PM majandus: Toidu pakendid muutuvad salaja väiksemaks ja vorsti siginevad rupskid

Paljud tootjad on vähendanud konkurentsis püsimiseks pakendite suurust või lahjendanud kauba kvaliteeti, mistõttu peaksid inimesed poes väga tähelepanelikud olema.A1000 Market odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu näitel võib viinerikarp nüüd varasema kilo asemel kaaluda 900 grammi ja sarnane leivapakk on 330 grammi pealt 240-grammiseks kahanenud. ” allikas” Postimees

 

 

ETL: Pressiteade 28,juuni 2022 Tallinn

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

 

Pressiteade

28,juuni 2022

Tallinn

 

Alates 1.juulist hakkavad  Euroopa Liidus kehtima uued rändluseeskirjad.

Reisides teise ELi riiki kogevad  tarbijad  nüüdsest telekommunikatsioonioperaatorite poolset paremat teenuse kvaliteeti ja samuti pakkuvad uued eeskirjadtarbijatele ka paremat kaitset võimalike hinnashokkide eest.

Oli tavaline praktika, et tarbijad paigutati rändluse ajal väiksema kiirusega võrku kui kodus. Uute reeglite kohaselt ei ole see enam võimalik, väljaarvatud juhtudel kui operaatoritel on tehniliselt võimatu pakkuda sama kvaliteediga teenust.

Ajad, millal tarbijad reisides teise riiki oma telefone üldse ei kasutanud on jäädavalt möödas.

Tarbijad hoitakse ka võimalike suurte arvete eest kui nad reisivad EL-i välise riigi piiri lähedal või reisivad laevaga või lennukiga ning tarbija telefon  ühendub  ELi välise mobiili-või satelliidivõrguga.

Siiski maksavad tarbijad suuri summasid helistades  või  saates sõnumeid kodust teise ELi riiki.

See probleem on siiani lahendamata ELis ja tarbijad on sunnitud  maksma ebaproportsionaalseid  lisatasusid .

Tarbijate Euroopa ühtsel turul ei ole sellised kulud õigustatud.

Oleme seisukohal, et makstav hind peaks olema kooskõlas riigisiseste kõnede maksumusega ja kajastama operaatorite tegelikke kulusid ELi siseste kõnede

ühendamisel.

 

Linda Läänesaar

ETLi  tegevdirektor

6411697

Kaupmees: homsest lõpeb aastaid kestnud tarbijate petmine

Alates 28. maist jõustub tarbijakaitseseaduse muudatus, mis ei luba enam kaubandusettevõtetel libaallahindlusi teha ja müüjad võivad soodustust näidata ainult võrdluses viimase 30 päeva kõige odavama hinnaga. A1000 Market odavpoodide keti tegevjuhi Tarmo Lauringu väitel olid siiani pooled Eesti kaubandusettevõtete soodusmüügid tegelikult libaallahindlused, aga ka uues seaduses on tema sõnul lünk, mis võimaldab inimesi lollitada. ” allikas” Postimees

ETL: Veebist finantsteenuseid ostes saavad tarbijad peagi vajalikku lisakaitset.

 

       Veebist finantsteenuseid ostes saavad tarbijad  peagi vajalikku lisakaitset.

 

Euroopa Komisjon esitas eelmisel nädalal finantsteenuste kaugturunduse direktiivi (DMFSD) ülevaatamiseks, millega antakse tarbijatele täiendavaid tarbijaõigusi kui neile müüakse interneti vahendusel selliseid finantsteenuseid nagu krediiti, investeerimisfonde või  kindlustust.

Sellised teenused nagu „Osta kohe ja maksa hiljem“ kasutavad tarbijate ahvatlemiseks petlike tavasid, mis võivad kaasa tuua suured võlad.

DMFSD algvariant pärineb 2002. aastast ja sel ajal müüdi finantsteenuseid peamiselt telefoni teel.

Ühiskonnas on toimunud tohutu digitaalne nihe ja praegu on võlgadesse sattumine või krüptovaradesse investeerimine paari hiireklõpsu kaugusel, seega uued ettepanekud toovad endaga kaasa tugevad tarbijakaitse meetmed ja on hästi ajastatud, sest aegunud seadusandluse tõttu on tarbijad olnud  olulise kaitseta juba pikemat aega.

Direktiivi ülevaatamine kaitseb tarbijat veebipõhiste investeerimisotsuste tegemisel ja loob finantsteenuste jaoks õiglasema veebituru.

Milliseid muudatusi on peagi oodata:

  • Keelatud on nn.tumedad mustrid st.veebiliideste kujundamine viisil, mis kahjustab tarbijate valikuvabadust;
  • Tarbijatel on õigus suhelda inimesega mitte vestlusrobotiga;
  • Taganemisnupp selleks otstarbeks kui tarbija muudab meelt pärast valesti läbimõeldud investeeringu tegemist;
  • Lepingueelne teave s.o. põhiteave tuleb muuta palju nähtavamaks, mis tagab
  • tarbijate teadlikkuse võimalikest riskidest.

Sageli tarbijad ise ei teagi, milliseid lepinguid nad sõlmivad seega lepingueelne teave on võtmeküsimus.

Järgmise  sammuna tuleb need ettepanekud kokku leppida Parlamendi ja nõukoguga.

 

Linda Läänesaar

ETL tegevdirektor

6411697

 

 

 

 

 

ETL teavitab

Kiirhoiatussüsteemile Safety Gate on taaskord saadetud tuhandeid teateid ohtlike toodete kohta Euroopa turgudel – kokku 2142.
Kuna teavitatakse vaid kõige ohtlikematest toodetest on toodete täpne arv teadmata, aga kõige ohtlikumateks tooterühmadeks on taaskord mänguasjad ja mootorsõidukid.
Tarbijatel on õigustatud ootused ettevõtetele, et nad lõpetaks ohtlike toodete müügi ja tagaks tarbijatele turvalisuse ja kindlustunde.
Uus üldine tooteohutuse seadus on igatahes paljutõotav.

ETL teavitab

WHO Euroopa piirkondliku büroo uus aruanne annab ülevaate rasvumise määrast Euroopas, mis on äärmiselt murettekitav.

60 protsenti täiskasvanutest ja pea iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud.

Tarbijat ajendab valima rasvase ja magusa kasuks nii segadust tekitav teabemärgistus, suhkrurikaste teraviljatoodete ja ebatervisliku toidu reklaamid sotsiaalmeedia platvormidel, mis on suunatud lastele.

Poliitikakujundajad peaksid kahjulikke turundusvõtteid tõhusamalt piirama.

Tervislikumaid valikuid peaks tarbijatel aitama langetada kohustuslik märgistus pakendi esiküljel – Nutri-Score märgistussüsteem, mis liigitab toidud ja joogid toitumisprofiili järgi värvikoodidega skaalal A-st kuni  E-ni, kus A peaks tähendama tervislikumaid valikuid ning  E poolele peaks jääma ebatervislikud toidud.

 

 

ETL: Täna on ülemaailmne tarbijaõiguste päev.

                                EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

15.märts 2022

Tallinn

 

Täna on ülemaailmne tarbijaõiguste päev.

 

Tarbijaliikumine tähistab 15. märtsil ülemaailmset tarbijaõiguste päeva, et tõsta üldsuse teadlikkust tarbijate õigustest ja vajadustest.

Päeva tähistamisega on võimalus nõuda kõigi tarbijate õiguste austamist ja kaitsmist ning protestida neid õigusi kahjustava turu kuritarvitamise ja sotsiaalse ebaõigluse vastu.

Täna 60 aastat tagasi 15.märtsil 1962.aastal pidas toonane USA president J.F.Kennedy oma ajaloolise kõne Kongressile, milles tõstatas esmakordselt ajaloos tarbija õiguste küsimuse seadustades neli põhilist tarbijaõigust – õigused ohutusele, teabele, valikule ja esindatusele, eesmärgiga kasvatada ühiskonna heaolu.

Tarbijaliikumine, mis nägi ilmavalgust teisel pool Atlandi ookeani liikus kiiresti ka Euroopasse ja juba samal aastal moodustati Euroopa tarbijakaitseühenduste katusorganisatsioon BEUC, mille liikmed oleme ka meie alates 2004.aastast.

Igal aastal teadvustatakse oluline probleem, millega tarbijad kogu maailmas silmitsi seisavad.

Selle aasta globaalne teema on õiglane digitaalne rahandus, mis käivitab diskussiooni tarbijate visioonist milliseks võib kujuneda tulevikus digitaalne rahandus.

Eeldatakse, et 2024.aastaks ületab digitaalse panganduse tarbijate arv üle 3.6 miljardi.

Digitehnoloogiad kujundavad ümber makseid, laenamist, kindlustust ja varahaldust muutudes finantsteenuste tarbijate jaoks peamiseks võimaldajaks.

Digitaalne pangandus pakub meile rohkesti võimalusi samas võib kaasa tuua  riske, mis võivad viia ebaõiglaste tagajärgedeni suurendades tõenäosust, et kõige haavatavamad tarbijad seatakse  löögi alla

Viimastel aastatel ja eriti seoses COVID-19 pandeemiaga on tarbijad aina rohkem kokku puutunud pettuste, andmepüügi ja teiste andmetega seotud rikkumistega.

Tarbijad, kes kogevad majandusraskusi on eriti vastuvõtlikud kaasnevatele kahjudele.

Digitaalne rahandus peab olema turvaline, kaitstud,  privaatne ja jätkusuutlik meie kõigi jaoks.

Tarbijaõiguste päev on meie võimalus survestada tarbijaid olema aktiivsed oma õiguste eest seisjad, aga samuti on see ka väljakutse ebaausatele ja ebaeetilistele tavadele tagamaks, et kõiki tarbijaid koheldaks ausalt ja õiglaselt.

Tarbijate hääl peab olema sama võimas kui valitsustel ja ettevõtetel, kellega me suhtleme!

 

HEAD TARBIJA ÕIGUSTE PÄEVA!

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

6411697

 

 

ETL: Pressiteade 2.märts 2022

 

EESTI TARBIJAKAITSE LIIT

Pressiteade

2.märts 2022

 

Euroopa Komisjon avaldas 23.veebruaril kaks olulist ettepanekut, millest ettepanek kehtestada uued andmete jagamise eeskirjad s.h. andmete teisaldatavuse ja juurdepääsetavuse tingimused ja kaitse on tarbijatele väga olulise tähtsusega.

Tarbijad on ise suure osa nendest andmetest loonud kasutades selleks ühendatud seadmeid ja digitaalteenuseid, seega peavad tarbijad saama kontrolli selle üle kuidas ja kellega nende andmeid jagatakse.

Tarbijatel peaks olema lihtsalt teostatav andmete teisaldamise õigus, mis ulatuks kaugemale isikuandmetest, et neil oleks võimalik soovi korral oma andmed viia ühest teenusest teise.

Need andmed võivad olla vajalikud majandusteenuste puhul, millest saavad kasu ka tarbijad, näiteks konkureerivad teenustepakkujad või laiem valik järelturu teenuseid, nende hulgas ka remondi- ja hooldusteenused.

Andmekaitseseadused peaksid tagama õiglase juurdepääsu kõigis tööstusharudes andes kasutajatele volituse otsustada, mis nende andmetega edasi saab.

Eesti Tarbijakaitse Liit on seisukohal, et lisaks andmete juurdepääsu ja jagamisraamistiku loomisele peaks Euroopa Liidu andmekaitseseadus täiendama ka kehtivaid andmekaitse-, tarbijakaitse- ja konkurentsieeskirju.

Euroopa Komisjoni teine ettepanek käsitleb uut seadust Euroopa Liidu ettevõtete hoolsuskohustuse kohta, et tarnida tarbijatele säästvamaid tooteid ja muutmaks ka ettevõtete üldjuhtimise jätkusuutlikumaks.

Uus seadus kohustaks suurettevõtteid järgima oma tarneahelas minimaalseid keskkonna-ja tööstandardeid.

Tarbijatel puudub sageli teave selle kohta, mismoodi nende poolt ostetud tooted vastavad sotsiaalsetele-, keskkonna- ja kliimastandarditele, seepärast on ettepanek igati tervitatav tarbimise rohelisemaks ja sotsiaalselt õiglasemaks muutmisel.

Selleks, et seadus oleks tõhus peavad kaasnema efektiivsed jõustamismehhanismid.

Mõned päevad tagasi kiitis Euroopa Parlament heaks omaalgatusliku raporti ohutumate mänguasjade kohta, milles esitatakse Parlamendi ettepanekud mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamise osas selle aasta lõpus.

Kuna mänguasjad on jätkuvalt ohtlike mittetoidukaupade hoiatussüsteemis Safety  Gate kõige enam teavitatud tootekategooria tervitame üleskutset rakendada ühiseid turujärelevalve meetmeid ja seda eriti veebis.

Veebipõhised turuplatsid, mis on ohtlike toodete peamine allikas peavad vastutama selle eest, mida nad müüvad.

Samuti oleks vajalik tugevdada kemikaale käsitlevaid eeskirju, et keelustada endokriinsüsteemi kahjustavad ained mänguasjades.

Tarbijate esindusorganisatsioonina oleme me selle eest aastaid võidelnud kõikidel tasanditel, sest laste tervis on meie südameasi.

Seega kutsume Euroopa Komisjoni järgima neid üleskutseid kui alustatakse mänguasjade ohutuse seaduse läbivaatamist.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni tarbijapoliitika

nõuanderühma Eesti liige

6411697

 

ETL: Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 2022.

 

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine 2022.

10.veebruaril 2022 Strasbourg.

 

Euroopa tarbijate tippkohtumine, mis  toimus veebi vahendusel Strasbourgis tõi kokku üle 500 osaleja kõikidest liikmesriikidest  – tarbijate ja äriringkondade esindajad, poliitikakujundajad, riiklikud järelevalveasutused, akadeemilised ringkonnad ja noorte esindajad, et välja selgitada komisjoni tarbijakaitse tegevuskava 2020-2025 järgmise aasta prioriteedid, mille tulemusi saaks hinnata juba aasta pärast järgmisel tippkohtumisel.

Selleks, et muuta Komisjoni tegevuskava reaalsuseks on vaja tõhustada koostööd erinevate osapoolte vahel, kindlustada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja võrdsed tingimused äriettevõtetele, kes tegutsevad ühtsel turul.

Uue tegevuskava prioriteetsed valdkonnad, milles loodetakse suurt läbimurret on rohepööre, digipööre, toote ohutus, seadusandluse jõustamine ja rahvusvaheline koostöö.

Tippkohtumise raames toimusid taaskord neli töötuba, mille eesmärgiks oli arutelude käigus välja selgitada olulisemad tegevused, mis tulenevad uuest tegevuskavast ja mille tulemusi saaks hinnata juba järgmisel aastal toimuval tippkohtumisel.

  • Väljakutsed ja võimalused digitaalsel üleminekul;
  • Veebiturgude läbipaistvus;
  • Tarbijainformatsioon ja rohelised väited;
  • Võimalused kuidas parandada toodete kestlikkust.

Töötubades väljatöötatud ettepanekud pandi plenaaristungil hääletusele.

Kolm enim hääli saanud ettepanekut:

  • jõulisemad seadusandlikud reeglid toodete varajase vananemise praktikate vastu;
  • ühised turujärelevalve tegevused;
  • koolitused tumedate mustrite tuvastamiseks.

Need ettepanekud edastati ministeeriumite vahelisele istungile seisukohtade võtmiseks  ja kohandamiseks riiklikku konteksti.

 

Linda Läänesaar

Eesti Tarbijakaitse Liidu

tegevdirektor

 

TTJA Pressiteade: TTJA juhib tarbijate tähelepanu probleemsele mööblimüüjale

Pressiteade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

4.02.2022

TTJA juhib tarbijate tähelepanu probleemsele mööblimüüjale

 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) annab teada, et alates eelmise aasta oktoobrist laekus ametile 28 kirjalikku pöördumist ning hulgaliselt tarbijate kõnesid seoses AGIR OÜ (veebipood revalmoobel.ee) poolt läbiviidava kaubandustegevusega. Ametil on alust arvata, et kaupleja suhtes kaebusi omavate tarbijate arv on tunduvalt suurem. Pöördumiste kohaselt ei tarni Reval Mööbel (AGIR OÜ) tarbijatele kaupa, ei tagasta õigeaegselt raha, ei vasta tarbijate kirjadele ega lahenda tarbijate kaebusi.

Asjaolude väljaselgitamiseks alustas TTJA 11.01.2022 järelevalvemenetluse, mille käigus andis AGIR OÜ-le võimaluse selgituste andmiseks ning eksitavate kauplemisvõtete kasutamise lõpetamiseks. TTJA määras vastuse esitamise tähtpäevaks 21.01.2022, kuid määratud tähtpäevaks AGIR OÜ omapoolseid selgitusi või vastuväiteid ei esitanud.

Kaupleja ei ole täitnud ka tarbijavaidluste komisjoni otsuseid, mistõttu on kaupleja kantud ameti ja tarbijavaidluste komisjoni veebilehel avaldatud komisjoni otsuseid mittejärginud kauplejate nimekirja.

Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördunud tarbijad on teinud tellimusi kaupleja veebilehel revalmoobel.ee ning sotsiaalmeedias Facebooki lehe Revalmoobel.ee kaudu. Inimestel, kes pole mööblikauplejalt tellitud kaupa kätte saanud ning kellele pole kauba eest tasutud raha tagastatud, on võimalik enda õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Tarbijavaidluste komisjoni otsused on AGIR OÜ jätnud täitmata, mistõttu ei anna komisjonile avalduste esitamine soovitud tulemust.

Amet palub arvestada eelpool tooduga ning võimalike probleemidega. TTJA soovitab tarbijatel kindlasti enne sotsiaalmeedia kaudu või e-poest tellimuste esitamist võtta ühendust kauplejaga ja uurida, kas soovitud kaup on saadaval ning milline on reaalne tarneaeg. Kaupleja pakub võimalust tasuda kauba eest ka selle kättesaamisel. Ettemaksu tegemise asemel soovitab amet kasutada seda võimalust ja tasuda kauba eest selle kättesaamisel.

Kui kaupleja ei ole lubatud tähtaja jooksul kaupa kohale toimetanud, peaks tarbija enne, kui ta saab lepingut lõpetada, nõudma kauplejalt kauba kohale toimetamist mõistliku lisatähtaja jooksul. Kui lisatähtaja jooksul kohustust ei täideta, on tarbijal õigus kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist või lepingust taganeda ja makstud summa tagasi saada. Kui tarbija on aga kauba kätte saanud, ent sellel on ilmnenud puudused, peab kaupleja need üle vaatama ja kõrvaldama (parandamise või asendamise näol) mõistliku aja jooksul ning andma tarbijale infot, millal saab probleem lahendatud.

Lugupidamisega

Aap Andreas Rebas

Kommunikatsiooninõunik

Tel 6672153 | 56457757

www.ttja.ee | Endla 10a, Tallinn 10122

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

ETL: Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo

 

Euroopa Komisjoni Tarbijapoliitika nõuanderühma istungi memo

 

25.jaanuar 2022

Brüssel

Virtuaalne istung

Istungi avab Euroopa Komisjoni  Justiits- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi  direktor Nils Behrndt, kes kinnitab järgmise päevakava :

  1. 2022 a. tegevused kestliku tarbimise valdkonnas;
  2. 2022 a. tegevused alternatiivsete kaebuste lahendamise osas;
  3. Tarbijate tulemustabel;
  4. Komisjoni poolne info järgmiste teemade kohta:

Tooteohutuse  ja kestliku tarbimise deklaratsiooni laiendamine;

Algatused, mis võimestavad tarbijaid rohepöördeks;

Finantsteenuste kaugturunduse direktiiv.

1.Tarbijate Tippkohtumisel 10.veebruaril Strasbourgis tulevad arutlusele tarbijakaitse tegevuskava võimalikud ühised prioriteedid 2022.aastaks.

Eelmisel CPAGi  istungil arutasime, et nendeks teemadeks võiksid olla kestlik tarbimine ja alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemi tugevdamine

Keskendudes nendele kahele prioriteedile teeb Komisjon ettepaneku läbi viia mõningad  tegevused, mille formaat  on avalik ja organisatsioonid, kes soovivad kaasa lüüa on teretulnud.

Need võiksid olla näiteks  innovatiivsed  koolitused, edastamaks osapooltele edulugusid  ja parimaid praktikaid. Kaasata võiks mentoreid, kes õpetavad ja toetavad algajaid uute tegevuste elluviimisel.

Me võiksime tegutseda koostöös tarbijaorganisatsioonide ja Komisjoni tasandil, aga  võimalik oleks ka laiendada tegevuste ulatust ja kaasata riiklike ameteid, akadeemilisi- ja äriringkondi.

Nõuanderühma liikmed on Komisjoni ettepanekutega nõus.

Järgnes CPAGi  liikmete arutelu päevakorra esimese teema kohta ja  avaldati arvamust, et kestliku tarbimise valdkonnas on turgudel liiga nõrk konkurents.

EL-i toodete turuosa, mis on märgistatud kui sotsiaalselt või ökoloogiliselt kestlikud peaks olema suurem kui märgistamata toodetel.

Toodetel on märgistusi, mis ei ole usaldusväärsed , mida tarbijad ei tea ega tunne ja need viivad  turu tasakaalust välja.  Keelustada tuleks tootjate endi poolt kinnitatud sertifikaadid, mida võib käsitleda ka rohepesuna.

Tarbijad vajavad paremat rohepesu vastast kaitset, logode ja märgiste paremat läbipaistvust, mis propageerivad toodete keskkonnasõbralikust ja kestlikkust.

Kindlasti oleks vaja propageerida ökomärgistust ja läbi viia rohkem uuringuid kestliku tarbimise valdkonnas.

Tehti ettepanek teostada uuring, kuidas tarbijad saaksid paremini ringmajanduses osaleda.

Toodete kestlikkuse seisukohalt on oluline, et tarbijatel oleks võimalus neid ise parandada. Parandamine peaks olema tarbijatele taskukohane, esmalt aga tuleks tagada vastavad tarbijakaitsemeetmed nagu varuosade kättesaadavus, tarkvararakendused, parandamise juhised , maksimaalne varuosade tarneaeg  jne.

Samuti tuleks kehtestada õigusaktide tasemel remonditavuse ja vastupidavuse kriteeriumid.

Avaldati arvamust, et tarbijad vajavad eelkõige motiveerimist ja teavitamist, et  muutuksid nende tarbimisharjumused, samas peaksid õigusaktid pakkuma tarbijatele ka paremat kaitset ja laiemaid seaduslike garantiisid. Tootjad peavad otseselt vastutama toodete võimalike defektide eest.

Oluline on edendada tarbijaharidust ja seda nii eakate kui noorte seas.

  1. Alternatiivsete kaebuste lahendamise süsteemid – ADR ja ODR.

Laialtlevinud praktika kõikides liikmesriikides on, et tarbijad pöörduvad harva kohtu poole, mis on kulukas ja keeruline protsess, seepärast on alternatiivsed süsteemid olulised meetmed, mis võimaldavad nii tarbijatele kui ettevõtjatele kiiret ja odavat lahendust ametlikele kohtutoimingutele.

CPAG liikmed avaldasid arvamust ja tõid näiteid, mille põhjal võis tõdeda, et olukord on problemaatiline.

Sageli puuduvad igasugused andmed ADR kasutamise ja platvormide külastatavuse kohta  nii tarbijate kui ettevõtjate poolt. Kui efektiivselt need vahendid töötavad on samuti raske hinnata.

Ettevõtjad kasutavad ADR harva ja ei tunne nende vastu erilist huvi.

Tarbijatel sageli puudub teave selliste süsteemide kättesaadavuse kohta või kaheldakse meetmete usaldusväärsuses.

Tarbijad on tihti saanud nõuandeid kontoritest, mis tunduvad võltsid ja äratavad kahtlusi, samas on jäänud  probleemid lahenduseta.

Komisjon on tuvastanud samuti mitmed valdkonnad, kus ADR ja ODR menetlused vajaksid ülevaatamist  nagu näiteks digitaalsed turud, piiriülesed menetlused, eraisikute veebipõhised kaebuste lahendamise süsteemid jne.

Ometi peaks ADR olema praeguses kriisis usaldusväärne meede kui lähtuda turgude suurenenud digitaliseerimislainest ja jätkuvast segadusest reisi ja turismitööstuses.

Jäädi seisukohale, et tuleks oluliselt panustada ADR uuendamise protsessi ja samuti tõsta üldsuse teadlikkust parimaid  praktikaid propageerides.

Viimase kolme aasta jooksul on Komisjon eraldanud miljon eurot ühtse turu programmi vahenditest ADR-ga tegelevatele asutustele ja isikutele. Tuleb välja selgitada kas nende vahendite kasutamine on sihipärane.

Tarbija tingimuste  tulemustabel.

Tarbijakaitse tegevuskava meede 22 näeb ette uuendada tarbija tingimuste tulemustabelit, mille eesmärk on anda vajalikku informatsiooni liikmesriikidele, Komisjonile, tarbijaorganisatsioonidele ja teistele asjaosalistele tarbijakaitse reeglite  efektiivsusest ja viidata kitsaskohtadele, aga samuti tugevdada jõustamisalast koostööd liikmesriikide vahel.

Mõned CPAGi liikmed soovisid tulemustabeli eesmärkide täpsemat lahti selgitamist.

Komisjon selgitas, et tulemusi hakatakse mõõtma täpsete indikaatorite alusel, mis annaksid ülevaate tarbijate olukorra ja tarbijaturgude toimimise kohta liikmesriigis ja mis oleksid üheselt mõõdetavad ja võrreldavad.

Järgmiste sammudena näeb Komisjon ette küsimustiku koostamist kuue kategooria lõikes, mida saab kommenteerida erinevates võrgustikes.

Tagasisidet oodatakse veebruari lõpuks ja lõplik küsimustik andmete kogumiseks pannakse üles kevadel.

Andmete töötlemine ja esitlemine toimub suve jooksul.

2022.a. neljandas kvartalis levitatakse esimest ülevaadet Komisjoni võrgustike kaudu.

Kui vajalikud tulemused on saavutatud avaldatakse kõrgetasemeline kokkuvõte vahetult  enne 2023. aasta Tippkohtumist.

See saab olema veebipõhine väljaanne koos pressiteate  ja teabelehega.

5.Komisjoni poolne info CPAG liikmetele.

Tarbijakaitse tegevuskava punkt 4 käsitleb seadusandliku ettepanekut, mis võimestaks tarbijaid üleminekul rohepöördele andes neile selgemat teavet toodete kestlikkuse ja  varajase vananemise kohta, samuti roheliste väidete kohta, paremat kaitset rohepesu vastu, mis baseeruks keskkonna jalajälje metoodikal ja võimaldaks osaleda aktiivselt ringmajanduses.

Tarbijad peavad saama langetada teadlike ostuvalikuid ja selleks oleks vaja viia sisse parandused kahte direktiivi –  Ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EC  ja Tarbija õiguste direktiiv 2011/83/EU, millised kaitsevad tarbijate majandushuve ühenduse tasandil.

Seega tarbijatele hakatakse jagama paremat lepingueelset teavet toodete kestlikkuse ja parandatavuse kohta.

Tarbijaid saavat paremat kaitset ebaausate kaubandustavade vastu, mis takistavad kestlike valikute langetamist.

Tarbijad  saavad paremat kaitset eksitavate keskkonnaväidete e. rohepesu, toodete varajase vananemise ja ebaausate infovahendite vastu.

Ettevalmistamisel on esmalt roheliste väidete algatus, mis  püstitab metoodilised  nõuded, kuidas keskkonna alaseid väiteid  edaspidi  kommunikeerida ja põhjendada.

Kestlike toodete algatuse puhul võetakse aluseks praegune ökodisaini direktiiv 2009/125/EC, et kehtestada kestlikkuse nõuded suuremale hulgale toodetele, mis sisenevad EL-i turule.

Ettepanekud on kavandatud vastuvõtmiseks märtsi lõpus.

Kui ettepanekud on vastu võetud algab seadusandjate poolne otsustusprotsess.

Kestliku tarbimise deklaratsioon.

 tavalt tegevuskavale kutsub Komisjon ettevõtjaid  end siduma kestliku tarbimise deklaratsiooniga toetamaks kestliku tarbimist seaduse üleselt ja näitama üles initsiatiivi oma vastavates sektorites.

Sellealane pilootprojekt käivitati jaanuaris 2021 ja 11 ettevõtet on vabatahtlikult end sidunud kohustusega lubades vähendada ökoloogilist jalajälge.

Need on Euroopa Liidu territooriumil baseeruvad globaalsed ettevõtted  – LEGO, LÓreal, ENGIE, H&M, Philips.

Euroopa Liidu  ettevõtted – Decathlon, Erste Group, Ceconomy, Colruyt.

SME-d – Dutch refurbisher of IT equipment, Dancer bus Lithuanian producer of electric buses.

Peale pilootprojekti lõppu ja konsulteerimist BEUCi  ja  EuroConsumers`ga, Business Europe ja EuroCommerce`ga  jääb küll endiselt fookusesse ökoloogilise jalajälje vähendamine, samas aga laiendame ja rõhutame kestliku tarbimise teisi aspekte  – mõju ringmajandusele ja sotsiaalset mõjusust.

Tarbijate tippkohtumisel 10. veebruaril kavatseb volinik Reynders välja kuulutada uue taotlusvooru  ja need ettevõtjad, kes on huvitatud ja tegutsevad aktiivselt  EL-is, saavad soovi korral esitada avalduse deklaratsiooniga liitumiseks.

Komisjon pöördus CPAGi liikmete poole  palvega, et juhul kui  ollakse kontaktis mõne ELi ettevõttega võiks teha sellealast reklaami ja kutsuda üles ettevõtjaid deklaratsiooniga liituma.

Tooteohutuse deklaratsioonilt üleminek tarbija õiguste deklaratsioonile.

Tooteohutuse deklaratsioon kirjutati algselt alla juunis 2018 nelja internetipõhise kauplemiskoha poolt ja läbirääkimised nendega võtsid aega ligi kaks aastat.

Sellest ajast alates on 11 ettevõtet liitunud algatusega ja need on  Allegro, AliExpress, Amazon, bol.com, CDiscount, ebay, EMAG, Etsy, JOOM,  Rakuten  ja Wish.com Deklaratsiooniga liitunud annavad oma tegevustest aru kaks korda aastas.

Aruannetest on selgelt näha, kuidas on paranenud tarbijate kaitse ohtlike toodete vastu.

Vastavalt viiendale aruandele, mis hõlmab detsembrit 2020 kuni mai 2021 on liitunud ettevõtted kõrvaldanud 75% ohtlikest toodetest kahe tööpäeva jooksul peale valitsuse vastavaid märgukirju.

97% ohtlikest toodetest on sama perioodi jooksul kõrvaldatud  ELi Safety Gate märguande peale.

Samuti on astutud märkimisväärseid samme kauplejate koolitamise alal  ja õpetatud neid kasutama uusi tehnoloogiaid  tuvastamaks ohtlike tooteid.

Komisjonil käivad läbirääkimised  ettevõtjatega kuidas uuendada ettevõtete kohustusi ja rakendada täiendavaid meetmeid DSA ja GPSR ettepanekute valguses.

Tarbijatele suunatud EK direktiiv Finantsteenuste kaugturunduse (DMFSD) kohta.

Tarbijakaitse tegevuskava punkt 10 näeb ette, et Komisjonil on plaanis esitada ettepanekud nii finantsteenuste kaugturunduse  direktiivi  kui Tarbijakrediidi direktiivi ülevaatamiseks, et tugevdada tarbijate kaitset  jaefinantsteenuste digitaliseerimise kontekstis.

Direktiiv pärineb 2002. aastast ja seda on kohaldatud horisontaalselt kõigi pangandus-, krediidi-, kindlustus-, erapensionite-, investeerimis- või makseteenuste kohta.

Kuna õiguslik raamistik on ajale jalgu jäänud, siis on Euroopa Komisjon hinnanud direktiivi  lepingueelse teabe esitamise nõuete osas  ja järeldanud, et need ei ole kohaldatud digikeskkonna tingimustele.

Läbivaatamise käigus hinnati kas direktiiv täidab oma eesmärgi ja tagab tarbijatele tõhusa turvavõrgu ka pikemas perspektiivis.

Taganemisõiguse puhul leiti, et see ei tööta tarbijate kasuks kuna seisneb pigem tagantjärele loobumises 14 päeva jooksul kui eelneva järelemõtlemisaja jooksul.

Piiriülesed finantsteenuste tehingud on jäänud senini piiratuks samas kui eesmärk oli suurendada finantsteenuste piiriülest pakkumist.

Direktiiv on läbinud täieliku ülevaatamise ja Komisjon on esitlenud  tulemusi töödokumendina – European Commission, Commission Staff Working Document Evaluation

of Directive 2002/65/EC concerning the distance marketing of consumer financial services, SWD (2020) 261 final.

Avalik konsultatsioon, mis kestis kuni septembrini 2021 uuris erinevatelt osapooltelt, kuidas direktiivi tõhususe ja kohaldatavuse seisukohti tajutakse ja tõlgendatakse.

Komisjon teostab hetkel mõjude hindamist.

Ettevalmistused Tarbijakrediidi direktiivi (CCD) ülevaatamise osas edenevad plaanipäraselt  ja ettepanek loodetakse vastu võtta 2022. aasta teises kvartalis.

Direktor Nils Behrndt tänas kõik istungil osalejaid väga konstruktiivse koostöö eest.

Euroopa Tarbijate Tippkohtumine toimub Strasbourgis 10. veebruaril, kus ta loodab meiega uuesti kohtuda.

 

Linda Läänesaar

Euroopa Komisjoni

tarbijapoliitika nõuanderühma

Eesti liige

 

6411697

Koduleht, logo, graafiline disain - Niine Kodulehed!