Euroopa tarbijakaitsealane tippkohtumine Brüsselis – tuleviku tarbijapoliitika kujundamine.

Tippkohtumine on iga-aastane foorum, millele kogunevad peamised Euroopa ja rahvusvahelised poliitikakujundajad ja sidusrühmad.

Aastate jooksul on tippkohtumine saanud oluliseks võimaluseks suurendada teadlikkust tarbijapoliitika valdkonnas  ja peamiseks vahendiks tarbijate huvide integreerimisel Euroopa Liidu poliitikasse.

Ürituse korraldaja Justiits- ja Tarbijavolinik Didier Reynders oma avakõnes tutvustas tuleviku tarbijapoliitika strateegiat, mis täiustab Euroopa turumajandust üleminekul digitaalsesse ajastusse. Tarbijad on rohelise ja digitaalse ülemineku võtmeisikud.

Millised väljakutsed seisavad tarbijate ees rohelisel ja digitaalsel üleminekul?

Tehisintellekt muudab nii  tarbijaturgude ja kogu ühiskonna senist toimimist.

Uute tehnoloogiatega kaasnevad ka riskid ja väljakutsed tarbijatele, mis on seotud turvalisuse, eetika, juriidika ja keskkonna temaatikaga.

Praegune õigusraamistik tekitab juriidilisi küsimusi ja selles on  vastuolulisusi, mida ei saa täita üksnes eetiliste juhistega.

Juurdepääs õigusvahenditele ja hüvitistele on võtmeküsimused kui me räägime tarbija usaldusest, majanduslikest huvidest  ja ohutusest uute tehnoloogiate  omaksvõtmisel.

Ohutus ja tarbijakaitse e-kaubanduses  ehk kuidas digitaliseerimine muudab tarbijate käitumist ja tarneahelat.

Tarbijauuringud ja testid näitavad, et suur osa veebikaubanduse vahendusel  ostetud toodetest on ohtlikud ja vastuolus EL-i seadusraamistikuga – süttivad mobiiltelefonide laadijad, toksilised kemikaalid kosmeetikatoodetes, ohtlikud mänguasjad, laste tekstiilitooted, mis võivad põhjustada lämbumist jne., neid tooteid on üsna palju.

Seoses e-kaubanduse kasvuga globaalselt on tarbijad seatud olukorda, kus nad ei pruugi tajuda riski ja ohtu. Tarbijatel on õigus eeldada, et kõik tooted ja teenused on ohutud ja ohutus peab olema tõestatud enne turule laskmist.

EL  peab  tagama meile turvalise keskkonna ja seepärast tuleks üle vaadata  Tooteohutuse, Tootevastutuse ja e-kaubanduse direktiivid, aga samuti muuta efektiivsemaks turujärelevalve ja uuendama tollikontrolli.

Tarbijate ostukäitumine on muutunud radikaalselt, sest üha rohkem sooritatakse oste väljastpoolt  EL-i ja isegi sotsiaalmeedia kanali Instagram vahendusel.

Erinevalt turujärelevalve reeglitest, mis on kehtestatud ühtlustatud toodetele nagu mänguasjad ja olmeelektroonikaseadmed on tarbijakaupadele nagu riided, kingad, mööbel, sporditarbed, lauanõud jne. kehtestatud väga nõrgad jälgitavuse reeglid. Tarbijatele on keeruline seletada miks nukuvoodi on paremini kontrollitud kui lapsevoodi.

Õiglane kohtlemine digitaalses keskkonnas.

Kuidas tagada tarbijatele õiglane kohtlemine ja õiguste kaitse internetis.

Arvati, et EL-i tarbijad on piisavalt kaitstud ka kehtiva õigusraamistikuga.

Silmas pidades aga asjaolu, et turunduspraktikad arenevad jõudsalt, siis tuleb kindlustada, et ka tuleviku ärimudelid oleksid tarbijate suhtes ausad ja õiglased.

Hiljuti vastuvõetud direktiiv 2019/2161 käsitleb nii tõhusamat jõustamist kui tarbijakaitse reeglite kaasajastamist, et muuta digitaalne majandus konkurentsi -võimelisemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.

Finantsteenused digitaalajastul on totaalselt muutunud kuna on lihtsustunud juurdepääs internetipõhisele teabele, mis võimaldab toodete võrdlemist ja vähendab pakkuja vahetamisega kaasnevaid kulusid.

Kas aga olemasolev seadusandlik raamistik vastab aja nõuetele ja kas digitaliseerimine on katalüsaatoriks või hoopis takistuseks finantsteenuste ühtsel turul.

Digitaliseerimine pakub tarbijatele hüvesid ja võimalusi nagu lihtne juurdepääs, mugavus, kättesaadavus, aga samas kujutab endas riske nagu küberturvalisus, andmetega seotud probleemid ja konfidentsiaalsus, tarbijate diskrimineerimine jne. Suurem osa finantstoodetest ja teenustest on keerulised, mis tähendab, et tarbijad vajavad nii adekvaatset infot kui kaitset.

Komisjon hindab praegu 2002 a. finantsteenuste kaugturunduse direktiivi, mis pakub võtmeinfot, mida tuleb tarbijatele edastada enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil, aga ei täpsusta kuidas ja millal sellist infot tuleks anda. Kindlasti tuleks parendada pakutava info kvaliteeti, aga samas vähendada selle mahtu, mis tapab info olemuse.

Vastutustundlik laenamine ja võlgnevused.

Rohkem kui 10 protsendil Euroopa Liidu majapidamistest on tasumata rent või kommunaalmaksud , osamaks kinnisvaralt, neil on tagasi maksmata laenud või on sattunud võlgadesse. Mõnedes regioonides on see isegi 33 protsenti.

Võlgadesse sattumist saab ennetada vastutustundliku laenamise praktikate abil edastades eelnevalt asjakohast teavet, koolitada tarbijat ja aidata hinnata tema finantsvõimekust.

Samas agressiivsed müügipraktikad, kõrged tasud lühiajalistele laenudele muudavad tarbijad väga haavatavaks ja halvendavad nende majanduslikku olukorda drastiliselt ja langetavad elatustaset.

Võlanõustamine  võib aidata tarbijaid spiraalist välja tuua, aga see pole alati lihtne lahendus ja seda ei praktiseeri ka mitte kõik liikmesriigid.

Tarbijakrediidi direktiiv on praegu ülevaatamisel, eesmärgiga ennetada  ja pidurdada vastutustundetut laenamist – laenuandjad enne laenude väljastamist peavad põhjalikult analüüsima laenajate maksujõulisust.

Toodete kestvus ja ringmajandus.

Milliste probleemide ja väljakutsetega me seisame silmitsi kui räägime toodete kestlikkusest, nende parandamisest ja tarbijate huvist jagamise, rentimise ja renoveerimise vastu, mis on uudsed ja kiiresti arenevad trendid kogu maailmas.

Tarbijad soovivad jätkuvalt panustada rohelisse majandusse, aga nende tegelik osalus selles protsessis on ikka veel madal erinevate takistuste tõttu. Näiteks ei ole võimalik tooteid parandada kuna see on kas liiga kulukas või kauakestev protsess või puuduvad vastavad varuosad. Ka uued innovatiivsed trendid nagu toodete rentimine või renoveerimine on esialgu siiski ainult nishi turg.

Ökodisaini tuleb kasutada süstemaatiliselt ja seda edasi arendada kui vahendit, mille abil parendada toodete kestvust ja parandamist. Tarbijad vajavad täpsemat infot toodete kasutusea kohta  ja kas see on ka kergesti parandatav  – seda infot peaksid nad saama juba ostukohast.

2019 a. Komisjoni ökodisaini pakett tõi kaasa mõningase progressi selles osas, et külmetuskappide , pesumasinate ja nõudepesumasinate tagavaraosad oleksid kättesaadavad minimaalselt 7 kuni 10. aasta jooksul. Tarbijad oleksid soovinud näha paketi laiemat ulatusala kui ainult need tootekategooriad.

EL pakub välja 2020 a. märtsis uue ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab uusi meetmeid aitamaks tarbijatel valida kestlikke ja parandatavaid tooteid. 

Rohepesu vastane võitlus.

Milliste regulatoorsete ja ja mitteregulatoorsete vahenditega me saame peatada eksitavad ja valed keskkonna alased väited.

Tõdeti, et tuleks välja töötada selgemad ja rangemad reeglid ja paremini jõustada ebaausate kaubandustavade direktiivi rohelisi väiteid puudutavat osa kuna praegune süsteem jätab lahtiseks paljud olulised kriteeriumid, sest väited on liiga üldised ja ülepaisutatud, nende teaduslikku põhjendust on raske hinnata. Seega vaja on üldist lähenemisviisi kuidas hinnata rohelisi väiteid. Võiks kaaluda ka musta nimekirja koostamist, et nimetada ja häbistada (name and shame) pettureid avalikult.

Kuidas tarbijad saavad vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Millist informatsiooni tarbijad vajavad saavutamaks 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Informatsioon on muidugi vajalik, aga ainult sellest ei piisa.

Keskkond, milles tarbijad oma otsuseid langetavad peab samuti muutuma, mis tähendab, et jätkusuutlik valik peab saama kättesaadavamaks ja atraktiivseks.

Positiivsed sõnumid peaksid aitama tarbijatel valida kestlikumaid tooteid ja teenuseid näiteks rohkem eelistada taimetoitu, auto asemel kasutada ühistransporti  jne. Tähtis on need sõnumid siduda keskkonnaga, tervisega ja elustiiliga jne.

Kaasata tuleks nii sotsiaalmeedia kui ka haridussüsteem.

Komisjon peaks omalt poolt välja pakkuma vastavaid platvorme ja välja töötama EL-i ülese elustiili äppi.

Suutlikkuse suurendamine.

Arutelu käigus tõdeti, et tarbijate koolitamine selle kõige laiemas mõttes – nii teooria, piiriülesed teemad, parimad praktikad, uurimistehnikad jne. on olulised ja selleks tuleks suurendada ja optimeerida ressursse.

Samuti oleks vajalik, et EL looks ELi tarbijaagentuuri, mis käsitleks Euroopa tarbijate probleeme ja aitaks neil üle saada ka keelebarjäärist.

Tuleks moodustada noorte inimeste gruppe, et saada neilt uusi ideid tarbijakaitse valdkonna edendamiseks.

Tarbijaharidus.

Tarbijakaitse on EL-i tasemel väärtus ja alustada tuleks juba koolist, et  integreerida see teema kooliprogrammi kui eraldi õppeaine või siduda see vastavate õppeainetega.

Võtmeisikud on kindlasti õpetajad ja neid tuleks varustada vastavate materjalidega ja vahenditega, vajadusel premeerida nii õpetajaid, õpilasi ja koole.

Jätkuvalt oluline on ka elukestev õpe nii tarbijatele kui äripoolele.

Kindlasti tuleks rahastada nii ELi kui riiklike projekte ja arendada uusi haridusmudeleid – nii formaalseid kui mitteformaalseid.

Jõustamine.

Selleks, et saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse, tuleb seadusi efektiivselt jõustada, paraku on just nõrgavõitu jõustamine  suureks probleemiks – seda tõdes Komisjon hinnates 2015-2017. aastal tarbijakaitseseadust.

Olulised valdkonnad, kus tuleb jõustamist tugevdada on rohepesu, digitaalne majandus, finantsteenused, andmekaitse, ebaausad kaubandustavad ja e-kaubandus.

Hinnata tuleks kolmandatest riikidest tulevate kaupade ohutust ja parendada nende jälgitavust.

Tuleks kaaluda võimalust luua piiriülene platvorm, mis koordineeriks jõustamist ja lihtsustaks protseduure.

Kollektiivne kaebuste lahendamise süsteem peaks olema operatiivne, et tarbija teaks, milline asutus on kompetentne ja pädev tema probleemidega tegelemiseks.

Teadlikkuse tõstmine ja jagamine.

Monitoorida tuleks valdkondi nagu reisimine, veebikaubandus, teenused  (auto rent), finantsturud, toodete kestlikkus ja säästlik tarbimine.

Selleks et efektiivselt valdkondade  tulemuslikkust hinnata on vaja vastavaid standardeid, võrreldavat infot ja indikaatoreid nagu tarbijate kaebuste arvu, ODR kasutust, kahjustusi, vigastusi jne.

Tarbija punktitabeli  (Consumer Scoreboard)  sarnast infomaterjali oleks jätkuvalt vaja, et omada ülevaadet ja võrreldavat teavet EL-is toimuvast.

Euroopa tarbijapoliitika alane koostöö.

Kuna me toimime ühtse siseturu tingimustes on vaja erinevate osapoolte  aktiivset panust, tagamaks tasakaalustatud seadusandlik raamistik ja efektiivsed jõustamisstruktuurid. ELi tasandil koostöö ja koordineerimise tulemusel peab olema tarbijakaitse kõrge tase tagatud kõikides liikmesriikides.

Tuleb jätkata ja arendada dialoogi erinevate sihtgruppidega neid konsulteerides ja kaasates Erasmuse, veebikoosolekute, uudiskirjade ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu ja reklaamida parimaid praktikaid, propageerida tarbijakaitse liikumist jne.

Taasluua  tuleb Euroopa Tarbijate nõuanderühm – ECCG.

Võimaldada tarbijatele aktiivne osalemine Tuleviku Euroopa  (Future Europe) tegevuses.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

 

 

Tarbijate Tippkohtumine 2020.: Komisjoni uus uuring käsitleb tarbijate pettusi Euroopa Liidus.

29.jaanuaril avaldas Euroopa Komisjon vahetult enne Euroopa Tarbijakaitsealast Tippkohtumist Brüsselis pettusi käsitleva uuringu tulemused Euroopa Liidus.

Uuringust selgus, et enam kui pooled vastajatest – 56% olid viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud vähemalt ühe pettusega.

Justiitsvolinik Didier Reynders tõdes:

„ Digitaalses maailmas on tarbijapettused, millega kaasnevad rahalised kaotused muutunud tavaliseks. Liiga palju on tarbijaid, kes kaotavad raha. Need pettused mõjutavad ka e-kaubandust kuna tarbijad muudavad selle tagajärjel oma käitumist turul. Uute EL-i eeskirjadega on tarbijakaitseametnikud selliste tavadega võitlemiseks paremini varustatud. Sellegipoolest peavad veebiplatvormid, sotsiaalmeedia operaatorid ja makseteenuste pakkujad võtma selle nuhtluse peatamiseks tugevamad meetmed. Kõik tarbijapoliitikaga seotud osapooled peavad osutama paremat kaitset digitaalsetele tarbijatele. See on üks teemadest, mida hakkame arutama EL-i tippkohtumisel“

Uuringust selgub, et  pettusega kokkupuutunud vastajate seas olid 13% saanud rahalist kahju ja veel 31% vastajatest taluma muid ebamugavusi.

Tulemused rõhutavad, et pettustega puutuvad kokku kõige aktiivsemad veebitarbijad.

Kõige tavalisemad juhtumid on seotud pettustega auhindade reklaamimisel – 28% ,

teiseks identiteediga  ja ostudega seotud pettused, aga samuti petukõned telefonidele.

EL-l on kõikehõlmav küberkuritegevuse vastane poliitika.

Äsja jõustunud direktiiv võimaldab nüüd liikmesriikidel tellida saitide ja sotsiaalmeedia kontode eemaldamist, kus pettused on tuvastatud ja nõuda interneti teenuste pakkujatelt või pankadelt teavet petturitest veebikauplejate tuvastamiseks.

Muude prioriteetide hulgas aitab tarbijakaitsealane tippkohtumine tagada edasiste meetmete võtmist tarbijate juhendamiseks ja kaitsmiseks.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

Tegevdirektor

6411697

 

Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika 2019.aastal.

  Eesti Tarbijakaitse Liidu kaebuste ja päringute statistika  2019.aastal.

 

Selleks, et tarbijad saaksid oma igapäevaseid oste sooritada turvaliselt ja kindlustundega vajavad nad õiguskindlust.

Tarbijate põhiõigus on võimalus toodete puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jooksul.

Tarbija õigused on sätestatud Tarbijakaitseseadusega, mille kohaselt tarbijal on õigus:

  • Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele ja on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale  ja mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud,
  • Saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks;
  • Saada nõu ja abi kui õigusi on rikutud;
  • Nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;

Peale õiguste on tarbijal ka kohustused ja tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud s.t. sihipäraselt. Vastasel juhul ei saa tarbijad nõuda hüvitist.

Kokkuvõte 2019. aasta päringutest ja kaebustest on paigutatud alljärgnevasse tabelisse:

 

COICOP klassifikatsioon

 

 

Päringud

 

Kaebused

 

Kokku

Toit     191     68    259
Alkohol ja tubakas      85     16    101
Riided ja jalanõud      51     38      89
Vesi, elekter, gaas, küte, diisel, bensiin  

65

 

26

 

91

Mööbel, kodumasinad ja nendega seonduvad parandused  

41

 

36

 

77

Tervis      26     26
Transport      32     15     47
Internet, side, kommunikatsioon      77     52    129
Puhkus ja kultuurisündmused      32     18     50
Haridus
Restoranid, hotellid      23      6      29
Kaubad ja teenused     125     91     216
 

KOKKU

 

   748

 

  366

 

  1114

 

Eesti Tarbijakaitse Liidule laekus 2019. aasta jooksul 748 päringut ja 366 kaebust, seega kokku 1114 pöördumist.

  1. aastal laekus meile 269 päringut ja 170 kaebust, seega kokku 439 pöördumist.

Aasta jooksul on pöördumiste arv kasvanud 675 võrra.

Pöördumiste statistika näitab ühelt poolt tarbijate teadlikkuse  ja aktiivsuse tõusu oma õiguste kaitseks aga teisalt seda, et  turud ei toimi efektiivselt ja õiglaselt.

Turud on muutunud keerukamaks ja samuti tarbijate kaebused.  Kõik see, mis toimub ühiskonnas, peegeldub meile tagasisidena   tarbijatelt!

Oluliselt suurenesid toiduga seonduvate päringute ja kaebuste arv ja seda koguni 155 pöördumise võrra.

Erinevad toiduskandaalid eesti maasikate, kala, salatite, singi jm. juhtumid on muutnud  tarbijad ettevaatlikeks ja  kahtlustavateks.  Usaldamatus toidu vastu on tekitanud pöördumatut  kahju nii ettevõtjatele, aga ka eesti toidu mainele tervikuna nagu näitavad meie tarbijaküsitlused.

Tarbijate teadlikkus ja aktiivsus on ohutuse kontekstis võtmeküsimus ja väga oluline probleemide ennetamisel.

Ka toidu märgistuse, hinnateabe, lipumärgi kasutamise, kvaliteedimärkide kasutamise, alkoholi märgistuse ja paigutuse kohta poodides, toidus leiduvate võõrkehade  mittekvaliteetse toidu ja päritolumaa märgistus  kohta saime rohkem päringuid ja kaebusi kui 2018. aastal.

Kaupluseketid kasutavad laialdaselt ka oma kaubamärke Private Label`it, mille puhul võib toote päritolu jääda tarbijale ebaselgeks.

Probleemiks on endiselt ka hinnaerisused riiulil ja kassas. Seepärast on oluline ostutsekki uurida kohe poes, sest ostjal on õigus kaubast loobuda kui ta ei soovi maksta kõrgemat hinda.

Väljareklaamitud kampaaniakaupade läbimüük enne kampaania lõppu või koheselt selle alguses on pälvinud tarbijate poolset kriitikat juba aastaid.

Kaupade ja teenuste kohta laekus 125 päringut ja 91 kaebust,  seega kokku 216 pöördumist.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes pöördumiste arv 64 võrra.

E-kaubanduse populaarsus on oluliselt suurendanud päringuid  ja kaebusi, sest kahjuks tihtipeale kauplejad kuritarvitavad  tarbijate usaldust – saadetakse praaktooteid, võetakse raha  ja kaupa ei edastata tellijale, ei peeta kinni tarne tähtaegadest,  väljareklaamitud kaup on läbimüüdud, suurused ei vasta  tellitule, tooted on osutunud ohtlikeks, toodetega ei ole  kaasas kasutusjuhendeid, tarbijat diskrimineeritaks  asukohamaa põhiselt ja keeldutakse tellimust vastu võtmast.  Tarbija ei saa peale tellimuse esitamist ja raha tasumist  enam kontakti kauplejaga jne.

Tuletame tarbijatele meelde, et enne tellimuse vormistamist tuleb hoolikalt uurida kauplejate tausta ja kodulehti, et  ennetada probleemide tekkimist.

Tarbijad pahandavad selle üle, et kaubad ei vasta kirjeldatud nõuetele, puuduvad eestikeelsed kasutusjuhendid, lähevad kiiresti katki, puuduvad varuosad, paranduse kvaliteet on tihti madal ja neid peab korduvalt parandama, tarbijate valikuvõimalusi on piiratud, kasutatud kaupade puhul keelduvad müüjad neid tagasi võtmast või asendamast.

Tarbijad ei saa aru miks ei saa puudusega kauba korral asendada seda automaatselt uuega või oma raha tagasi  nõuda vaid kaupleja otsustab kuidas käituda.

Tuletame tarbijatele meelde, et puudusega kauba korral on tarbijal õigus esmalt nõuda toote tasuta parandamist  või asendamist uuega. Reeglina siiski kaupleja valib sobiva variandi. Küll aga peab kauba puuduse kõrvaldamisega seotud  kulud tasuma müüja.  Kasutatud asjadele n. komisjonimüük kehtivad samad tingimused kui uutele kaupadele.

Eraisikute vahelistele tehingutele ei laiene tarbijakaitse reeglid ja probleemsete juhtumitega saab pöörduda  kohtu poole.

Finantsteenuste turg on tarbijate jaoks väga keeruline nagu näitavad pöördumised. Siiski on elanike tarbimislaenude maht  endiselt tõusvas trendis.

Järelmaksu krediidi kulukuse määr võib olla koguni üle 58 protsendi, aga sellegi poolest kasvab järelmaksu võtjate arv  jõudsalt.

Pangalaenu saab mugavalt tellida nutitelefonist pargipingil istudes, aga pärast pahandust kui palju nagu näitavad  pöördumised.

Palju segadust tekitas ka pensionifondide ümber toimuv poleemika.

Tarbijate finantskirjaoskus on suhteliselt madal ja seepärast tuleks rahaasjades olla pigem konservatiivne kui emotsionaalne.

Paneme tarbijatele südamele: Enne mistahes lepingute sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, et vältida hilisemaid arusaamatusi ja konflikte.

Tarbijatel on kogenud erinevaid probleeme seoses iluteenustega.  Pakkumised on paljulubavad, aga lõpptulemus on sage  olematu ja süüd püütakse määrida tarbijate kaela. Teavitus  protseduuride kohta kodulehel on sageli puudulik või olematu. Vahel võib ilu väga kalliks maksma minna.  Kõike ei pea ise kogema!

Tarbijad pahandavad agressiivsete müügikõnede pärast ja nõuavad nende keelustamist. Kahjuks ei saa meie siin aidata muuga kui tuleks lõpetada kõne.

Mööbli, kodumasinate ja nendega seonduvate paranduste kohta laekus 41 päringut ja 36 kaebust.

Probleemidena toodi välja eestikeelsete kasutusjuhendite puudumist, tooted lähevad kiiresti katki, toodete parandamise madalat kvaliteeti, tagavaraosade puudumist. Müügimehed üritavad agressiivselt ülikalleid tolmuimejaid jm.  imetooteid tarbijatele pähe määrida.

Mööbli tellimisel ei peeta kinni ei tähtaegadest, mõõtudest,  värvitoonist, materjalist jne. Ostetud mööbel on osutunud ebakvaliteetseks, kaotab kiiresti  oma vormi, kate kulub kiiresti jne. Tarbija on e-poest tellitud mööbli eest maksnud, tarne tähtaeg on ammugi möödunud, aga kaupa pole kätte toimetatud ja ka müüja on kadunud.

Interneti, side ja kommunikatsiooni kohta esitati päringuid ja kaebust vastavalt 67 ja 52 pöördumist.

Põhjusteks toodi aeglane levi või levi puudumine,  lepingute sisu keerulisus ja lubatust taganemine, alusetud  tasu nõuded ja erinevad petuskeemid, probleemid mobiili  ja nutitelefonidega, aga samuti arvutitega.

Endiselt langevad tarbijad väga kergekäeliselt erinevate pettuste ohvriks, mida interneti kaudu pakutakse, oodates rahalaeva, mis kunagi ei randu, isegi väljapressijate nõutud ülekanded tasutakse ära suurte summade ootuses.  Olgem ikka realistid!

Transpordi kohta laekus 32 päringut ja 15 kaebust, mis olid  seotud peamiselt lendude tühistamise, edasilükkumisega ja üle  broneerimisega, aga hüvitist on keeldutud maksmast.  Probleeme on ka parkimistasude ja trahvidega.

Kasutatud autode turg on endiselt väga probleemide rohke ja kergekäeliselt sõlmitakse tehinguid, mida õigepea kahetsetakse. Seega on mõistlik osta kasutatud auto tuntud tegijatelt, et saada kontrollitud ajalooga auto omanikuks.

Elektri, vee ja kütustega seoses laekus meile päringuid ja kaebusi kokku 91. Rahulolematud ollakse kõrgete elektri võrgutasudega, kütuste  kvaliteedi ja kõrgete hindadega. Sagedased ja pikaajalised elektrikatkestused on tekitanud paljudes tarbijates pahameelt ja kahjunõudeid.

Puhkusega seotud probleemid on seotud madala teenindusega sihtkohtades, mille kohta eelnevalt on lubatud paljutõotavat puhkusepaketti neljatärni hotellides.

Tervisega seotud küsimused keerlesid peamiselt apteegireformi ümber ja aasta viimastel päevadel avaldati pahameelt apteekide omavolilise sulgemise pärast – ärihuvid seati kõrgemaks tarbijate tervisest.

Meeldetuletuseks: Kaebuste esitamise kord on reguleeritud Tarbijakaitseseadusega ning kaupleja vastutab tarbija ees.

Enne kaebuse esitamist peab eelnema müüjaga läbirääkimiste etapp ja kui müüja ei ole nõus suulisele kaebusele reageerima tuleb esitada kirjalik kaebus, millele müüja peab kirjalikult reageerima 15 päeva jooksul.

Juhul kui tekib vajadus esitada meile kaebus, siis seda saab teha vabas vormis, küll aga tuleb kindlasti ära märkida :

  • Nimi ja kontaktandmed;
  • Kaebuse esitamise kuupäev;
  • Kaubal või teenusel esinev puudus;
  • Teiepoolne soovitav lahendus olukorrale;

Ostu tõendamist kui sellist ei ole VÕS-ga reguleeritud, seepärast võib ostu sooritamist tõendada nt. ostutseki, arve, panga  väljavõte või mõne muu dokumendiga, millest nähtuva  tehingu sooritamise aeg ja osapooled.

Igal juhul tuleb ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia kaebusele lisada.

Kui kauplejaga ei ole võimalik kokkulepet saavutada on tarbijal alati õigus kohtuvälise lahenduse leidmiseks pöörduda Tarbijakaebuste komisjoni poole, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures.

Mitte harvad ei ole juhtumid, kus tarbijad oma pöördumistes rõhutavad, et asi ei olegi niivõrd rahas kuivõrd õigluse jaluleseadmises.

  Õigluse nimel tegutseb ka Eesti Tarbijakaitse Liit – kaitstes  tarbijate seaduslikke õigusi ja korrale kutsudes ebaausaid kauplejaid.

Turvalisi ja läbimõeldud oste järgmisel aastal!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TTJA juhib tähelepanu, pürotehniliste toodete väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

16.12.2019

TTJA juhib tähelepanu, pürotehniliste toodete väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuletab täna alanud teavituskampaaniaga meelde, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning pürotehniliste toodete väärkasutamine  võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi.

Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimase viie aasta statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet lähenevate pühade eel oma teavituskampaaniaga rohkem tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Iseenda ja oma lähedaste ohutuse tagamiseks on oluline osta pürotehniline toode vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt, mitte eraisikult turult, sotsiaalmeediast ega tänavalt. Nõuetele mittevastava pürotehnilise toote kasutamine võib tekitada tõsiseid vigastusi või varalist kahju. Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend.

TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa selgitab: „Peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned.“ Tihti juhtuvad õnnetused, kuna pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; toodet ei toestata; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud.

Eesti turul on müügil ligi 30 erinevat tüüpi pürotehnilist toodet (sh ilutulestiku patarei, pulga otsast lastav rakett, säraküünal, paukherned). „Kõiki neid tooteid kasutatakse erinevalt ja seepärast on väga oluline lugeda enne toote kasutamist pakendil olevat kasutusjuhendit,“ rõhutab Teinemaa.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet paneb kõigile südamele, kui paugutad, siis pea meeles:

  • alkohol ja ilutulestik ei sobi kokku
  • loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele
  • vali ilutulestikuks õige aeg ja koht
  • arvesta teiste inimeste ja loomadega
  • toesta toode korralikult
  • ära kummardu toote kohale
  • hoia ohutusse kaugusesse
  • kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit enne kui sellele lähened
  • kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära
  • ära jäta tekkinud prügi vedelema

Ohutut paugutamist!

Kampaania leht eesti keeles https://www.ttja.ee/et/tarbijale/ohutus/purotehnika-ohutus

Kampaania leht vene keeles https://www.ttja.ee/ru/potrebitelyu/bezopasnyh-salyutov

Lisainfo:

Anne-Ly Palk

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peaspetsialist

620 1904

anne-ly.palk@ttja.ee

Ohutus on tarbija õigus.

                          EEST TARBIJAKAITSE LIIT                    

                              Ohutus on tarbija õigus.

Eesti Tarbijakaitse Liit tegeles sel aastal väga aktiivselt toodete ohutuse projektiga, mida toetas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Toodete ohutus on tarbija õigus ja tarbijal on õigus nõuda, et kõik tooted on ohutud.

Toodete ohutus on ka üks peamisi Euroopa Liidu prioriteete.

Euroopa Liidu toll pidas 2018. aastal kinni 740 miljoni väärtuses võltsitud ja potentsiaalselt ohtlike kaupu.

Toodet võib pidada ohutuks kui see mõistlikel kasutamistingimustel arvestades toote kasutusiga ning kasutamisele võtu, paigaldus ja hooldamisnõuete järgimist tagab tarbijate ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda.

Uurisime tarbijate teadlikkust, hoiakuid ja arvamusi ohutuse valdkonnas erinevate kategooriate lõikes nii meie kodulehe  www.tarbijakaitse.ee, aga ka otse küsitluste kaudu ja toome olulisema teabe kõigile asjast huvitatutele teadmiseks.

Ohtlike toodetega on korduvalt kokku puutunud 32 protsenti vastanutest. Seevastu 26 protsenti  ei ole ohtlike toodetega kokkupuutes olnud mitte kunagi.

Eestimaist toitu usaldavad 46 protsenti tarbijatest ja  54 protsenti kas ei usalda eestimaist või kahtleb selle ohutuses.

Lahvatanud toiduskandaalid on tarbijate usaldust kuritarvitanud.

Toidumärgistust uurivad alati  enne ostu sooritamist 40 protsenti vastajatest ja vahete-vahel 47 protsenti.

Kuna valdavalt 87 protsenti tarbijaid uurivad toidumärgistust, siis peab märgistus olema üheselt arusaadav ja aitama tarbijatele langetada teadlike, tervislike ja ohutuid valikuid ja soovi korral eelistada eestimaist.

Märgistus  peab olema loetav, vastasel korral ei ole sellest tarbijal kasu.

Toidu märgistus annab tarbijatele olulist teavet toidu koostise, säilivuse, päritolu, kalorite, allergeenide jne. kohta.

Säilimisaeg näitab, mis ajani on toit söögikõlbulik või säilitab oma omadused.

Säilimisaja märkimiseks on kaks viisi – tarvitamise kuupäev „kõlblik kuni“ ja minimaalse säilitustähtajaga kuupäev „parim enne“.

Pärast „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist toodet ei tohi enam müüa ega süüa, sest see võib olla tervisele ohtlik.

Sama oluline, mida me sööme, on ka see, mille seest me toitu sööme ja joome – kas me kasutame kohvi joomiseks värvilisi papptopse, sööme ajalehe taolisesse paberisse pakitud vrappe, tarbime  kiletatud tooteid ja joome plastpudelitest vett jne.

Seega – pakendi lugemisoskus, keemiliste riskide hindamise oskus, teadlikkus infoallikatest, hügieenireeglite järgimine on väga olulised tegurid kui me räägime toidu ohutusest.

Küsimusele kas tarbijad usaldavad ökomärgisega tooteid vastasid 25 protsenti jaatavalt ja  28 protsenti eitavalt.

17 protsenti vastajatest arvavad, et kõik on liiga „roheline“, et olla tõsi.

Toodete kasutusjuhendeid loevad alati 40 protsenti  ja vahetevahel 60 protsenti vastanuid.

Seadus kohustab kauplejat andma tarbijale tehniliselt keerukate toodete puhul kaasa eestikeelse juhendi, et toodet saaks sihipäraselt kasutada, paigaldada, hooldada ja säilitada.

Võõrkeelse juhendi tõlkimise eest eesti keelde vastutab kaupleja ja tarbijal on õigus seda nõuda.

CE märgise tähendust tunnevad  ja teavad selle tähendust 38 protsenti vastanutest.

CE märgis kinnitab, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus, tervise-  ja keskkonnakaitse nõuetele ja et toodet võib turustada ja müüa Euroopa Liidus.

Mingil juhul ei tähenda CE aga China Export`i – Hiina eksporti, kuigi ka nii arvati, sest turud on Hiina kaupadest tulvil.

Kas ja miks peab kasutama toodete ja teenuste standardeid vastasid 80 protsenti, et standardid tagavad toodete kvaliteedi ja ohutuse ja et standardite kasutamine peaks olema kohustuslik mitte vabatahtlik arvasid 76 protsenti vastanutest.

Nendele tarbijatele, kes ei tea standardite tähendust ütleme selgituseks, et standardeid kasutatakse abivahendina valdkondade nagu kaubandus eeskirjade, kvaliteedi, tervise, ohutuse, uute tehnoloogiate, energiatõhususe, keskkonna mõju, ühendavuse ja koostalitusvõime reguleerimiseks.

Ilma standarditeta valitseks maailmas kaos!

Enim ohtlikeks toodeteks peavad vastajad laste mänguasju, pürotehnikat, lastehooldusvahendeid, elektrilisi kodumasinaid, puhastusvahendid, aga vähemal määral ka kosmeetikatooteid ja sidevahendeid.

Euroopa Liidu turul peavad ringlema üksnes ohutud ja Euroopa Liidu õigusaktidele vastavad tooted, sama nõue kehtib ka interneti vahendusel müüdavatele kaupadele.

RAPEX kiirhoiatussüsteem võimaldab 31 Euroopa riigi ja Euroopa Komisjoni vahelist kiiret teabevahetust ohtlike toodete kohta.

Kahetsusväärne on tõsiasi, et kõige ohtlikemaks toodeteks on tunnistatud laste mänguasjad, aga ka mootorsõidukid.

Seega ettevaatust nende toodetega!

Mida teha selleks, et muuta meie tarbimiskeskkond turvalisemaks arvasid 56 protsenti tarbijatest, et  tugevdama peaks turgude järelevalvet, 28 protsenti karmistaks seadusandlust ja 17 protsendi vastanute arvates tuleks parendada standardeid.

Seoses sellega, et 1.juunist 2019 on kehtestatud uued nõuded alkohoolsete jookide väljapanemiseks kauplustes,  mis tähendab, et alkohol tuleb paigutada teistest kaupadest eraldi, küsisime tarbijatelt, kas nende arvates selline meede aitab vähendada alkoholi tarbimist, mis on kahjulik tarbijate tervisele, vastasid 25 protsenti positiivselt.

Kahtleval ja eitaval seisukohal olid 75 protsenti vastanutest.

Turud muutuvad keerukamaks ja nutikamaks samas on tarbijatel üha raskem orienteeruda infotulvas, mida toodete kohta edastatakse.

Oluline ei ole informatsiooni maht vaid selle kvaliteet.

Tarbijate teadlikkus, arvamused ja usaldus on olulised indikaatorid näitamaks turgude toimimist.

Teadlikkus on tarbijate suurim eelis!

Tarbijate teadlikust saame meie tõsta ja nende arvamusi kujundada, aga tarbijate usalduse peavad kauplejad ise välja teenima!

Tuletame tarbijatele meelde kuldreeglit, et tooteid tuleb kasutada selleks, milleks nad on mõeldud, seega sihipäraselt, sest tarbijate omavastutus ja kohustused mängivad ohutuse kontekstis väga olulist rolli.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

 

6411697

 

 

 

TTJA pressiteade_Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et on uuendanud oma pretensiooni esitamise juhendit

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

10.12.2019

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab teada, et on uuendanud oma pretensiooni esitamise juhendit. Kõige olulisem muudatus puudutab pretensiooni esitamise aega, kui toode asendatakse uuega.

Tarbija üks põhiõigusi on võimalus pöörduda puuduse ilmnemisel kaupleja poole kahe aasta jooksul. Selle kahe aasta jooksul tekkinud tootmisdefekt kas parandatakse või toode asendatakse. Asja asendamine tähendab täpselt samasuguse toote asemele andmist ehk kõik tingimused peavad olema samad, nt värv, suurus, mudel jne. Kuivõrd seaduses pole olukorda selgelt reguleeritud, on  TTJA  seisukohal, et asja parandamise või asendamise korral hakkab asja parandatud osa/vahetatud asja suhtes kehtima uus kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Tihti kurdavad tarbijad, et parandamine võtab liiga kaua aega. Paraku seadus ei sätesta, milline on mõistlik parandamise aeg. Selles küsimuses on TTJA seisukohal, et parandamine ei tohiks kesta üldjuhul kauem kui paar nädalat, tehniliselt keerukamate kaupade puhul mitte üle 3-4 nädala. Kui kaupleja ei suuda selle aja jooksul asja ära parandada, võib seda hinnata kui ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist, mis annab tarbijale õiguse raha tagasi nõuda. Põhjendamatute ebamugavuste tekitamine tähendab seejuures tarbija asjatut jooksutamist, ootamist, samuti erinevate kulutuste tekkimist sel ajal, kui asi on remondis.

Lisaks  soovib TTJA juhtida tähelepanu asjaolule, et ostu tõendamist kui sellist ei ole võlaõigusseaduses reguleeritud. Seepärast võib ostu sooritamist tõendada mitmel erineval viisil nt ostutšeki, arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendiga, millest nähtub tehingu sooritamise aeg ning pooled. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on seisukohal, et kauplejal ei ole alust keelduda kaebuse vastuvõtmisest, kui tarbija esitab tõendina pangaväljavõtte.

Lõpetuseks soovitab Amet eelkõige e-kauplejatel üle vaadata e-poes kehtivad tagastustingimused, et need ei sisaldaks 14-päevase taganemisõiguse välistust voodimadratsitele, -katetele ja -kattemadratsitele.

Nimelt on Euroopa Kohus jõudnud järeldusele, et mõiste „suletud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud“, ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, mille pakendi on tarbija pärast kauba kättesaamist eemaldanud.

See tähendab, et e-kauplusest ostetud voodimadratsid, -katted, ja -kattemadratsid ei kuulu tervisekaitseliste ega hügieeniliste kaupade hulka ning selliseid tooteid saab 14 päeva jooksul tagastada isegi siis, kui kauba pakend on avatud. Samas peab tarbija silmas pidama, et ta ei tohi toodet kasutada enamal määral kui ta oleks seda teinud tavakaupluses ostes.

Juhul kui kaupleja hinnangul on tarbija kasutanud tagastatavat kaupa rohkem kui oli vaja sellega tutvumiseks ja selle omadustes veendumiseks, siis ei kaota tarbija taganemisõigust, kuid kauplejal on õigus vähendada tarbijale tagasimakstavat summat. Tagasimaksmisele kuuluva summa osas tuleb tarbijal ja kauplejal kokku leppida. Kokkuleppe mittesaavutamisel on tarbijal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluse komisjoni.

Uuendatud juhend on leitav siit.

Lisainfo:

Anu Võlma

juhiabi

+372 667 2011

anu.volma@ttja.ee

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele säästvat valikut.

    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

20.november 2019

Tallinn

 

Euroopa Liidu kaubanduspoliitika peab võimaldama tarbijatele

säästvat valikut.

50 protsenti eurooplastest peab Euroopa Liidu kaubanduspoliitika üheks prioriteediks keskkonna- ja tervisestandardite järgimise tagamist.

Nii öeldakse täna avaldatud Euroopa Liidu 2019. aasta kaubanduse eurobaromeetri uuringus, seepärast kutsume uut Euroopa Komisjoni üle andma tarbijatele volitused säästva valiku tegemiseks.

ELi kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijad ja seepärast ei saa me

leppida asjaoluga, et madalate keskkonna- või tööstandarditega toodetud kaup

on jätkusuutlik.

Euroopa Liit tegutseb Pariisi kliimamuutuste kokkulepe ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamise nimel, seepärast peab kaubanduspoliitika võimaldama

tarbijatele  täiendavaid võimalusi säästvate valikute langetamiseks.

Euroopa tarbijatel on juba mõned võimalused säästvate valikute tegemiseks tuginedes EL energiamärgisele või vabatahtlikule ökomärgisele, aga seda on vähe!

Mõned Euroopa Liidu kaubanduspartnerid juba kritiseerivad ELi tervise-ja säästvusmeetmeid ja nõuavad toidu antibiootikumi resisdentsuse tõusu takistamist reguleerivaid eeskirju, mis on väga suur oht tarbijate tervisele.

Samuti tuleb tarbijatele pakkuda rohkem teavet toodete kestlikkuse ja töödeldud

liha päritolumaa kohta.

Euroopa kaubanduspoliitika peab teenima ja kaitsma tarbijat ja selleks, et võimaldada meil elada jätkusuutlikult peab Euroopa Liit :

  • Pakkuma tarbijatele konkurentsivõimelist turgu, vähendades kvoote ja tariife;
  • Parandama koostööd reguleerivate asutuste vahel ja seda globaalselt,

näiteks veebis müüdavate ohtlike toodete  osas;

  • kaubanduslepingud peavad olema läbipaistvad ja tarbijad peavad olema kaasatud sellesse protsessi.

EL-i  kaubandusstrateegia tuleb panna tööle tarbijate huvides, sest just nemad veavad Liidu majanduskasvu!

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

6411697

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade 31.10.2019 Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pressiteade

31.10.2019

Uuring: tarbijad ei jää probleemide korral enam passiivseks

Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette. Lausa 79% vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.

„Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,“ ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.

Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22% küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29% välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada (enamasti uuris seda 52%, vahetevahel 30%) ja kellega vajadusel kontakti võtta (vastavalt 45% ja 32%). Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu (38% ja 29%), kas on tegemist valmis või eritellimustootega (37% ja 24%) ja millises riigis on kaupleja registreeritud (32% ja 26%). Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu, ei saa TTJA ega EL tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.

Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest (19%) teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/amet-kontaktid/uuringud

Lisainfo:

Anne-Mai Helemäe

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooniekspert

620 1702

anne-mai.helemae@ttja.ee

Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule – on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei  saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu  ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata.

Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult.

Autor:

Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet

Heade soovidega

Pille Kalda
550 7797

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

PRESSITEADE

08.10.2019

TTJA soovib tõsta ettevõtjate teadlikkust e-poe pidamisel

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juhib oktoobri jooksul tarbijate ja kauplejate tähelepanu targale e-poodlemisele. Esmaspäeval, 7. oktoobril algas neli nädalat kestev teavituskampaania „Osta targalt. Kauple korrektselt. Ka e-poes!“.

Eestis on üle 5000 e-poe ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võttis sel suvel luubi alla neist 500. Ühelt poolt soovis TTJA saada ülevaate Eesti e-kaubanduse turust, teisalt näha, kui korrektselt on e-poed oma tingimustes kajastanud seadusest tulenevaid nõudeid.

Tulemustest selgus, et kaheksal protsendil kõikidest kontrollitud e-kauplustest ei olnud ühtegi puudust. Tarbija jaoks olulisimast – 14-päevasest taganemisõigusest ja pretensiooni esitamise õigusest – olid korrektselt infot andnud üle 60% kõikidest vaadeldud e-kauplejatest. Paljud ettevõtjad eksisid pisiasjades, näiteks puudus info tarbijavaidluste komisjoni kohta või kodulehel ei olnud taganemisavalduse tüüpvormi.

„E-kaubanduse mahud kasvavad igal aastal, samuti ka tarbijavaidluste komisjoni jõudvate vaidluste arv. Seetõttu on oluline kõnetada mõlemat osapoolt, et nii tarbijad kui ettevõtjad teaksid, millised on nende õigused ja kohustused e-poodidest ostes või e-kauplusi pidades,“ selgitab kampaania eestkõneleja TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael. Nelja nädala jooksul jagab TTJA e-kaubanduse kohta nõuandeid nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. „Lisaks anname erinevaid soovitusi ettevõtjatele ka e-kirja teel ning oktoobri lõpus korraldame e-kaubanduse teemalise veebiseminari,“ lisab Tael.

E-kaubanduse liidu tegevjuht Tõnu Väät sõnas, et TTJA tagasiside ettevõtjatele andis aluse senisest tihedamaks koostööks liidu ja ameti vahel. „Nii liidule kui ka ametile on oluline Eesti e-poodide turvalisus ning igati mõistlik on tegeleda sellega üheskoos.“ Alates 2010. aastast on E-kaubanduse Liit tarbija turvalisuse tingimustele vastanud e-poodidele välja andnud „Turvalise ostukoha” usaldusmärgist. „Sellest sügistest teeme koostööd TTJA ekspertidega ehk E-kaubanduse liit küsib enne märgise väljastamist TTJA-lt, kas taotleja kohta on TTJA-le tulnud kaebusi. See oluline samm aitab tõsta Eesti e-poodide taset ja usaldust,“ on Väät lootusrikas.

Lisainfot nii tarbijale kui ettevõtjale leiab https://ostatargalt.ee/ekaubandus/  ja https://ostatargalt.ee/ekauplejale/

Uuringuga saab tutvuda TTJA kodulehel https://www.ttja.ee/et/tarbijale/tarbijaoigustest-ettevotjatele/e-kaubandus

Anne-Mai Helemäe

Kommunikatsiooniekspert

+372 6201 702

www.ttja.ee | Pronksi 12, Tallinn 10117

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Euroopa Liit muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

  ETL    EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

1.oktoober 2019

 

Euroopa Liit  muudab viis kodumasinat ohutumaks ja parandatavamaks.

Täna vastu võetud ökodisaini pakett täiustab viit tüüpi tooteid, mida paljud tarbijad oma kodudes omavad – valgustus, külmikud, telerid, nõudepesumasinad ja pesumasinad.

Seadmeid saab olema hõlpsam parandada, nad on ohutumad  ja tarbivad vähem energiat.

Uute meetmetega oleks tulnud minna aga paraku kaugemale senisest paketist ja muuta rohkem tootekategooriaid  remonditavaks, et tarbijatel oleks kauakestvatest toodetest maksimaalne kasu.

Pettumuseks on ka asjaolu, et tarbijad ei saa tooteid ise parandada, sest teatud varuosi ja hooldusnõuandeid saavad kasutada ainult professionaalsed remonditöökojad.

Siiski toob pakett kaasa tarbijatele järgmised eelised :

  • Toodete varuosad peavad olema saadaval vähemalt 7-10 aastat, mis muudavad tooted vastupidavamaks ja tekitavad vähem jäätmeid;
  • Televiisoriekraanides keelatakse toksilised leegiaeglustid, mis sunnivad tootjaid tulekahju edasilükkamiseks kasutama ohutumaid alternatiive;
  • Lambipirnide virvendus väheneb, mis on kahjulik meie närvisüsteemile;
  • Väheneb elektritarbimine, mis aitab säästa nii raha kui minimeerida keskkonnamõjusid;
  • Uued remondinõuded aitavad pikendada seadmete eluiga, millised praegu liiga kiiresti rikki lähevad.

Alates 2021. aastast kaovad ka segadust tekitavad A+, A++, A+++ klassid energiamärgiselt tänu 2018. aastal vastu võetud uutele meetmetele.

 

Linda Läänesaar

Tegevdirektor

Eesti Tarbijakaitse Liit

6411697

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!