Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade 31.10.2019 Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

31.10.2019

Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette. Lausa 79% vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.

„Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,“ ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22% küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29% välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada (enamasti uuris seda 52%, vahetevahel 30%) ja kellega vajadusel kontakti võtta (vastavalt 45% ja 32%). Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu (38% ja 29%), kas on tegemist valmis või eritellimustootega (37% ja 24%) ja millises riigis on kaupleja registreeritud (32% ja 26%). Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.

Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/amet-kontaktid/uuringud

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule – on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.

Autor:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Heade soovidega

Pille Kalda
550 7797

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

PRESSITEADE

08.10.2019

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“.

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast – 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Euroopa Liit muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

1.oktoober 2019

 

Euroopa Liit  muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

Täna vastu võetud ökodisaini pakett täiustab viit tüüpi tooteid, mida paljud tarbijad oma kodudes omavad – valgustus, külmikud, telerid, nõudepesumasinad ja pesumasinad.

Seadmeid saab olema hõlpsam parandada, nad on ohutumad  ja tarbivad vähem energiat.

Uute meetmetega oleks tulnud minna aga paraku kaugemale senisest paketist ja muuta rohkem tootekategooriaid  remonditavaks, et tarbijatel oleks kauakestvatest toodetest maksimaalne kasu.

Pettumuseks on ka asjaolu, et tarbijad ei saa tooteid ise parandada, sest teatud varuosi ja hooldusnõuandeid saavad kasutada ainult professionaalsed remonditöökojad.

Siiski toob pakett kaasa tarbijatele järgmised eelised :

  • Toodete varuosad peavad olema saadaval vähemalt 7-10 aastat, mis muudavad tooted vastupidavamaks ja tekitavad vähem jäätmeid;
  • Televiisoriekraanides keelatakse toksilised leegiaeglustid, mis sunnivad tootjaid tulekahju edasilükkamiseks kasutama ohutumaid alternatiive;
  • Lambipirnide virvendus väheneb, mis on kahjulik meie närvisüsteemile;
  • Väheneb elektritarbimine, mis aitab säästa nii raha kui minimeerida keskkonnamõjusid;
  • Uued remondinõuded aitavad pikendada seadmete eluiga, millised praegu liiga kiiresti rikki lähevad.

Alates 2021. aastast kaovad ka segadust tekitavad A+, A++, A+++ klassid energiamärgiselt tänu 2018. aastal vastu võetud uutele meetmetele.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

                     EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

                      ESTONIAN CONSUMERS UNION

 

Euroopa kodanike 11.Energia Foorum Dublinis Aviva konverentsikeskuses 12-13.septembril 2019.

Kodanike Energia Foorum loodi 2008. aastal ja seda korraldatakse traditsiooni kohaselt igal aastal keskendudes tarbijate vaatenurgale ja rollile Euroopa Liidu energiaturul.

Fooorumi korraldas Euroopa Komisjon koostöös Iirimaa sõltumatu energia- ja veeregulaatori ja kommunaalteenuste komisjoniga.

Foorum keskendus teemadele kuidas saavutada õiglane ja kaasav energia üleminek kõigile Euroopa kodanikele jätmata kedagi  kõrvale või ühtegi regiooni tähelepanu alt välja.

Samuti arutleti energiatõhususe ja taastuvenergia tootmise, aga samuti jätkusuutliku rahastamise võimalustest ja kuidas tagada, et ka kaitsetumad tarbijad saaksid tõhusamaid ja paindlikumaid energiaturu eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

Energiaturg on suurte muutuste keerises – Euroopa Komisjon on planeerinud 280 tegevust oma uues Energia tegevusplaanis.

Kavatsetakse vastu võtta ka Energiaseadus ja välja anda  maailma esimene Energia raamat.

  1. aasta novembris võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas  2050. aastaks saavutada kaasaegne konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne majandus.

Üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja aitama kaasa EL majanduse ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisele maailmaturul ja tagama kvaliteetsed töökohad ja jätkusuutliku kasvu Euroopas, samas lahendades ka  muud põletavad keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.

Kliimaneutraalse majanduse nimel tuleb ühiselt tegutseda seitsmes strateegilises valdkonnas:

  • energiatõhusus;
  • taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt;
  • konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus;
  • infrastruktuur ja ühendused;
  • puhas ja ohutu liikuvus;
  • biomajandus ja  loodusliku süsiniku neelduvus;
  • süsiniku kogumine ja säilitamine allesjäänud heitkoguste vähendamiseks.

Konverentsi raames toimuvates töögruppides arutleti selle üle kuidas kaasata kodanike paremini energia ülemineku protsessi  ja millist tulu kodanikud saavad puhtast energia paketist, kuidas jätkusuutliku ja suuremahuliste finantseerimiste abil kindlustada tarbijatele rohelisem ja puhtam energia ning kuidas rahastada investeeringuid regionaalsel, linna ja kodanike tasandil.

Seega on võtmesõnaks investeeringud.

Kolmandas töögrupis arutleti selle üle millised on järgmised sammud energia üleminekul tarbijatele ja seda kuidas  tulevikus elekter ja gaas muudavad tarbijate käitumist keskendudes küttele ja jahutusele, mis moodustab poole EL energia tarbimisest, kui kiiresti need muutused on toimumas ja kuidas kindlustatakse, et  energiavaesuses majapidamised ei jäeta kogu  protsessist kõrvale.

Kuna energiaturg on keeruline, siis kodanikud vajavad ärimudeleid, mida nad saavad usaldada.

Kodanikega tuleb  rääkida keeles, mida nad mõistavad,  sest ainuüksi arvetest arusaamine tekitab raskusi suurele osale tarbijatest rääkimata digitehnoloogilistest uuendustest, mis meid ees ootavad.

Lepingud peavad olema läbipaistvad, arusaadavad ja paindlikud, andmemajandus peab vastama nõuetele, suurendada tuleb tarbijate õigusi ja kaitset.

Lepingute tingimusi ja tähtaegu vaidlustades on viimase kümnendi jooksul kohtuuksi kulutatud piisavalt palju, et sellest õppust võtta.

Samuti  peaksid olema kõigile kättesaadavad ADR teenused ja vajadusel tuleks luua energia ombudsman  ametikoht kuna uued energia tooted  ja teenused on tulekul ja üleminek saab olema pikk ja keeruline protsess, et tagada nutikas, energiatõhus ja jätkusuutlik ühiskond Euroopa kodanike jaoks. Kindlasti ei saa see protsess olema nii sujuv ja tõrgeteta nagu me seda sooviksime.

Pikaajaline strateegia on kahtlemata väljakutse kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele ja riikidele, ettevõtlussektorile, aga samuti kodanikele.

Ainult pooled saalis viibijad teadsid oma aastast energia- ja küttekulu, mis näitab tarbijate ignorantsust oma rahaasjade suhtes. Seega tarbijad ise vajavad elektriseerimist, et väljuda mugavustsoonist ja haarata initsiatiiv.

Viimane Eurobarometri uuring näitab, et  93 protsenti eurooplastest arvab, et kliimamuutused on otseselt seotud inimtegevusega ja 85 protsenti nõustuvad, et energia tõhusam kasutamine toob kaasa nii majanduskasvu kui uued töökohad ja tõstab eurooplaste elukvaliteeti.

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

Avalikkuse usaldus toiduohutuse teadusuuringute vastu kasvab

6. september 2019 – 13:10
Euroopa Liidu lipud ELi peahoone ees Brüsselis.
Foto: NakNakNak / pixabay.com.

Täna, 6. septembril avaldati Euroopa Liidu teatajas määrus (2019/1381), mille eesmärk on parandada toiduohutuse valdkonna riskihindamist. Õigusaktiga muudetakse riskihindamist läbipaistvamaks, tugevdatakse ELi riskihindamise uuringute usaldusväärsust ja rakendatakse sõltumatuse tagamise põhimõtteid. Lisaks parandatakse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimist ja kestlikku toimimist.

Määrusega muudeti kaheksat toiduohutuse valdkonna õigusakti. Lisaks ELi  toiduseadusele (määrus 178/2002) tehti muudatusi õigusaktides, mis reguleerivad  toidu lisaainete, toiduensüümide, toidu lõhna- ja maitseainete, suitsutuspreparaatide, uuendtoidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide,  geneetiliselt muundatud organismide, taimekaitsevahendite ja söödalisandite kasutamist. Muudatused mõjutavad ettevõtjaid, kellel on plaanis nende õigusaktidega seoses taotleda luba või selle pikendamist, sest muutuvad taotluse esitamise protseduurid.

Õigusakti muudatuseks andis põhjuse ka glüfosaadi riskihindamise tulemustega rahulolematute ELi kodanike algatus. Tulevikus on ELi riskihindamise alused selgemad ja läbipaistvamad, tõstmaks kodanike usaldust riskihinnangute põhjal tehtavate otsuste vastu.

Edaspidi avalikustatakse kõik otsustamise aluseks olevad uuringud (v.a nende konfidentsiaalsed osad), kohustuslikuks muutub teavitamine loa taotlemiseks kavandatavatest teadusuuringutest ja luuakse ka vastav andmebaas, riskihindamisel toimuvad avalikud konsultatsioonid ning vajadusel võib korraldada kontrolluuringuid. Riskihindamise parandamine on kavas ka läbi EFSA juhtimise ja riskihindamise mudeli täiustamise. Näiteks otsitakse võimalusi, kuidas paremini kaasata liikmesriikide eksperte EFSA töös; edaspidi osalevad kõigi liikmesriikide esindajad EFSA juhtimises, kuid sealjuures säilib EFSA kui teadusnõu andja sõltumatus.

Kõigele lisaks luuakse määrusega alus riskidest teavitamise kavale, mis loob tulevikus riski tasemest oleneva teavitamise vahendite ja viiside raamistiku ja edendab erinevate poolte vahelist dialoogi toiduohutuse valdkonnas.

Määrus 2019/1381 rakendub märtsis 2020.

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

EL tarbija nõustamiskeskuse pressiteade
29. august 2019

 

Viis peamist tarbijamuret välismaiste kauplejatega

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub enam kui tuhat tarbijat aastas, kes soovivad nõu või abi olukorras, mil kauba või teenuse müünud kauplejaga on tekkinud probleeme. Keskus reastas kõige enam probleeme tekitanud tarbijamured.

Esimene koht: e-kaubandus

E-kaubandus oma populaarsuse tõttu põhjustab ka kõige enam kaebusi. Peamiseks mureks on olukorrad, mil tarbija on tellimisel kauba eest maksnud, ent kaup jääb tulemata ning välisriigis asuva kauplejaga kontakti saamine ei õnnestu. „Praegu levinud kaebuste puhul on näha, et toodete mittesaatmine on iseloomulik pigem petturlikele ja fiktiivsetele e-poodidele. Tasub teada, et tarbija saab e-ostude õnnestumiseks ise väga palju ära teha. Sageli taustauuring ja eeltöö annavad signaali, kui tegemist ei ole ausa kauplejaga,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru. Legaalsete kauplejate ja tarbijate vahel esinevad eelkõige lepingulised vaidlused, näiteks kui kaup on puudusega, defekti tekkepõhjuse tõendamine jms. „Varasemast enam on tarbijad teadlikud ka EL-s kehtivast 14-päevasest taganemisõigusest ja geoblokeeringu keelust ning oskavad oma õigusi ka nõuda,“ lisas Tammaru.

Teine koht: lennureisija õigused

Lennureisija õigustega seotud kaebused on aastatega väga jõudsalt kasvanud. Muidugi inimesed ka reisivad järjest enam ja tõusnud on teadlikkus oma õigustest. Eelkõige on lennukaebused seotud teatud olukordades, näiteks lennu hilinemine või tühistamine, tarbijale antud õigusega rahaliseks hüvitise küsimiseks, ent lennufirma keeldub selle maksmisest. „On näha, et tarbijad on aja jooksul lennufirmaga suhtlemisel teadlikumad ja oskavad oma õigusi nõuda juba lennu hilinemise või tühistamise ajal,“ tõdes Tammaru. Samal ajal on sagenenud juhtumid, mil tarbijad tegutsevad lennu hilinemisel või tühistamisel aga ka pagasiga seotud probleemide korral ilma lennuvedajaga konsulteerimata, eeldades ekslikult, et neil on hiljem õigus nõuda kõikide tehtud kulutuste hüvitamist.

Kolmas koht: majutusteenused

Majutusteenustega seotud kaebused on kasvanud just viimastel aastatel ja eelkõige seoses sellega, et välismaal majutuse broneerimist pakkuvate portaalide arv on jõudsalt kasvanud. Broneerimiseks kasutakse vahendusportaale ning seal kuvatud teabega ei tutvuta piisavalt ning hiljem pettutakse majutusteenuse kvaliteedis, majutuse tingimustes või selles, et ei saa broneeringut tasuta tühistada. Majutuseteenuste puhul on oluline teada seda, et selle kvaliteediga mittenõustumisel, tuleks kaebus esitada kohapeal ehk hotellis, mitte tagantjärgi kui teenuste tarbimine on juba lõppenud.

Neljas koht: autorent

Autorendikaebused on läbi aastate olnud üheks sagedaseks piiriülese kaebuse põhjuseks. Kaebuste sisu on olnud sarnase iseloomuga – krediitkaardilt on tarbijat teavitamata maha võetud liigsed summad ning asjaolu, et rendifirmad ei vasta tarbijate kaebustele.

Viies koht: kaebuse lahendamise võimalused 

Järjest sagedamini pöörduvad tarbijad nõustamiskeskuse poole üldise teabe saamiseks, et kas ja kuidas on võimalik kaebust lahendada, kui kaupleja asub teises riigis. „Vajadus piiriüleste tehingutega seotud vaidluste lahendamiseks kasvab, sest eestlased reisivad järjest enam ning samuti on interneti vahendusel järjest rohkem teenuseid ja kaupu suunatud ka Eesti turule“ sõnas Tammaru.

Rohkem teavet oma õiguste ning vaidluse lahendamise võimaluste kohta saab lugeda EL tarbija nõustamiskeskuse veebilehelt www.consumer.ee.

Lisainfo:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, 510 1729, kristina.vaksmaa@consumer.ee

ETL pöördumine Vabariigi Valitsuse poole

Austatud Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister ja ministrid,

Eesti Tarbijakaitse Liit kui tarbijate esindusorganisatsioon Eestis ja Euroopa Tarbijate katusorganisatsiooni BEUC täisliige alates 2004 aastast pöördub teie poole palvega toetada BEUC-i algatust Euroopa Liidu tarbijate tervise kaitseks.

Eesti Tarbijakaitse Liit on veerand sajandi jooksul harinud ja koolitanud terve põlvkonna tarbijaid ja seisnud valvekoerana tarbijate õiguste ja heaolu kaitsel ja ka seekord ei jää me käed rüpes ootama muutusi , mida tarbijad eluliselt vajavad.

Euroopa Liidu tarbijad vajavad kohvitopsides ja muudes paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju. Erinevalt plastist puuduvad EL-i eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Tarbijatel on õigus eeldada, et toiduga otseselt kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale.

Uues laborikatsed näitavad aga taaskord, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid n. kohvitopsid võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale sealhulgas neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

Rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse tekitavat vähki ja peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV filtreid, mis võivad põhjustada vähki või häirivad hormoonide süsteemi.

Ka 2017. aastal läbiviidud kiirtoidupakendite testidest kolmandikul avastati problemaatiliste fluoritud ühendite kõrge sisaldus. Teadlased kahtlustavad, et fluoritud ühenditel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele – vähk, viljatus ja rasvumine.

Kuna paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal on murettekitav, et seda kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta.

Alates 2021. aastast jõustuv ühekordse kasutusega plasti ambitsioonikas keeld toob paberi ja kartongi kui alternatiivid jõuliselt turule, kus puudub igasugune sellealane regulatsioon.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et tarbijate tervis pole piisavalt kaitstud antud olukorras ja Euroopa Parlament on kutsunud üles vastu võtma vastavaid meetmeid – see kõik on saavutatud pikaajalise, jõulise lobbitöö tulemusel Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt.

Kõige selle taustal palume teie jõulist sekkumist EL-i seadusandliku raamistiku korrastamiseks, et tarbijad võiksid kindlustundega sooritada oma igapäevaseid oste.

Tarbija vajab selgust ja kaitset!

Oma ostuvalikutega kujundavad tarbijad keskkonda meie ümber aga samuti panevad proovile oma tervise.

Eesti tarbijate tervis on aga meie kõigi südameasi!

Lisana kaasas BEUCi Pressiteade, taustamaterjal ja lisateave testide ja kommentaaridega.

P.S. TÄNAME Peaministrit ja Maaeluministrit EESTI MAASIKATE eest!

Lugupidamisega

Linda Läänesaar
Eesti Tarbijakaitse Liidu
tegevdirektor
BEUCi Eesti esindaja

6411697
www.tarbijakaitse.ee

 

 

BEUC PRESSITEADE: Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

BEUC PRESSITEADE
27.juuli 2019

Euroopa Liit vajab kohvitassides, kõrtes ja muudest paberist toidupakendites sisalduvaid kemikaale käsitlevaid eeskirju.

Uued laborikatsed näitavad, et värvilisest paberist ja kartongist valmistatud toidupakendid nagu kohvitassid ja kõrred võivad sisaldada ja vabastada trükkimisel kasutatavatest tintidest pärinevaid kemikaale.

Paber on plastiku järel teine enim kasutatud toidupakendimaterjal, aga erinevalt plastist puuduvad EL-s eeskirjad, mis reguleeriksid paberi kasutamist toiduga kokkupuutuva materjalina.

Kuna ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmaterjalid keelatakse ELis alates 2012. aastast, tõestas katse mõne alternatiivi, näiteks paberitüvede ohutust.

Euroopa tarbijaorganisatsioonid koostöös riiklike ametitega analüüsisid 76 trükitud paberist või kartongist toidupakendit, näiteks kohvitasside, paberitüvede, trükitud salvrättide ja toidutoodete proove.

Testid näitasid, et rohkem kui üks kuuest proovist sisaldas primaarseid aromaatseid amiine, millest osa arvatakse põhjustavat vähki.

Peaaegu kõik 76 proovi sisaldasid UV-filtreid, millede puhul arvatakse, et need põhjustavad vähki või häirivad hormonaalset süsteemi.

BEUCi peadirektor Monique Goyens kommenteeris olukorda:

„Enamik tarbijaid eeldab, et nende toiduga kokkupuutuvad materjalid ei sisalda kahjulikke kemikaale, kuid kahjuks pole see nii.
Pakendis olevad kemikaalid lekivad meie toitu, satuvad meie kehasse, kuid neil pole seal kohta. Uus test on tõend selle kohta, et paberist toidupakendid ei pruugi olla nii süütud kui tundub.
Tarbijate tervise kaitseks peab EL välja töötama ranged eeskirjad.
Murettekitav on see, et paberit kasutatakse meie toiduga kokkupuutel ilma turvavõrguta“

Taustast:
Trükitud paberist ja kartongist toidupakendid võivad sisaldada ja vabastada probleemseid kemikaale, s.h. ka neid, mida EFSA ei ole hinnanud.

2017 a. Euroopa tarbijaorganisatsioonide poolt läbiviidud katsed näitasid, et kolmandikul kiirtoidupakenditest leiti fluoritud ühendite kõrge sisaldus, mis võivad põhjustada vähki,
viljatust ja rasvumist.

Euroopa Komisjon on tunnistanud, et toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul pole tarbijate tervis piisavalt tagatud.

Euroopa Parlament on kutsunud üles võtma vastu meetmeid tagamaks, et probleemsed ained jääksid toidupakenditest ja toidust välja.

Euroopa Kontrollikoda teatas, et on vajadus ühtlustatud ohutuseeskirjade järele.

Vahendas:

Linda Läänesaar
BEUCi Eesti liige

Majutusteenustele 14-päevane taganemisõigus ei laiene

Majutust vahendavate veebilehtede või äppideta ei kujuta paljud reisimist enam ettegi, ent mõnikord esineb ka kogenud reisijail ootamatuid probleeme. Sageli arvatakse ekslikult, et netis tellitud majutust saab 14 päeva jooksul tasuta tühistada viidates Euroopa Liidus kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele.
Majutusteenust vahendavad portaalid on tarbijate hulgas väga populaarsed, enim kasutatavad Eesti tarbijad booking.com ja Airbnb rakendusi. Paraku on internetis majutust broneerides juhtunud, et tarbija eeldab ekslikult, et tal on õigus 14-päeva jooksul tehingust taganeda, nagu netiostude puhul Euroopa Liidusseadusega reeglina ette nähtud.Tasub teada, etmajutusteenustele vastav seaduslik taganemisõigus õigus ei laiene. Seega on tühistamis- ja muutmistingimused iga teenusepakkuja otsustada ning tarbijale broneeringu kinnitamise järgselt siduvad. Hästi oluline on iga broneeringu puhul ka teada täpseid tingimusi, kuna sama vahendusportaal pakub reeglina erinevate hotelli või korterite majutust erinevatel tingimustel.

Tühistamise kiirus ei päästa

Näiteks on tarbijad ekslikult broneerinud tagasimakse võimaluseta majutuse ning selle avastamisel soovinud seda tasuta tühistada, viidates enda kiirele reageerimisele. Paraku ei ole majutusasutused kohustatud broneeringut tasuta tühistama, kui vastav tingimus on tarbijale enne tehingu sõlmimist teatvaks tehtud, olenemata sellest kui kiiresti tarbija selleks soovi avaldab või kui kaugesse tulevikku on majutus planeeritud. On juhuseid, kus tarbijad põhjendavad tühistamatu broneeringu tühistamissoovi omapoolse eksitusega, paraku selline argument ei ole tulemuslik.
On olnud juhuseid, kus tarbijad on jätnud tähelepanu ka teisi olulisi majutusasutuse sätestatud tingimusi ning seeläbi kahju kannatanud. Näiteks on osadel hostelitel või külaliskorteritel, kus puudub kohapeal teenindav personal, selged tingimused, et saabumine peab toimuma kindlal kellajal või enne teatavad aega, mille möödumisel ei ole võimalik tarbijaid majutuspaika sisse lasta. Sellise tingimuse tähelepanuta jätmisel võib tekkida olukord, kus reisijad ei pääsegi liiga hilise saabumise korral ööbimispaika, kuigi on selle eest ette tasunud.

Ettevaatust filtritega

Enamus vahendusportaale pakub võimalust majutuspakkumisi filtreerida, näiteks saab märgistada, et kuvataks ainult neid majutusvõimalusi, kus on bassein, wifi, tasuta tühistamise võimalus, hommikusöök jms. Kui filtrite abiga on sobiva majutuseni jõutud, tuleks kindlasti enne broneeringu vormistamist väga tähelepanelikult üle kontrollida, kas eelnimetatud teenused ja tingimused on ka soovitud kuupäevadel ja konkreetse valitud toatüübi puhul olemas.
Teatud teenusteid olemasolu võivad tarbijad ekslikult pidada iseenesest mõistetavaks, näiteks privaatne vannituba, hommikusöök, wifi, pesemisvahendid jms. Paraku võib sama majutusasutus olenevalt toatüübist ja -hinnast pakkuda ka erinevaid majutustingimusi, sh võimalust broneering tühistada või kuupäevi muuta. Seega enne broneeringu kinnitamist tuleb kõik kuvatav info läbi lugeda ning kahtluse korral üle küsida.
Kuigi väga mugav on kasutada majutuse broneerimisel nutiseadmeid ja telefonis asuvaid äppe, on soovitav võimalusel kallimad või pikemaajalised majutused vormistada läbi nö „suure ekraani“ ehk arvutis, sest selliselt hoomab pakkumise ja broneeringu kõiki tingimusi paremini.
Alati on soovitatav lisaks kirjeldusele portaalis „guugeldada“ internetist ka teiste reisijate fotosid ning tagasisidet.

Mida teha probleemide korral?

Kahjuks esineb juhuseid, kus tarbija on kõik õigesti vormistanud, kuid majutusteenusega tekib siiski probleeme, näiteks ei vasta tuba või muud teenused tingimustele, ekslikult on tarbija arvelt maha võetud rohkem raha kui kokku lepitud või tekib muid möödarääkimisi. Sellistes olukordades saavad Euroopa Liidus registreeritud teenusepakkujatega tekkinud vaidluste puhul tarbijad abi ja nõu küsida EL tarbija nõustamiskeskusest, mis on Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kristina Tammaru, ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja

Millest küll on tehtud huulepulgad?

Kosmeetika on midagi sellist, mida me kõik tarbime, aga kui paljud mõtlevad seejuures sellele, et mõni lemmiktoode võib sisaldada tugevaid kemikaale ning organismile ohtlikke koostisosi? Mõnele inimesele ei pruugi need märkimisväärset mõju avaldada, aga teine, tundlikum, võib saada lausa terviseprobleemi, räägib Apotheka Beauty iluekspert Riin Liplik.[…]

allikas: Postimees

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!