majutusvõimalusi, kus on bassein, wifi, tasuta tühistamise võimalus, hommikusöök jms. Kui filtrite abiga on sobiva majutuseni jõutud, tuleks kindlasti enne broneeringu vormistamist väga tähelepanelikult üle kontrollida, kas eelnimetatud teenused ja tingimused on ka soovitud kuupäevadel ja konkreetse valitud toatüübi puhul olemas.
Teatud teenusteid olemasolu võivad tarbijad ekslikult pidada iseenesest mõistetavaks, näiteks privaatne vannituba, hommikusöök, wifi, pesemisvahendid jms. Paraku võib sama majutusasutus olenevalt toatüübist ja -hinnast pakkuda ka erinevaid majutustingimusi, sh võimalust broneering tühistada või kuupäevi muuta. Seega enne broneeringu kinnitamist tuleb kõik kuvatav info läbi lugeda ning kahtluse korral üle küsida.
Kuigi väga mugav on kasutada majutuse broneerimisel nutiseadmeid ja telefonis asuvaid äppe, on soovitav võimalusel kallimad või pikemaajalised majutused vormistada läbi nö „suure ekraani“ ehk arvutis, sest selliselt hoomab pakkumise ja broneeringu kõiki tingimusi paremini.
Alati on soovitatav lisaks kirjeldusele portaalis „guugeldada“ internetist ka teiste reisijate fotosid ning tagasisidet.

Mida teha probleemide korral?

Kahjuks esineb juhuseid, kus tarbija on kõik õigesti vormistanud, kuid majutusteenusega tekib siiski probleeme, näiteks ei vasta tuba või muud teenused tingimustele, ekslikult on tarbija arvelt maha võetud rohkem raha kui kokku lepitud või tekib muid möödarääkimisi. Sellistes olukordades saavad Euroopa Liidus registreeritud teenusepakkujatega tekkinud vaidluste puhul tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru, ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Millest küll on tehtud huulepulgad?

Kosmeetika on midagi sellist, mida me kõik tarbime, aga kui paljud mõtlevad seejuures sellele, et mõni lemmiktoode võib sisaldada tugevaid kemikaale ning organismile ohtlikke koostisosi? Mõnele inimesele ei pruugi need märkimisväärset mõju avaldada, aga teine, tundlikum, võib saada lausa terviseprobleemi, räägib Apotheka Beauty iluekspert Riin Liplik.[…]

allikas: Postimees

Millal võib toidulisandite võtmine olla ohtlik?

Üha enam esitatakse arvamust, et toidulisandid ei toimi ja nende ost on raharaiskamine. Mis veelgi hullem – nad võivad olla isegi kahjulikud, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Mõned toidulisandid võivad mõjutada ravimite imendumist, metabolismi, toimet ja ka teraapiat. Näiteks võib vitamiin K vähendada verevedeldaja võimet vältida vere hüübimist. Antioksüdandid, nagu vitamiinid C ja E, võivad vähendada vähktõve kemoteraapia toimet. Mõned toidulisandid võivad põhjustada kiirgusravi ajal naha tundlikkust ja tõsiseid reaktsioone. Kaltsiumi sisaldavad toidulisandid võivad halvendada ravimite imendumist, mistõttu soovitatakse neid võtta 3-4 tunnise vaheajaga..

“allikas” Postimees

Hea uudis reisihuvilistele – Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade

  1. juuli 2019

Hea uudis reisihuvilistele – Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

 

Majutusteenust vahendav internetiplatvorm Airbnb andis järgi Euroopa Komisjoni ja EL tarbijakaitseasutuste survele muuta oma platvorm tarbijaile selgemaks ja läbipaistvamaks. Muudatused puudutavad nii hinna kuvamist, teavet majutusteenuse pakkuja kohta ning vaidluste lahendamise võimalusi.

 

Euroopa Komisjon avaldas äsja reisihuvilistele rõõmu valmistava uudise, mille kohaselt viib Airbnb oma tegevuse kooskõlla Euroopa Liidu tarbijaõiguses sätestatud nõuetega. Komisjon selgitas, et nad koos liidu riikide tarbijakaitseasutustega, eesotsas Norra tarbijakaitseametiga, on pidanud Airbnb-ga läbirääkimisi, mille tulemusel täitis ettevõte kõik järelevalveasutuste nõudmised. Euroopa Liidu õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová ütles, et nüüd võivad tarbijad olla ka kindlad, et hind, mida nad näevad esimesel lehel, on sama, mida nad lõpuks maksavad. Jourová avaldas lootust, et ka muud platvormid järgivad Airbnb eeskuju.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu riikide järelevalveasutustes ja tarbija nõustamiskeskustes olnud fookuses teenuseid vahendavad internetiplatvormid, mis ei ole alati tarbijale kasutamisel väga selged. Eestis tegutseb EL tarbija nõustamiskeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures. „Konkreetselt Airbnb-st rääkides oli probleemiks eelkõige tarbijale esitatava info täpsus ja selgus, mis on tarbijaid ajanud segadusse ning põhjustanud hulgaliselt küsimusi,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Näiteks ei olnud varem Airbnb kaudu majutust broneerides kohe selge, milline on selle lõplik maksumus, kuna osa kulusid olid peidetud ning lisandusid alles hiljem. Samuti oli probleeme selgusele jõudmisega, kes on tehingu teiseks pooleks – kas professionaalne majutusettevõte või eraisik, millest sõltuvad tarbija õigused. „Kõigest sellest oleme ka omalt poolt püüdnud tarbijaid juba aastaid hoiatada – alati uurige, kellelt ja millistel tingimustel ostate teenust,“ lisas Tammaru.

Peamised täiustused ja muudatused on:

  • Majutuse otsingul valitud kuupäevadeks näevad kasutajad tulemuste lehel koguhinda, mis sisaldab kõiki kohaldatavaid kohustuslikke tasusid ja maksusid (nagu teenustasu, koristamistasu ja kohalikud maksud). Edasistel lehtedel üllatuslikke kohustuslikke tasusid ei lisandu;
  • Airbnb teeb selget vahet erapakkujate ja kutseliste majutajate majutuspakkumistel;
  • Airbnb veebisaidil on lihtsasti leitav link internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile ja kogu vajalik teave vaidluste lahendamise kohta.

Airbnb tegi muudatusi ka oma teenindustingimustes. Ettevõte:

  • selgitab, et tarbijatel on õigus kaevata Airbnb kohtusse oma elukohariigis;
  • austab kasutajate olulist põhiõigust esitada isikukahju või muu kahju korral majutaja vastu hagi;
  • kohustub mitte muutma tingimusi ühepoolselt, teavitamata sellest eelnevalt selgesõnaliselt kasutajaid ja andmata neile võimalust leping tühistada.

Rohkem infot:

  • Lisateave Airbnb tehtud muudatuste ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise kohta
  • Teabeleht Airbnb tehtud muudatuste kohta
  • Pressiteade, mis käsitleb kohtumist Airbnb esindajatega (september 2018)
  • Pressiteade, mis käsitleb meetmeid Airbnb suhtes (juuli 2018)

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

Eesti Tarbijakaitse Liidu seminar „Toote ohutus on tarbija õigus“.

Eesti Tarbijakaitse Liit  (ETL) koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (TTJA) korraldas 28.juunil tarbijakaitsealase seminari, millel käsitleti toodete  ja teenuste ohutust.

Seminariga tähistati ühtlasi ETL 25.juubelit.

Meil on heameel tõdeda, et veerand sajandit oleme me nõustanud, koolitanud ja abistanud Eesti tarbijaid ja seisnud nende õiguste ja heaolu eest.

Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena oleme 15 aastat  osalenud Euroopa Liidu tarbijapoliitika edendamise ja jõustamisega.

Euroopa Liit kui poliitikakujundaja peab tagama tarbijatele turu, kus nad on piisavalt kaitstud s.t. tooteohutus peab olema tõestatud enne kui toode turule tuuakse.

Toote ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus eeldada, et kõik tooted on ohutud.

Tarbijate käsutuses olevatest  kommunikatsioonivahenditest on kasu ainult sel juhul kui tarbijal on olemas vastavad teadmised ja tõlgendamisoskused, sest oma igapäevaste ostuvalikutega me kujundame ka ümbritsevat keskkonda.

Siiski on palju ka selliseid ohu märke, mida tarbijad ise ei oska õigeaegselt hinnata, kuid millest nad peavad olema teadlikud.

BEUC-i ja ANEC-i liikmetena väidame, et ohutuse teema on globaalne ja tõusva trendiga, kuna turud muutuvad üha keerulisemaks ja tarbijatel on raskem orienteeruda  ja otsustada  nii toodete kvaliteedi osas kui infos, mida toodete kohta pakutakse.

Tänapäevad targad tooted justkui annavad tarbijatele signaali, et need on täiesti ohutud ja turvalised. Praktika näitab, et see ei vasta tõele.

Selleks, et muuta meie elukeskkond turvalisemaks on vaja parandada turuosaliste käitumist, edendada tarbijate kirjaoskust ja arendada erinevate osapoolte koostööd.

Seminaril esinesid ettekannetega:

Kaur Kajak  – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor;

Angela Priks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tehnilise osakonna ekspert – valdkonnajuht;

Anneli Nagel – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Toote ja teenuseohutuse nõunik;

Marilin Lutsoja – Terviseameti Kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist;

Priit Kikas – Eesti Standardikeskuse tegevdirektor

  1. Kaur Kajak oma ettekandes selgitas ametite ühendamise eesmärke.

TTJA missioon on kujundada ohutut ja õiglast elukeskkonda;

Visioon on uuenduslik ja vastutustundlik elukeskkond kõigile;

Väärtused on avatus, koostöö, asjatundlikkus, uuenduslikkus, tulemuslikkus.

Ühendamise tulemusel on ilmselge kasu ressursikasutusele – kulude kokkuhoid,  töötajate karjäärivõimalused laienevad asutusesiseselt, IT süsteemide ulatuslikum ja efektiivsem kasutamine ja suurem fookus andmeanalüüsile.

Ühendamise kasud teenustele väljenduvad selles, et üks riigiasutus on nüüd vähem ja tarbijatel on lihtsam orienteeruda probleemi lahendaja leidmisel.

Tarbimiskeskkonna väljakutsest rääkides tõi peadirektor esile uued nõuded, mis alates 1.juunist 2019 a. hakkavad kehtima alkohoolsete jookide väljapanekuks.

Alkohoolsed joogid tuleb paigutada kaupluses teistest kaupadest eraldi. Kaupluse külastamisel ei tohi tarbija kokku puutuda alkohoolse joogiga vältimatult kokku. Väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, väljaarvatud juhul kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Samuti ei tohi väljapanek olla märgatav väljastpoolt müügikohta.

Lahenduse peab leidma iga kaupleja ise ja olema valmis ka oma lahendust põhjendama.

Aprillis koostas TTJA ka vastava juhendi piirangute kontrollimiseks.

Peadirektor tutvustab meile ka uut pakettreiside direktiivi.

1.juulist 2018 jõustusid turismiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti riigisisesesse õigusesse üle pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv nr.2015/2302.

Muudatuse eesmärgid on õigusraamistikku kohandamine vastavalt turu arengule ja arengule vastav kaitse, läbipaistvuse ning õiguskindluse suurendamine.

2.Angela Priks esines ettekandega toodete ohutuse kohta.

Toodete ohutust reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95, toote nõuetele vastavuse seadus, määrused, standardid, juhendid jm. dokumendid.

Tarbijatele mõeldud tooted nagu mänguasjad, rõivad, lastehooldusvahendid, kosmeetika, kemikaalid, tekstiilitooted, jalatsid, tulemasinad, väärismetalltooted jne. ohutus on tagatud vastavalt õigusraamistikule.

Toodete ohutuse kindlaksmääramisel on olulised järgmised kriteeriumid:

  • Toodete omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus-ja hooldusjuhendid;
  • Mõju teistele toodetele kui võib eeldada nende koos kasutamist;
  • Toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;
  • Võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele.

Selleks, et hinnata nõuete täitmist testitakse tooteid vastavalt vajadusele.

Eelmisel aastal sooritati 56 testimist, neist 40 mänguasjadele.

Nõuetele ei vastanud 3 toodet ja ohtlikuks osutusid 7 toodet.

Sooritati 16 testimist ftalaatide sisalduse määramiseks mänguasjades ja ei avastatud ühtegi nõuetele mittevastavat toodet.

Samuti testiti tarbijatooteid nikli sisalduse osas ja avastati 2 toodet, mis osutusid ohtlikeks.

Moeehete  testimisel avastati 2 ohtliku toodet, mis sisaldasid niklit.

Koostöö liikmesriikide vahel toimub RAPEX süsteemi vahendusel, mis on Euroopa Liidu ohtlikest tarbija toodetest teabevahetuse süsteem, mille abil saavad riiklikud järelevalveasutused vahetada infot ohtlike toodete kohta, et need võimalikult kiiresti liikmesriikide turult kõrvaldada.

Igas riigis on oma kontaktpunkt selle süsteemiga tegelemiseks ja Eestis on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelmisel aastal edastas Eesti RAPEX süsteemi kaudu meie turult avastatud toodete kohta 23 teadet, millest 8 olid tekstiilitooted, 7 mänguasja, mis sisaldasid ftalaate  ja eraldusid väikesed osad, 5 kosmeetikatoodet, mis sisaldasid mittelubatud aineid, 2 niklit sisaldavat moeehet ja 1 kemikaal, mis kujutas endast ohtu keskkonnale.

Eelmisel aastal on RAPEXi  kaudu teavitatud 2257 ohtlikust tootest, millest 42% olid mänguasjad, 25% sõidukid, 13% rõivad, tekstiil ja jalatsid, 11% elektrilised tooted ja 9% kosmeetikatooted.

  1. Anneli Nagel oma ettekandes tutvustas Tarbijakaitseseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ja võlaõigusseadust, mis kõik reguleerivad teenuste ohutust.

Toode on kasutamiseks ohutu kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades kasutusiga ning asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

Eestis pakutakse umbes 80 erinevat vabaaja teenust.

  1. aastal viidi läbi koostöös Balti riikide järelevalveasutustega kontrollreidid, et suurendada seiklusparkide ohutust ja määratleda parimad praktikad.

Seiklusparkides kontrolliti tootja või radade paigaldaja poolt antud teavet, hinnati võimalike riske ja puude seisukorda, valmisolekut õnnetusteks või päästmist vajavaks situatsiooniks, lepingu tingimusi radade ülesehitust ja hooldust jne.

  1. aastal kontrolliti seiklusparke 10. korral ja kõigis neis avastati suuremaid või väiksemaid puudusi. Kahes pargis oli tõsine oht tervisele ja elule.

Järelevalve tulemusel on puudused kõrvaldatud.

Kuna laste mängutoad omavad suurt populaarsust, siis järelevalve selles valdkonnas on väga oluline laste turvalisuse seisukohalt.

Kontrollitakse lepingutingimusi/sisekorraeeskirju, seadmete kasutusjuhenditest kinnipidamist, atraktsioonide ja mänguasjade ohutust.

Kõik puudused mängutubades on küll kõrvaldatud, aga ei ole sugugi välistatud nende taasteke.

Koostamisel on juhend mängutoa teenuse pakkujatele.

3.Marilin Lutsoja oma ettekandes tutvustas meile piiripealseid tooteid, mis on laialt levinud ja neid võib leida erinevate kaupluste lettidelt, aga nende määratlemine on keeruline ja isegi tootjad võivad vahel eksida, seega tuleb alati hoolega uurida toote pakendit ja suhtuda kriitiliselt väidetesse, mida sealt leiate.

Seega, mõnedel toodetel võib, sõltuvalt nende esitamise viisist kas siis pakendist või märgistusest, olla rohkem kui üks võimalik seadusest tulenev klassifikatsioon ja seepärast on tõeline väljakutse toodete õigesti liigitamine ja asjakohaste õigusaktide kohaldamine.

Piiripealsed tooted on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega, Toote nõuetele vastavuse seadusega ja Reklaamiseadusega.

Toote määratlemise eest vastutab tootja.

Tervisekaitseinspektsioon moodustas 31.jaanuaril 2008 piiripealsete toodete määratlemise ekspert töörühma, kuhu kuuluvad Terviseamet, Ravimiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,  Põllumajandusamet, Veterinaar-ja Toiduamet.

Tooteid määratletakse nende esitluse, otstarbe, koostise, kasutusala, kasutusviisi, toime ja väidete alusel.

Marilin defineeris meile,  mis on kosmeetikatoode, biotsiid, kemikaal, meditsiiniseade, ravim ja püüdsime koos määratleda erinevaid tooteid, mis polnud sugugi kerge ülesanne.

4.Priit Kikas oma ettekandes tutvustas oma organisatsiooni – Eesti Standardikeskust (EVS),  kelle ülesanneteks on Eesti standardite koostamise korraldamine ja Eesti seisukohtade esindamine Euroopa ja rahvusvahelises standardimises.

Standardid on parimaid praktikaid väljendavad tegevusjuhised, mille sisu on koostatud ja kokku lepitud erinevate valdkonnast huvitatud osapoolte vahel ja neid koostatakse väga erinevate organisatsioonide poolt.

Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!

Valdkonnad, kus standardid mängivad väga olulist rolli tarbijate ohutuse tagamisel on elektriseadmed ja kodumasinad, mänguväljakud, spordi-ja puhkusetarvikud, mänguasjad, laste hooldustooted, tekstiil, mööbel, grilltarvikud, samuti jalgrattad, küünlad, välgumihklid, lastekaitsevahendid, küberturvalisus ja andmekaitse.

Paljudes valdkondades ei ole kehtestatud õigusaktidega toodetele konkreetseid ohutusnõudeid. Sellistele toodetele kehtivad üldised toote ohutuse nõuded, mille kohaselt toote ohutust eeldatakse kui on järgitud standardeid.

Toodete vastavus (ohutus) standardile on täiendav garantii toote ohutuse osas.

Standarditavates valdkondades ja standardite sisus saavad kaasa rääkida kõik asjast huvitatud osapooled. Euroopa standardimises esindab tarbijate häält ANEC, kelle liige on ka Eesti Tarbijakaitse Liit.

Tegelik töö ja otsused tehakse rahvuslikul tasandil, selleks tuleb liituda kas standardite koostamisega tegelevate töörühmadega või esitada oma kommentaarid ja ettepanekud otse EVS-le.

Seminari käigus toimus elav interaktiivne arutelu ja kõik küsimused ettekandjatele said väga konkreetsed vastused.

Omandatud teadmiste ja materjalide baasil korraldavad meie regionaalsed liikmesorganisatsioonid toote ohutuse seminare maakondades ja kõik teemast huvitatud osapooled on lahkesti oodatud osalema ja kaasa rääkima.

Turvaline ja ohutu elukeskkond on meie südameasi!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ŠOKEERIV: Eesti maasikatest leiti keelatud kemikaale

Eesti, Kreeka ja Poola maasikatest võetud analüüside tulemused keeravad pea peale seni levinud ettekujutuse nende marjade tegeliku jääk­ainete sisalduse kohta ning Eesti maasikatest leiti suisa keelatud aineid, mille kasutamist maasikate kasvataja käsi südamel eitab.

Kuna viimane riigikontrolli audit näitas, et meil ei ole tarbijana sageli siiski aimugi, kui palju me mingeid mürke ja muid jääke puu- ja köögiviljadega sisse sööme, siis tegi Maaleht eksperimendi ning saatis turult ja poest ostetud maasiakad laborisse proovi. […]

allikas: Õhtuleht

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!